Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. märts 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-10-4919
Tsiviilasi
osaühingu A hagi ME aktsiaseltsi (pankrotis; endise nimega aktsiaselts KH) vastu nõude tunnustamiseks ETG osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja osaühing A (registrikood XXX; asukoht XXX); kostja aktsiaselts ME aktsiaselts (endise nimega aktsiaselts KH pankrotis; registrikood XXX; asukoht XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja osaühingu A kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
23.09.2009 määrusega kuulutati välja ETG osaühingu (edaspidi OÜ) (pankrotis) pankrot.
Aktsiaseltsi (edaspidi AS) K ja ETGOÜ (pankrotis) vahel on 27.09.2007 sõlmitud leping, mille alusel võimaldati võlgnikule muu hulgas kasutada AS K poolt osutatavaid teenuseid tasu eest vastavalt hinnakirjale. AS K on esitanud nimetatud lepingu alusel võlgnikule teenuste eest kaks arvet: 28.02.2009 arve nr 198108 summas 1 020.70 krooni (65.23 eurot) ja 31.03.2009 arve nr 201300 summas 289.10 krooni (18.48 eurot). Võlgniku pankroti välja kuulutamise seisuga olid nimetatud arved tasumata, seega moodustas ETGOÜ (pankrotis) võlgnevus AS K ees 23.09.2009 seisuga kokku 1 309.80 krooni (83.71 eurot). Võlausaldaja nõue ei olnud eesõigusnõue. 29.12.2009 sõlmisid AS K kui loovutaja ja hageja OÜ A kui omandaja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt AS K loovutas tervikuna AS K ja ETGOÜ vahel 27.09.2007 sõlmitud lepingust ning 13.11.2009 AS K poolt ETGOÜ (pankrotis) pankrotihaldurile võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlanõudest tuleneva nõudeõiguse ETGOÜ (pankrotis) vastu. Hageja teavitas võlgniku pankrotihaldurit omandatud nõudest. 31.12.2009 toimunud võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidles kostja hageja nõudele täies ulatuses vastu.
Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele ning hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja vastuse kohaselt asuti n.ö „ebamugavaid võlausaldajaid“ kõrvale lükkama ning kindlustama menetluses kontrollpositsiooni võlgniku omanikfirmadele IEG ja NGAS. Nii jättis haldur juba esimesel võlausaldajate üldkoosolekul alusetult hääled andmata nii kostjale kui ka teisele suuremale võlausaldajale NKC OÜ-le, välistades sellega neile võimaluse üldkoosolekul hääleõiguslikult osaleda ning edasise pankrotimenetluse jaoks fundamentaalselt tähtsate otsuste mõjutamise võimaluse. Haldur andis samas igasuguste vastuväideteta hääli võlgniku omanikfirmadele IEG ja NG, tagades sellega neile võimaluse endale sobiva toimkonna ja halduri kinnitamiseks. Asjaolu, et kostjale ja NKC OÜ häälte andmata jätmine oli põhjendamatu ja õigusvastane, kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-09-24749. Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul valiti pankrotitoimkonna liikmeks BN, kuigi nimetatud isik ei esindanud ühtegi võlausaldajat. Nähtuvalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist tegi ettepaneku BN’i pankrotitoimkonda valimiseks võlgniku omanikfirma AS NG. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles OÜ A – kelle enda väidetav nõue oli vaid 1 309 krooni (83.71 eurot) - vastu kõikidele võlgniku omanikfirmadele „ebamugavate võlausaldajate“ nõuetele. Ehk kostja nõudele ja NKC OÜ nõudele. Nagu OÜ A hagist nähtub, omandas ta oma väidetava nõude kõigest 2 päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut. Seejuures on tähelepanuväärne, OÜ A ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks
on BN – ehk sama isik, kes valiti esimesel üldkoosolekul võlgniku omanikfirma ettepanekul pankrotitoimkonda. Kostja hinnangul kinnitab ülaltoodu üheselt, et OÜ A poolt kõigest 2 päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut väidetava nõude omandamine ning kaitsmise koosolekul mõlemale suurema võlausaldaja nõuetele vastuväite esitamine, oli kantud üksnes ühest eesmärgist – tagada menetluses võlgniku omanikfirmade kontrollpositsioon ning tõrjuda menetluses kõrvale võlgnike omanikfirmadele „soovimatud võlausaldajad.“ Kostja hinnangul on OÜ A nõue paljasõnaline ja sisuliselt tõendamata. Hagist nähtuvalt oli pankrotimenetluses esitatud haldurile üks dokument, s.o 13.11.2009 dateeringuga võlanõue, kus sisaldus vaid lause: „Seoses ETGOÜ pankrotiga teatame, et AS K võlanõuded ETGOÜ vastu on järgmised: Arve nr 198108, 28.09.2009 summas 1 020,70 Arve nr 201300 31.03.2009 summa 289,10.“ Tsiteeritud võlanõudest ei nähtu arusaadavalt nõude alust ega nõude alust tõendavaid dokumente (s.h lepingut). Võlanõudes tehtud viitest arvele nr 198108 ja nr 201300 ei nähtu nõude alus ega nõude tõendatus. OÜ A hagile on lisatud ka võlgniku ja AS K vaheline 29.12.2007 leping. Kostja andmetel ei ole seda varem pankrotimenetluses esitatud ning see on esmakordselt esitatud käesolevas kohtumenetluses. Viidatud lepingu p 5.1. toimuvad arveldused lepingu alusel teostatud tööde eest 1 kord kuus lähtuvalt K hinnakirjast ning tema esitatud arvete alusel. Käesoleval juhul puudub selgus ja mistahes tõendus: (a) kas ja mille alusel on K esitanud arved nr 198108 ja nr 201300 ja (b) kas need arved on võlgnikule ka kunagi reaalselt esitatud ja kätte saadud.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-4919 kirjaliku menetlusega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas
menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel on vaidlus hageja nõude tunnustamise üle ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue summas 1 309,80 krooni (83,71 eurot) jäänud ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Hageja väidete kohaselt tuleneb tema nõue 29.12.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (tl 5-6), mille kohaselt AS K kui loovutaja ja hageja OÜ A kui omandaja omandas AS K ja võlgniku (endise nimega MHG OÜ) vahel 27.09.2007 sõlmitud lepingust (tl 3) ning 13.11.2009 AS K poolt võlgniku pankrotihaldurile võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlanõudest tuleneva nõudeõiguse (tl 4) võlgniku ETGOÜ (pankrotis) vastu. Hageja palub oma nõuet tunnustada II järgu nõudena, milleks on muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded Kostja vastuväidete kohaselt asuti pankrotimenetluse alguses nö „ebamugavaid võlausaldajaid“ kõrvale lükkama ning kindlustama menetluses kontrollpositsiooni võlgniku omanikfirmadele IEGOÜ ja NG Eest AS. Haldur jättis hääled hageja hinnangul alusetult andmata juba esimesel võlausaldajate üldkoosolekul nii kostjale kui ka teisele suurematele võlausaldajale. Kõnealune on tõendatud 14.10.2009 ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolliga (tl 46-57) ning asja materjalide juurde esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 määrusega, millega on määratud ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul kuni nõuete kaitsmiseni OÜ NKC Konsultatsioonid 22 503 781 häält ja AS K 4 155 675 häält (tl 41-44). Kostja hinnangul kinnitab asjaolu, et hageja poolt kõigest 2 päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut väidetava 1 309 kroonise (83,71 eurot) nõude omandamine ning kaitsmise koosolekul mõlemale suuremale võlausaldaja nõuetele vastuväite esitamine oli kantud üksnes ühest eesmärgist, et tagada menetluses võlgniku omanikfirmade kontrollpositsioon ning tõrjuda menetlusest „soovimatud võlausaldajad“ (tl 28). Kohus nõustub kostja esitatud väitega, võttes arvesse asjaolusid, et võlgniku pankrotimenetluses võib olla huvi asuda osadel võlausaldajatel kontrollpositsioonile, kuid hageja nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise osas kõnealune sisulist tähtsust ei oma. Küll aga on põhistatud kostja väide, et hageja esitatud nõue on paljasõnaline ja sisuliselt tõendamata. Esitatud asjaoludel viitas haldur alles võlausaldajate üldkoosolekul, et hageja on vahetult enne koosolekut omandanud väidetava nõude 1 309 krooni (83,71 eurot). Haldurile esitati nõude tõendamiseks üksnes võlanõudena pealkirjastatud dokument, mille kohaselt on AS K võlanõuded ETGOÜ (pankrotis) vastu arve nr 198108, 28.02.2009 summa 1 020.70 krooni ja arve nr 201300, 31.03.2009 summa 289.10 krooni. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et võlanõudest ei nähtu nõude alust ega seda tõendavaid dokumente. VÕS § 94 lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et kuigi hageja on antud asjas 27.09.2007 esitanud lepingu, mille põhjal võiks eeldada, et esitatud arved omavad seost nimetatud lepinguga, siis asja materjalidest ei nähtu esitatud arveid, ega seda, kas need on võlgnikule täitmiseks üldse esitatud. Kostja vastuväidete kohaselt viidatud lepingut varem pankrotimenetluses esitatud ei olnud, kõnealusele ei ole hageja vastuväiteid esitanud, kuid antud asjas ei oma ka kõnealune olulist tähtsust. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt hagimenetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes
samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Tõendite esitamisega ei ole hageja nõude tunnustamist kohtus taotledes muutnud nõude alust ega esitanud nõude suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Seega asub kohus seisukohale, et täiendavate tõendite esitamine hagimenetluse raames ei ole keelatud. Riigikohtu 17.11.2011 otsuse nr 3-2-1-96-11 p-st 12 nähtub, et pool on tõendi liigi ja vormiga seotud üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest (TsMS § 238 lg 2). TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagimenetluses võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Küll aga nõustub kohus kostja vastuväitega osas, et puudub tõendus kas ja mille alusel K esitanud arved nr 198108 ja nr 201300 ja kas need arved on võlgnikule kunagi reaalselt esitatud ja tema poolt kätte saadud. Hageja ei ole kõnealusele omapoolseid seisukohti esitanud, samuti ei sisaldu asja materjalide hulgas ühtki tõendit, mis lubaksid arvete kuuluvust ja neist tekkinud võlgniku kohustust järeldada. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole selge ning hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Üksnes lepingu esitamine tasu saamise õiguse kohta, ei tõenda nõude reaalset olemasolu. Asja materjalidest ei nähtu arveid, mis konkreetselt tasumata on ning tingiksid võlgnevuse hageja ees. Kuna lähtudes eeltoodust, ei ole tõendatud, et võlgnikul oli kohustatud isikuks vastavalt väidetavatele esitatud arvetele, siis on nõue 1 309,80 krooni (83,71 eurot) võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks põhistamata ning tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.