Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-11-28971 kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS 413 lg 3 p1-3). Käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus 19.03.2012.a toimuva istungi kohtukutse kostjale isiklikult kätte 29.02.2012.a. Kostja esindaja 19.03.2012.a toimunud istungile ei ilmunud ning kostja ei teatanud kohtule ühegi mõjuva põhjuse olemasolust istungile ilmumata jätmiseks. Kohus kostja isiklikku istungile ilmumist vajalikuks ei pidanud. Kohus määras kohtuistungi toimumise aja, kuivõrd kostja soovis asja läbivaatamist istungil, milles osaleks hageja. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Hageja taotles Harju Maakohtu 19.03.2012.a istungil hagiavalduse rahuldamist tagaseljaotsusega. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada, kuna puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud TsMS § 413 lg 3 punkti 3 mõttes – kostja oli kutsutud istungile õigeks kuupäevaks ning kellaajaks; kostjat oli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest hoiatatud; kostja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ega ole andnud nõusolekut kirjalikuks menetluseks või

2-11-28971 asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta. Hageja esitas kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et kostja mõrvas 28.06.2006.a hageja ema. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kostja vaidles hageja nõudele oma 16.11.2011.a vastuses vastu ning palus hagiavaldus jätta rahuldamata, kuid ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõudele ja hagiavalduses esile toodud asjaoludele kostja ei esitanud. TsMS § 444 lg 4 näeb ette, et tagaseljaotsusest võib kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud VÕS § 134 lg 3 alusel. VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda isiku surma põhjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kohtupraktikas on leitud (RK TKo 09.04.2008.a nr 3-2-1-19-08, p 17), et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist võimaldavaks erandlikuks asjaoluks võib olla kannatanule kahju tekitamise tahtluse olemasolu kahju tekitajal. Harju Maakohtu 16.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8224 on tuvastatud, et kostja pani tahtlikult ja omakasu motiivil toime hageja ema mõrva. Antud osas on Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 107-8224 jäetud varasem maakohtu otsus jõusse. Seega esineb VÕS § 134 lõikes 3 toodud erandlik asjaolu, kuna kostja kahju tekitajana mõrvas hageja ema tahtlikult omakasu motiivil. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, milline on tema hinnangul väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus. Hüvitise suurust mõjutavaid asjaolusid ei ole hageja vaatamata kohtu 08.07.2011.a määruses antud selgitustele tõendanud. TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1595 eurot. Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt TsMS § 132 lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muuhulgas asja ulatut ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Kuna hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks kohus määrata hagihinna ja mittevaralise hüvitise suuruse erinevalt võrreldes TsMS § 132 lõikes 1 sätestatuga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 1595 eurot. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotluses tagaseljaotsuse kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu summas 319,55 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista hageja tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

2-11-28971

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.