Tsiviilasi nr.2-11-60285
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2012. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-60285
Tsiviilasi
K M hagi K OÜ vastu müügilepingust tuleneva kahju 622 euro ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
622 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K M (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja volitatud esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (Advokaadibüroo Kaire Aus, Pühavaimu 10-1, Pärnu 80011; epost: [email protected]) Kostja: K OÜ (reg kood xxx; asukoht xxx) Kostja volitatud esindaja: jurist GV
Kohtuistungi toimumise aeg
07.03.2012. a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja K M hageja esindaja vandeadvokaat Kaire Aus kostja esindaja jurist GV
Jätta K M hagi K OÜ vastu müügilepingust tuleneva kahju 622 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
08.12.2011. a esitas K M kohtule hagi K OÜ vastu müügilepingust tuleneva kahju 622 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ostis hageja 15.07.2011. a XxxTallinnas asuvast kostja kauplusest Tallinna S salongist 18,96 m2 1-lipilist laudparketti Magnum Tamm Extreem, viimistletud pähkliõliga, mille eest hageja tasus kokku 786,27 eurot Kuna hageja ise parketti paigaldada ei oska ning seetõttu ka ise parketi kohest ülevaatamist ei teostanud, selgus peale parketipaigaldaja poolt parketi põrandale paigaldamist, et parketi värv on ebaühtlane (tugevad värvikõikumised) ning paigaldatud parkett on 1⁄2 põranda ulatuses laiguline, lisaks esinevad parketis suured tumedad oksakohad. Hagejale teadaolevalt pidi temale müüdud parkett olema ühtlase värvitooniga laudparkett, milline on viimistletud pähkli õliga. Hoiatavaid juhist või viiteid asjaolu kohta, et parketil võivad olla tugevad värvikõikumised, kostja hagejale ei esitanud. Peale parketi paigaldamist ning parketil esinevate puuduste tuvastamist võttis hageja elukaaslane A. K ühendust kostjaga ning tegi ettepaneku parketi osaliseks asendamiseks kostja poolt. Kostja hageja seisukohaga ei nõustunud vaid selgitas, et parketil esinevad puudused on tingitud parketi paigaldaja tegevusest. 15.09.2011. a palus hageja elukaaslane E OÜ eksperdil teostada parketi ülevaatus ning anda eksperthinnang. 21.09.2011. a eksperthinnangus leidis ekspert kokkuvõtvalt, et hagejale müüdud parkett on puudustega. 08.09.2011. a pöördus hageja elukaaslane Tarbijakaitseameti poole kostja suhtes müügilepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõudega. 21.09.2011. a otsuses leidis Tarbijakaitse tarbijakaebuste komisjon, et hageja elukaaslase poolt esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on käesoleval ajal seisukohal, et kostja müüs hagejale puudustega toote, mis ei vasta müügilepingu tingimustele kvaliteedi ja kirjelduse osas, mistõttu tekkis hagejale kahju kokku summas 622,00 eurot järgnevalt: 1. parketi osaline ülesvõtmine – 16 €; 2. parkettmeistri kohalkäik ja ettevalmistus – 14 €; 3. parketi uuesti paigaldamine – 32 €; 4. tarbija ajakulu nõudvad lisatoimingud – 32 €; 5. praakparketi maksumus – 398 €; 6. ekspertiisitasu – 130 €. Hageja arvestab kohustuselt viivis 8 % aastas põhinõudelt alates 09.10.2011. a kuni põhinõude täitmiseni.
