Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

2-11-40532 PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. OÜ) ED(likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija on esitanud 29.08.2011 Harju Maakohtule avalduse ED(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt puuduvad likvideerijal võlgniku raamatupidamisandmed. Likvideerija andmetel lõppes võlgniku majandustegevus juba 2009. aastal. Võlgnikul igasugune teadaolev vara puudub, samuti ei ole likvideerijale esitatud tutvumiseks raamatupidamisdokumente. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 690.25 eurot, mis koosneb võlgniku pangakontol olevast rahast. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 14 515 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009. a. Võlgniku tegevjuht IZvõeti vahi alla ja mõisteti majanduskuritegudes süüdi. Alates 10.07.2009 puudub võlgnikul juhatus. Võlgniku pankrotiavalduse on esitanud võlgniku likvideerija, kes tunnistab võlgniku maksejõuetust. Viimane võlgniku majandusaasta aruanne on koostatud ja äriregistrile esitatud 2007. a kohta. Võlgniku likvideerijale ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente üle antud. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 515 eurot ja vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, on ainult 690.25 euro väärtuses, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 21 korda, võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2009. a ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Alates 10.07.2009 puudub võlgnikul juhatus. Võlgniku nõukogu liikmeteks on IZ, AL ja SS. Tulenevalt ÄS § 189 lg 2 ja 309 lg 1 valib juhatuse liikmed nõukogu. Võlgniku nõukogu liige IZ on võetud vahi alla ja ta on majanduskuritegudes süüdi mõistetud. Võlgniku osakapitalist 63,99 % kuulub OÜ-le OK, teisteks osanikeks on DK, AL ja AV. ÄS § 168 lg 1 p 3 kohaselt on osaühingu osanike pädevuses nõukogu liikmete valimine. Võlgniku osanikud ei ole IZi vahistamise järel valinud uut nõukogu liiget. Alles 13.07.2011 otsustasid osanikud algatada võlgniku likvideerimismenetluse. Samuti ei ole teised nõukogu liikmed valinud uut juhatuse liiget pärast 09.07.2009, mil lõppes eelmise juhatuse liikme ametiaeg. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku osanikud ja nõukogu liikmed rikkunud oma kohustust nõukogu ja juhatuse liikmete valimiseks, millega on jäetud võlgniku tegevuse juhtimine korraldamata. Võlgniku raamatupidamine on alates 2009. a korraldamata. Puuduvad võlgniku raamatupidamise dokumendid, s.h alusdokumendid, koondid, aruanded jms, mille alusel oleks võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda ja tema poolt tehtud majandustehinguid. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Kuna võlgnikul puudub alates 10.07.2009

