Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-36719
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa hagi Korteriühistu (KÜ) Uexkülli maja (likvideerimisel) ja Reet Voki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes, alternatiivselt solidaarvõlgnike osavastutuse alusel summa määramiseks ja väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Uexkülli apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets, lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja I KÜ Uexkülli Maja (likvideerimisel, registrikood 80107999, asukoht Pikk 40/42, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja II Reet Vokk (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando 63 676.72 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Maja
(likvideerimisel)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.11.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta KÜ Uexkülli Maja (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets esitas 04.08.2011 maakohtule hagi Korteriühistu Uwxkülli Maja (likvideerimisel) ja Reet Voki vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja palub kostjalt I välja mõista põhivõlg summas 53 975,38 eurot, perioodi 07.02.2011 kuni 03.08.2011 eest viivis 2 107,51 eurot ja seadusjärgne viivis kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostjalt II palub hageja välja nõuda põhivõlg summas 9 701,34 eurot, perioodi 08.02.2011 kuni 03.08.2011 eest viivis 351,99 eurot ja seadusjärgne viivis kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.23.09.2011 esitas hageja alternatiivse nõude, mille hageja palub rahuldada üksnes juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja esmase nõude. Hageja palub alternatiivse nõudega välja mõista hageja kasuks kostjalt I ja kostjalt II kummaltki kohtu poolt määratava solidaarvõlgnike omavahelise osavastutuse alusel summa, mis koosneb kokku põhivõlast 63 676,72 eurot (põhivõlg summas 55 877,55 eurot, viivis 7 640,50 eurot, kulud õigusabile 158,67 eurot) ja seadusjärgsest viivisest alates 07.02.2011 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Seisuga 03.08.2011 on viivis 2 459,50 eurot.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-14968 on hagejalt kostjatelt solidaarselt välja mõistetud varalise kahju hüvitis Brian Reginald McMahon’i (võlausaldaja) kasuks. Otsusega on tuvastatud hageja ja kostjate kahju hüvitamise nõude aluseks olevate eelduste olemasolu ja kohaldatud on solidaarvastutust. Kohtuotsusega väljamõistetud kahju on hageja täies ulatuses hüvitanud võlausaldajale põhivõla osas summas 150 192,37 eurot ja viivise perioodi 25.02.2010 kuni 08.02.2011 eest summas 11 489,08 eurot.
4.Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 sättele, mille kohustuse võrdses osas täitmise põhimõtte kohaselt langeb igale solidaarvõlgnikule väljamõistetud põhivõlast 150 192,37 eurot 1/3 osa ehk 50 064,12 eurot. Kostja II tasus sellest summast läbi kindlustuse 44 250,69 eurot. Kostja I ei ole midagi tasunud.
5.Hageja on teinud kulutusi õigusabile seoses teiste solidaarvõlgnike eest kohustuse täitmisega ja hagejal on õigus nõuda selle hüvitamist summas 663,57 eurot. Hageja nõuab kostjatelt kulutuse hüvitamist VÕS § 69 lg 5 alusel proportsionaalselt põhivõla nõude suurusele, kostja I osas on see 89,59 %, s.o 594,49 eurot ja kostja II osas 10.41 %, s.o 69,08 eurot. Hageja kasutas õigusabi selleks, et pidada läbirääkimisi ja teada saada, kas kostjad kavatsevad täita solidaarkohustust või tuleb hagejal endal teha kulutusi kostjate eest kohustuse kandmiseks. Hageja ei oleks neid kulutusi kandnud, kui ta ei oleks pidanud kostjate kohustust täitma. Hageja eesmärk oli täiendavate kulude ärahoidmine ja vältida nõude sundtäitmist. Hageja nõuab kostjalt I kahjuna 594,49 eurot ja kostjalt II 69,08 eurot.