jaotamata, parim, kuna ei taga visuaalselt parimat pilti. Kvalifitseeritud paigaldaja teab, et naturaalse puidu toonikõikumisi saab põrandas kenasti hajutada, tagades lõpptulemusena kauni resultaadi. Eelnevat arvestades on kostja seisukohal, et tema ei vastuta ebaprofessionaalse paigaldusega hagejale väidetavalt põhjustatud kahju eest. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud eksperthinnangus väljendatud seisukohad on ekslikud, mille on tinginud ekspertiisi teostaja poolt naturaalse parketi omaduste ja paigaldust puudutava tava ja õigusnormistiku mitte tundmine. Uurimuses väljendatud seisukoht, et parketimeistri viga pole parketi tooni erinevus, kuna parketimeistril oli kohustus parketist põrand teha, on arusaamatu. On ilmne, et paigaldaja ei saa vastutada toonierinevuste eest, kuid vastutab aga ta enda töö tulemuse eest. Jääb arusaamautuks seisukoht, mille kohaselt ei saa laudparketi paigaldusel parketipakke lahti võtta ja neid laiali laotada, et tuvastada võimalikke toonierinevusi. Vaadeldavast uurimusest ei tulene kahjuks seda, millel selline järeldus põhineb. Kostjale teada oleva praktika kohaselt kõrvutatakse parketilaudu ja seda just selleks, et oleks võimalik toonierinev põrandal kenasti hajutada. Eksperthinnangu E0112 kohaselt lasub põranda paigaldajal kohustus välja prakeerida defektsed detailid enne põranda paigaldust, tagamaks lõpptulemusena hea üldmulje ja lõpptulemus. Paigaldatud parketi kohta eksperthinnangus antud kirjelduse kohaselt esineb parketi tahvelidse mustris tooni erinevusi. Sama tooni parketilauad on koondatud põrandale laikudena, mitte pole asetatud vaheliti. Kokkuvõtlikult leitakse, et paigaldaja pidi märkama töö käigus toonide erinevust ja tegema sellest järeldused õige tehnika leidmiseks. Kui ta selleks ise suuteline pole, peab ta sellest teatama otsest ülemust või omanikku. Käesoleval juhul pole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et teda oleks teavitatud parketis esinevatest defektsetest laudadest. Eksperthinnangus pole tuvastatud parketi osas kvaliteedipuudusi. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole osaliselt enda nõuet tõendanud. Hageja nõuab kostjalt muuhulgas hüvitist parketi osalise ülesvõtmise, parkettmeistri kohalkäimise ja ettevalmistuse, parketi uuesti paigaldamise, praakparketi maksumuse ja tarbija ajakulu nõudvate lisatoimingute eest. Hageja poolt esitatud hagiavaldusele ei ole lisatud eelmärgitud hageja kulu tõendavaid tõendeid. Samuti ei nähtu nende esitamine hagiavalduse lisade nimekirjast. Eelnevat arvestades on kostja seisukohal, et hageja nõue on tõendatud üksnes summa 130 euro ulatuses. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
kaupluses nähtuaval ja hageja tutvus nendega, samuti oli hageja eelnevalt näinud fotosid parketi näidistest. Kohtule esitatud parketi kvaliteedi visuaalse määramise spetsifikatsioonis on kirjeldatud toote värviskeem ning sellel esineb järgmisi elemente: hele ja tume värvitoon, õrnade ja tugevate värvivarjunditega pind, hele pind tugevate värvivarjunditega, väikesed pikisuunalised plekid, pikad pikisuunalised plekid jne. Kohtule esitatud JJ asjatundja arvamusest nähtub, et naturaalsest materjalist parketil ongi tavapärane toonierinevuste olemasolu, mis on kooskõlas ka toote spetsifikatsiooniga. Toonierinevuste tasandamiseks tuleb parkett paigaldamise käigus nö „mustrisse ajada“ ehk parketi lippe tuleb oma vahel segada. Kohtule esitatud LS asjatundjaarvamus sedastab vaid, et parketil on toonierinevused ja paigaldamine on toimunud professionaalselt, kuid puuduvad kohtu arvates põhjendused. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et parketi mõned lipid on visuaalselt erinevat tooni. Kohus asub seisukohale, et tõenditest lähtuvalt võis parkett olla erinevat tooni, sest seda lubab toote spetsifikatsioon ning seda võimalust selgitas kostja esindaja poes ka hagejale. Järelikult vastab hageja poolt ostetud kaup lepingutingimustele. Pooltevaheline e-kirjavahetus ei oma asjas tähtsust tõenditena, sest näitab üksnes seda, et hageja ja kostja proovisid vaidlust kohtueelselt lahendada ning hageja esitas kostjale mõisliku aja jooksul teate sellest, et tema arvates ei vasta toode kokkulepitud kvaliteedile. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.