2-11-40532 juhatus ja võlgniku nõukogu ei ole võtnud tarvitusele avinõusid uue juhatuse valimiseks ja selle tõttu on korraldamata ja juhtimata võlgniku majandustegevus ja korraldamata raamatupidamiskohustuse täitmine ning täitmata kohustused võlausaldajate ees, samuti puuduvad andmed selle kohta, kuidas on võlgniku vara kasutatud, siis on võlgniku nõukogu liikmete kohustuste rikkumine käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku pankrotiavalduses ei ole välja toodud maksejõuetuse põhjuseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võimalik võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja tuua, kuna ajutisel pankrotihalduril ei olnud võimalik tutvuda võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentidega. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et puuduvad võlgniku majandustegevust kajastavad dokumendid, on võlgniku maksejõuetuse otsesks põhjuseks asjaolu, et puudus esindusõigust omav juhatuse liige, kelle üheks ülesandeks on äriühingu igapäevase majandustegevuse juhtimine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku tegevjuht IZ on võetud vahi alla ja ta on majanduskuritegudes süüdi mõistetud. Alates 10.07.2009 puudub võlgnikul juhatus. Võlgniku osakapitalist 63,99 % kuulub OÜ-le OK, teisteks osanikeks on DK, AL ja AV. Võlgniku osanikud otsustasid algatada võlgniku likvideerimismenetluse 13.07.2011. Viimane võlgniku majandusaasta aruanne on koostatud ja äriregistrile esitatud 2007. a kohta. Kohtule, võlgniku likvideerijale ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente üle antud, mistõttu ei ole võimalik kõigi võlgniku vara tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamine. Võlgniku 31.12.2007 seisuga bilansi (tl 55) kohaselt oli võlgnikul vara kokku 1 510 266 krooni (96 523.59 euro) väärtuses. Kuna võlgniku hilisemad raamatupidamise dokumendid puuduvad ei ole võimalik tuvastada, kas ja millisel määral on võlgniku vara üle läinud. Tuvastatav on võlgniku immateriaalse vara üleminek EDTOÜ-le. Äriregistri andmetel asub võlgniku veebileht aadressil XXX. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et nimetatud võlgniku veebileht on 02.07.2010 registreeritud EDTOÜ nimele. EDTOÜ kohta on registris tehtud esmakanne 03.07.2008 ja selle juhatuse liikmeteks on AL ja DK, kes on võlgniku osanikud või olnud võlgniku juhatuse või nõukogu liikmed. Eelnimetatud veebileht kajastab siiani võlgniku tegevuse kohta käivaid ajaloolisi fakte, nagu asutamise aeg, tehtud tööd, kliendid jms. kuna eelnimetatud veebileht on registreeritud EDTOÜ nimele juba 02.07.2010, siis ei ole tegemist olukorraga, kui nimetatud äriühing sai veebilehe omanikuks pärast n.n domeenireformi vabanenud domeeninime vabanemist, sest domeeninimed muutusid vabalt registreeritavateks alles 06.04.2011. Ettevõtte ülemineku hindamisel on oluline, kas kliendid on üle läinud. Kuna EDTOÜ poolt kasutataval veebilehel on kajastatud võlgniku kliente, siis on alus järeldada, et EDTOÜ on üle võtnud võlgniku kliendid. 16.11.2011 toimunud kohtuistungil on A. L avaldanud, et töötab EDTOÜ projektijuhina ja D. K on avaldanud, et töötab EDTOÜ-s disainerina. Mõlemad nimetatud isikud olid võlgniku asutajad ja osanikud ning juhatuse või nõukogu liikmed, millel lisaks tegutsesid igapäevaselt võlgniku klientide tellimustööde teostamisega. EDTOÜ nimele registreeritud võlgniku endise veebilehe XXX kohaselt kajastatakse EDTOÜ tehtud töödena klientide ja koostööpartneritena võlgniku pangakonto väljavõttelt tuvastatavate klientide andmeid ja ajalugu. Samuti kasutab võlgniku osanik ja juhatuse liige A. L endiselt suhtlemiseks sama elektronposti aadressi XXX, mis on äriregistri andmetel olnud võlgniku elektronposti aadress. Nimetatu viitab asjaolule, et endist

2-11-40532 kontaktaadressi kasutatakse klientide säilitamise ja võlgniku ettevõtte tegevuse teisele äriühingule üleviimise eesmärgil. Samuti tegeleb EDTOÜ veebilehe andmetel sama tegevusega, millega tegeles võlgnik, s.o reklaamitrükiste, kaubamärkide, kataloogide, toodete, pakendite, ettekettide, veebilehtede, interjööride jms kujundamise ja disainiga. Samuti jätkub EDTOÜ tegevus koheselt peale võlgniku tegevuse lõppemist. Registriandmetel on D. K esitanud 15.08.2008 Patendiametile taotluse „ED“ kaubamärgi registreerimiseks ja samal päeval on ka NIK- OÜ ärinimi muudetud EDTOÜ-ks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eelnimetatud tegevus on võlgniku ettevõtte ülemineku tunnustega. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna esinevad võlgniku ettevõtte ülemineku tunnused, siis on ülevõtjal EDTOÜ kohustus tulenevalt VÕS § 182 lg 2 kohustus üle võtta ka võlgniku kohustused. 23.01.2012 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ ED(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l ED(likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ ED(likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.