6.Tulenevalt kohtutäituriseaduse (KTS) § 9 lg-st 5, on hagejal kostjate vastu regressinõude esitamise õigus. Kostja I algatas täitemenetluse ja teadlikult esitas avalduses puudulikud andmed kohtutäiturile, kuigi teadis, et võlausaldaja ei ela Eestis vaid Austraalias. Kostja käitumisest saab järeldada, et kostja I huvi oli nii maakohtust kui ka kohtutäiturilt saada oma nõudele lahendus, ilma et teatakse võlausaldaja tegelikku elukohta Austraalias ning ta kaasatakse võlanõude menetlusse. Kostja I tegevus oli aluseks ja eelduseks võlausaldajale kahju tekkimisele. Hageja jättis seoses enampakkumise kuulutuses ilmnenud eksimusega väljakuulutatud enampakkumise ära, et ära hoida olukorda, kus kahjustada võivad saada nii sissenõudja kui võlgniku huvid. 28.08.2002 esitas kostja I hagejale avalduse, milles palus täiteasja üleandmist kostjale II jätkamaks täitemenetlust ning viia see lõpuni. Kostja I esitas kostjale II juba 28.08.2002 avalduse, milles palus koheselt jätkata täitemenetlust ja jätkata enampakkumisega. Kostja I survestas kostjat II menetluse ebaseaduslikule jätkamisele ja enampakkumine viidi läbi 30.08.2002. Uuest enampakkumisest võtsid osa varasemalt osalenud isikud ning uut teadet ei avaldatud. Kostja I tegevus ei ole sõltumatu hageja ja kostja II tegevusest. Kui hageja oleks täitetoimingu lõpuni viinud, oleks kostja I pidanud võlgniku õiged andmed hagejale avaldama, sest võlgnikku teavitamata ei oleks uut enampakkumist läbi viidud.
7.Hageja määras hinna vastavalt toimingu ajal kehtinud seadusele. Esialgse hinna määramine vara hindamisel ei ole kahju tekitamisel nii määrava tähtsusega nagu seda peab silmas kostja I. Nõuetekohase uue enampakkumise puhul oleks saanud vara alghinda muuta. Jõustunud kohtulahendiga on leitud, et kostja I tegevus kahju tekitamisel on tõendamist leidnud ning tema välistamine või eristamine kahjunõude lahendamisel ei ole võimalik. Puuduvad põhjused, miks tuleks kostja I suhtes solidaarvastutust sisesuhtes teisiti jagada.
8.Kostja I vastutust ei välista asjaolu, et hageja ja kostja II osas on vastutuskindlustus. Vastutuskindlustusega jäi katmata kostjale I langev osa tekitatud kahjust, mille hüvitas hageja. Tulenevalt kohtulahendist ei ole kindlustusandja võlausaldaja ees kohustatud isikuks. Kindlustusandja ei muutu solidaarvõlgnikuks kahju tekitajate vahelises solidaarvastutuses. Kostjate vastuväited
9.Kostja I vaidleb hagile vastu. Hagejal ei ole regressinõuet kostja I vastu. Täitemenetluses põhjustatud kahju eest vastutavad hageja ja kostja II, kuna kahju tekkis nende teostatud toimingutest.
10.Kostja II tunnistab esitatud hagi ja võtab selle õigeks. Esimese astme kohtu lahend
11.Maakohus rahuldas hagi. Kohus mõistis kohtutäitur Marek Laanemetsa kasuks Korteriühistult Uexkülli maja (likvideerimisel) välja põhivõla 53 975,38 eurot ja viivise seisuga 03.08.2011 summas 2 107,51 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (53 975,38 eurolt) alates 04.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus mõistis Reet Vokilt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega kohtutäitur Marek Laanemetsa kasuks põhivõla summas 9 701,34 eurot ja viivise seisuga 03.08.2011 summas 351,99 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (9 701,34 eurolt) alates 04.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
12.Harju Maakohtu 25.02.2010 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2010 otsusega on tsiviilasjas nr 2-07-14968 mõistetud hagejalt ja kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitis Brian Reginald McMahon’i (võlausaldaja) kasuks 2 350 000 krooni (150 192.37 eurot) ja viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 25.02.2010 kuni varalise kahju hüvitise
tasumiseni. Võlausaldajale tasuti põhivõlg 150 192.37 eurot ja viivis perioodi 25.02.2010 kuni 08.02.2011 eest 11 489,08 eurot. Hagejal ja kostjal II oli vastutuskindlustus ning ERGO Kindlustuse AS on hüvitanud võlausaldajale hageja eest 49 425 eurot ja kostja II eest 44 250,69 eurot. Hageja hüvitas võlausaldajale ülejäänud võlgnevuse 68 005,76 eurot.
