Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

28.02.2012 edastas Justiitsministeerium Tartu Maakohtule tunnustamise ning täitmisele lubamise küsimuse otsustamiseks Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist KELA saabunud Satakunna I astme kohtu 23.02.2011 otsuse nr 11/2107 Indrek Pault elatise väljamõistmise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 sätestab, et tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis

kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli p 1 kohaselt kohtuotsuseid, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, tunnustatakse teises liikmesriigis ilma, et oleks vaja järgida ühtegi erimenetlust. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ning sellele lisatud 23.02.2011 Satakunna esimese astme kohtuotsusega leiab, et on täidetud kõik Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 tingimused 23.02.2011 Stakunna I astme kohtuotsuse tunnustamiseks Eesti Vabariigis. Kohus tuvastas, et tunnustamisest keeldumise põhjuseid ei ole, mis on loetletud Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 24. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 30 sätestab, et kohtuotsus tunnistatakse ilma artikli 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast artiklis 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Avaldaja on kohtule esitanud artiklis 28 p 1 alapunktis a nõutud kohtuotsuse koopia ja kohtuotsuse väljavõtte artikli 28 p 1 alapunkti b alusel. TsMS § 623 lg 1 kohaselt, kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlus vastab artiklis 28 ettenähtud nõuetele, seega tuleb Satakunna I astme 23.02.2011 otsus nr 11/2107 tunnistada Eestis täidetavaks. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 kohus märgib, et sissenõudjal on õigus esitada täidetavaks tunnustatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.