13.Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et võlausaldajale tekkis varaline kahju hageja, kostja I ja kostja II õigusvastase tegevuse tagajärjel ning puudub alus kahju hüvitise suuruse vähendamiseks nende suhtes. Võlausaldajale kahju tekkimine sai võimalikuks nii kohtutäiturite kui kostja I õigusvastase tegevuse tagajärjel, mistõttu vastutavad nad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud ja kostja I jaoks siduv, et kahju hüvitamise eeldused, objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü, on kostja I osas täidetud ja hagejal saab olla regressinõue kostja I vastu. Kostja I on vastutav võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamise eest koos hageja ja kostjaga II. Seega ei saa kostja I enam väita, et puudub kausaalne seos ja kahju tekkimise ettenähtavus kostja I ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel.
14.Asjaoludest saab järeldada, et kostja I vastutus on vähemalt 1/3 kogu kohustusest ja seda järgnevatel asjaoludel. Tsiviilasjas nr 2-07-14968 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostjale I oli teada, et võlausaldaja elab Austraalias ning ka tema täpsemad kontaktandmed. Vaatamata sellele esitas kostja I Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses andmed, et võlausaldaja elukohaks on Tallinn, Pikk tn 40-16. Nimetatud hagi osas tehti kostja I kasuks tsiviilasjas nr 2/3/33-7982/02 tagaseljaotsus, mille suhtes esitas kostja I avalduse täitemenetluse algatamiseks ja sooviga pöörata sissenõue võlgniku varale. Tagaseljaotsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 68 sätestas protsessiosalise kohustused, mille lg 1 kohaselt protsessiosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt ning lg 2 kohaselt kohus ei luba protsessiosalistel õigusi kuritarvitada, protsessi venitada ega kohut eksitusse viia. Kostja I viitab asjaolule, et kohus rikkus menetlusdokumendi kättetoimetamise nõudeid, kuid samas olid ka kostjal I protsessiosalisena tsiviilasjas nr 2/3/33-7982/02 kohustused. Kostja I märkis täitmisavalduses võlausaldaja elukohaks Tallinn Pikk tn 40-16, kuigi teadis, et sellel aadressil võlausaldaja ei ela. Kostja I ei teavitanud kohtutäitureid võlausaldaja kontaktandmetest. Kuigi kostja I püüab väita, et ta täitis teavitamise kohustust 29.08.2002 elektronkirjaga, siis nimetatud kirjast ei nähtu, et kostja I oleks avaldanud võlausaldaja kontaktandmed.
15.Kohtule esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et kostja I oli huvitatud võlausaldaja vara kiirest müügist täitemenetluses. Hageja leidis, et kuna enampakkumise kuulutuses on eksitus, tuleb enampakkumine edasi lükata, et vältida täitemenetluse osaliste huvide kahjustamist. Sellise teate saamisel on kostja I saatnud kohtutäiturile kirja, paludes asi üle anda teisele kohtutäiturile. Täiteasi anti vastavalt kostja I taotlusel üle kostjale II. Pärast seda on kostjale II esitatud kostja I poolt teade, paludes koheselt jätkata täitemenetlust sealt, kus see pooleli jäi ning saadeti nimekiri enampakkumisel osalejate kohta. Uut teadet enampakkumise kohta ei avaldatud. Selle tagajärjel müüdi enampakkumisel võlausaldajale kuuluv korter. Kostja I, kes osales täitemenetluses sissenõudjana, oleks saanud täitemenetluse kulgu mõjutada, sh lükata enampakkumine edasi, anda hinnang korterile määratava hinna osas. Selleks, et kostja I saaks väita, et tema vastutus on väiksem kohtutäiturite vastutusest, tulnuks tal esile tuua asjaolud, millest nähtuks, et kostja I osa kahju tekitamisel oli väiksem. Kui jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud kohtutäiturite käitumine raskelt hooletuna, siis kostjal I tulnuks tõendada, et kostja I süü vorm on kergem. Samuti ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, et hageja ja kostja II oleksid olnud huvitatud võlausaldaja korteri müügist rohkem kui kostja I. Kui hagejale ja kostjale II saab ette heita seadusest tulenevate nõuete mittekohast täitmist, siis kostja I käitumist saab iseloomustada
pahatahtliku ja omakasulise eesmärgiga tegutsemisena. Küsimus ei ole selles, kuidas kostja I tõlgendas võlausaldaja elukohta seadusest tulenevalt, vaid selles, et kostja I teadis, et võlausaldaja tema poolt antud aadressil reaalselt ei elanud. Võlausaldaja oli samuti korteriühistu liige, mistõttu kostjal I oli kõrgendatud kohustused liikme suhtes, sest korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel on liikmelisusest tulenev (käsundilaadne) õigussuhe.
16.Ei esine asjaolusid, mis annavad aluse kostjale I langeva osa suuruse vähendamiseks. Asjaolud, et kostjal I puudus vastutuskindlustus ning kostja I on mittetulundusühing, ei ole selleks piisavad. Kostja I on likvideerimisel, kuid kostja I ei ole tõendanud kahjuhüvitise vähendamiseks kostja I majanduslikku olukorda.
17.Solidaarvõlgniku kohustus täita võlausaldaja nõue solidaarvõlgnikule langevas osas muutub sissenõutavaks alates võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise osas põhinõudena. Kostja II on võtnud hagi tagasinõude osas õigeks, sh viivised. Kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista 5 813,43 eurot, seisuga 03.08.2011 viivis 351,99 eurot ning viivise kuni kohustuse täitmiseni.
18.Kohus on tuvastanud, et hageja täitis võlausaldaja kohustuse suuremas ulatuses, kui temale solidaarvõlgnike sisesuhtes langev osa ette nägi. Nõude rahuldamise eelduseks on, et tehtud kulutused ei ole seotud üksnes hageja isikuga.
19.Hageja on tõendanud, et kantud õigusabikulud on seotud jõustunud kohtulahendi täitmisega. Advokaadibüroo poolt koostatud toimingute nimekirjast nähtub, et advokaat on teinud järelepäringuid kindlustusandjale ja teistele solidaarvõlgnikele ning eesmärk on olnud nõuetekohane kohtuotsuse täitmine võlausaldajale. Seega ei ole kulutused seotud üksnes hageja isikuga ning hageja on pidanud sellised kulutused kandma seetõttu, et kostja I ja kostja II jätsid oma kohustused täitmata. Kui kostja I oleks oma kohustuse nõuetekohaselt võlausaldaja ees täitnud, ei oleks hageja pidanud sellises ulatuses kulutusi kandma. Kulutuste kogusumma on 1 019,44 eurot ning saab lugeda põhjendatuks kostjale I langevaks osaks nendest kulutustest 594,49 eurot, arvestades seda, millises osas on jäänud solidaarvõlgnike poolt kohustus täitmata. Seega on hageja nõue kostja I vastu summas 594,49 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud nõudelt on hagejal õigus nõuda viivist kulutuste kandmisest alates. Hageja nõuab kahju hüvitamise nõude osas viivist alates 04.08.2011, kuna perioodil 07.02.2011 kuni 03.08.2011 on hageja arvestanud seadusjärgset viivist üksnes tagasinõudelt.
20.Kuna maakohus rahuldas esmase nõude, siis puudus vajadus hinnangu andmiseks alternatiivsele nõudele.
21.Kohus jagas hageja menetluskulud kostjate vahel vastavalt rahuldatud nõude suurusele. Hageja menetluskulud jättis kohus 85 % ulatuses kostja I kanda ja 15 % ulatuses kostja II kanda. Menetluskulude jaotuse osas on vaidlus selles, kas käesoleval juhul on alust jätta kostja II kantud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks. Kostja II oli hageja nõudest teadlik ning hageja andis nõude täitmiseks tähtaja 25.07.2011. Hageja antud tähtaeg kohustuse täitmiseks on mõistlik ning kuna kostja II kohustust ei täitnud, siis hagejal oli põhjus esitada kostja II vastu hagi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Kostja I palub tühistada maakohtu otsus teda puudutavas osas, teha uus otsus, millega jätta hagi kostja 1 vastu rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule ning jätta menetluskulud hageja kanda.
23.Maakohus lahendas asja lähtudes asjaolust, et kostja I on koos hageja ja kostjaga II pannud toime õigusvastase süülise teo. Maakohus on valesti järeldanud, et tsiviilasjas nr 2-07-14968 jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud ja kostja I jaoks siduv, et kahju hüvitamise eeldused on kostja I osas täidetud. Harju Maakohtu 25.02.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-14968 on tuvastatud VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 järgi omandi kahjustamine ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, see on õigusvastase süülise teo toimepanemine hageja ja kostja II, mitte kostja I poolt. Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-0714968 tuvastati täiendavalt, et hageja ja kostja II panid rikkumise toime raskest hooletusest. Harju Maakohtu 25.02.2010 otsuse järgi oli kostja I vastutuse aluseks lepingulisest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja II ning kostja I vastutuse alus, käitumise õigusvastasuse laad ja õigussuhtega kaasneva riisiko aste ei ole samad. Maakohus on seega kostja I osavastutuse määramisel lähtunud valesti asjaolust, et kostja I on koos hageja ja kostjaga II pannud toime deliktilise teo. Seejuures on nimetatud ebaõige järeldus oluline eksimus, sest kahju õigusvastane süüline tekitamine ja muust õigussuhtest tulenev vastutus rajanevad erineval alusel, on erineva raskuse, õigusvastasuse laadi ja riisikoga teod. Märgitud asjaolud mõjutavad aga VÕS § 137 lg 2 järgi kahju tekitajate vahelises suhtes vastutuse jaotust. VÕS § 137 lg 2 järgi tuleb nimetatud asjaolusid kahju tekitajate sisesuhtes vastutuse jaotamisel arvesse võtta.
24.Maakohus lahendas hagi asjaolude alusel, mida hageja hagi alusena ei esitanud ja väljus sellega hagi piirest. Maakohtu otsuse järgi selleks, et kostja I saaks väita, et tema vastutus on väiksem kohtutäiturite vastutusest, tulnuks tal esile tuua asjaolud, millest nähtuks, et kostja I osa kahju tekitamisel oli väiksem. Maakohus jaotas tõendamiskoormise valesti. Rasket hooletust ei eeldata. Hagi nõude aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas vastutuse võrdses ulatuses jaotamise aluseks olevaid asjaolusid, peab tõendama hageja. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas, olenemata hageja, kostja II ning kostja I erinevatest rikkumistest, tuvastati hageja ja kostja I kui solidaarvõlgnike vastutuse võrdsus.
25.Maakohus on kostja I käitumist valesti hinnanud. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-07-14968 jõustunud otsuses tuvastatut kasutanud ebatäpselt ja valikuliselt. Maakohus jättis tähelepanuta samas otsuses tuvastatu, mille järgi kostja I esitas hagiavalduse lisana Hooneregistri tõendi, millest nähtub hageja postkasti aadress xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxx xxxxxxxxx. Seega ei ole kostja I kuidagi varjanud võlgniku kontaktandmeid. Kostjale I oli teada võlausaldaja postkontori postkasti aadress. Samas polnud kostjale I teada, kas nimetatud aadressil on võimalik võlausaldajat kätte saada. Ka poleks postkasti aadressi elukoha aadressina esitamine vastanud menetlusnormi nõuetele. Kostja I ei pidanud eeldama, et võlausaldaja jätab täielikult talle kuuluva kinnisvara Eestis tähelepanuta ja posti, mis märgitud aadressile jõuab, kättesaamise korraldamata. Maakohtu hinnang võlausaldaja väidetavast elukohast ja kontaktandmetest põhineb asjaoludel, mis 2001-2002 kohtu- ja täitemenetluse toimumise ajal ei olnud teada. Võlausaldaja pole üheski menetluses oma elukoha aadressi avaldanud.
26.Maakohus on pidanud soovi täitemenetlus kiiresti läbi viia üheks peamiseks kostjale etteheidetavaks asjaoluks. Maakohtu eeltoodud etteheide on ebaõige. Kohtupraktika kohaselt on sundtäitmise eesmärk sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega. Mitte sissenõudja, vaid kohtutäiturid korraldavad täitemenetluses enampakkumise, teevad seda vastavalt seadusele iseseisvalt ja sõltumata sissenõudja esitatud taotlustest. Maakohus jättis täielikult hindamata kohtutäiturite (hageja, kostja II) tegevuse korteri enampakkumisel müümisel ja korteri hinna määramisel. Kahju põhjustanud otsustavad teod – korteri müük ja korteri müük alla turuhinna – on pandud toime hageja ja kostja II poolt. Seejuures on oluline, et kostja I ei
saanud mõjutada eeltoodud kahju tekkimist põhjustanud asjaolusid. Menetluslikud otsustused, millisel aadressil isikule menetlusdokumendid saata ja millisest allikast isiku aadressiandmeid hankida, on menetlust läbiviiva isiku teha.
27.Maakohus on kindlustusandja poolt kohustuse täitmisest teinud vale järelduse. ERGO Kindlustuse AS oli kohustusliku vastutuskindlustuse andja ja vastutas isiklikult võlausaldajale tekkinud kahju hüvitamise eest (VÕS § 521 lg 1). Tagasinõudeõigus on VÕS § 69 lg 2 järgi isikul, kes on kohustuse täitnud. Kindlustusandja ERGO Kindlustuse AS täitmine ei toonud kaasa hageja vara vähenemist. Samuti ei ole kindlustusandjal tekkinud tagasinõuet hageja vastu (VÕS § 521 lg 2). Hageja ei ole solidaarkohustuse täitmiseks 49 425 euro ulatuses kulutusi kandnud ega vastavat solidaarkohustust täitnud. Maakohtu seisukoht 49 425 euro ulatuses hageja poolt solidaarkohustuse täitmisest on ebaõige. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Kohtutäitur Marek Laanemets palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
30.Hageja regressnõude aluseks on asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-07-14968 jõustunud kohtulahendiga on hagejalt ning kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõistetud Brian Reginald McMahon’ile (võlausaldaja) tekitatud kahju hüvitis. Seega vaidlus puudub käesoleval ajal selles, et kostja I on vastutav võlausaldajale tekitatud kahju eest. Küsimus on selles, kuidas jaguneb vastutus solidaarvõlgnike omavahelises suhtes.
31.VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 137 reguleerib kahju hüvitamist mitme isiku poolt. VÕS § 137 lg 2 kohaselt jaguneb sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasust, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Ebaõige on apellandi seisukoht, nagu kohus ei oleks solidaarvõlgnike sisesuhte kindlakstegemisel arvestanud asjaoludega, millised tulenevad VÕS § 137 lg-st 2.
32.VÕS § 69 lg-st 1 tuleneb üksnes eeldus, et üldreeglina vastutavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes võrdselt. Omavahelises vaidluses on solidaarvõlgnikel võimalik tugineda vastavatele asjaoludele ja taotleda teistsugust jaotust. Hageja määratles regressnõudes tulenevalt tsiviilasjas 2-07-14968 tuvastatud asjaoludest, et kõigil solidaarvõlgnikel on võrdne vastutus. Kohus, tehes kostjale I ettepaneku tuua välja asjaolud ja tõendada, et tema vastutuse määr on madalam kui teistel kostjatel, ei ole ületanud nõude piire ega tõendamiskoormist valesti jaotanud.
33.Maakohus on kostja käitumist ja tema osa kahju tekitamises analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et kostja I käitumise õigusvastasus ja rikkumise raskus ei ole väiksem kui teistel solidaarvõlgnikel. Ringkonnakohtul ei ole alust jõuda teistsugusele järeldusele. Asjaolu, et korteriühistu, kelle taotlusel ja huvides võlausaldajale kuuluv korter täitemenetluses
võõrandati ning kohtutäiturid, kes täitemenetlust läbi viisid, vastutavad võlausaldaja ees erineval õiguslikul alusel, ei tähenda iseenesest, et kostja I süü vorm oleks kergem ja osa kahju tekitamises väiksem. Kostja I kasutas protsessiõigusi oma nõude maksmapanekul võlausaldaja vastu pahauskselt. Maakohus süüdistas kostjat I selles, et ta jättis kohut teavitamata asjaolust, et võlausaldaja ei ela Tallinnas, Pikk tn 40-16, kuigi ta seda teadis ja et võlausaldaja elukoht võib olla Austraalias, mille kohta olid kostjal I kontaktandmed olemas. Kostjal I ei olnud õigust varjata kohtu eest talle teadaolevat informatsiooni, et kostja Eestis tegelikult ei ela, vaid elab välismaal. Ka täitemenetluses on sissenõudjal avalduse esitamisel kohustus avaldada võlgniku andmed.
34.Asjaolu, et kostja I poolt tsiviilasjas nr 2-07-14968 hagiavalduse lisana esitatud Hooneregistri tõendis on märgitud võlausaldaja postkasti aadress Austraalias, ei muuda kostja I käitumist heauskseks, sest kostja I oleks pidanud oma avalduses need andmed esile tooma. Nõustuda ei saa kostja I seisukohaga, et kohtu-ja täitemenetluse toimumise ajal 2001-2002 polnud võlausaldaja tegelik elukoht ja kontaktandmed veel teada. Hooneregistri tõend ja hooneregistris olevad lepingud, kust kostjale I sai teatavaks võlausaldaja postkasti aadress Austraalias, pärinevad ajast enne täitemenetluse läbiviimist.
35.Maakohus ei süüdistanud kostjat I täitemenetluses kohtutäiturite poolt tehtavate toimingute rikkumises. Kohtutäiturid vastutavad oma rikkumiste eest, mis ei välista kostja I vastutust oma rikkumise eest. Kostja I, kes osales täitemenetluses sissenõudjana, oleks saanud täitemenetluse kulgu mõjutada, sealhulgas lükata enampakkumine edasi ning anda hinnang korterile määratava hinna osas. Kohus on õigesti hinnanud kostja I käitumist pahatahtliku ja omakasulise eesmärgiga tegutsemisena, nõudes võlausaldaja vara kiiret müüki täitemenetluses olukorras, kus ta oli teadlik, et võlausaldaja ei ela reaalselt tema poolt täitemenetluses avaldatud elukohas ja ta ei avaldanud täiturile talle teadaolevaid kontaktandmeid.
36.Ringkonnakohus ei nõustu kostja I käsitlusega seonduvalt hageja ja kostja II vastutuskindlustusega. Hageja ja kostja II vastutuskindlustus ei laiene kostjale I. Ergo Kindlustus AS tasus osaliselt üksnes hagejale ja kostjale II langeva osa. Kostjale I langeva osa on võlausaldajale hüvitanud hageja ning selles osas ta ongi kostja I vastu regressnõude esitanud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hageja menetluskulud 85 % ulatuses kostja I kanda ja 15 % ulatuses kostja II kanda ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud KÜ Uexkülli Maja (likvideerimisel) kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.