Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2012. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-64434
Tsiviilasi
L OÜ hagi AG ́i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6 495,92 eurot Hageja: L OÜ (registrikood: XXX; asukoht: XXX); Hageja seaduslik esindaja: GP(XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: AG (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja esindaja: Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company OÜ, Majaka 26-207, Tallinn; e-post: [email protected] ).
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
kirjalik menetlus
1 (3)
L OÜ (edaspidi hageja) esitas 30.12.2011.a. hagiavalduse AG ́i (edaspidi kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt laenas kostja 26.09.2008.a. hagejalt raha summas 11 000 krooni, kohustusega tagastada kogu summa koos intressiga hiljemalt 31.12.2008.a. vastavalt laenulepingule nr. XXX. Võlakohustus oli vormistatud laenuandja ehk hageja ja laenusaaja ehk kostja vahel vastavalt laenulepingu nr XXX laenutingimustele. Kostja soovis laenusummat kätte saada ülekandega tema isiklikule arveldusarvele. Vastavalt lepingupunktile 2.4 kohustus kostja tagasimakse hilinemise korral tasuma 0,5% suurust viivist. Kokkulepitud tähtajaks kostja laenu ei tagastanud. Hageja on püüdnud kostjat iseseisvalt kätte saada ja nõuda laenu tagastamist, kuid kostja mobiiltelefon oli välja lülitatud ning lepingus nimetatud aadressil XXX, Tallinn kostja ei asunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 703,03 eurot, intress summas 755,73 eurot ja viivis summas 6 495,92 eurot. Samuti palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja AG ́i 28.02.2012.a. vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et kostja ei ole soovinud hagejale laenu tagastada, kuivõrd hagejal on rahalised kohustused kostja ees. Kostja lisab, et hageja võlgnevus kostja ees on suurem kui käesolev nõue. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega leiab kostja, et antud lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg möödus 26.09.2011.a. Kostja viitab oma vastuses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1137-06, mille kohaselt kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning seega ei saa hageja nõuda laenuintressi 2009.a., 2010.a. ja 2011.a. eest. Selles osas on hageja nõue põhjendamatu. Kostja juhib oma vastuses hagiavaldusele, kohtu tähelepanu asjaolule, et hagimaterjalide järgi ületab viiviste summa mitmekordselt põhivõlgnevuse summat, mis on kostja arvamusel põhjendamata ja seda võib käsitleda hageja alusetu rikastumisena. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 26.09.2008.a. laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 11 000 krooni, kohustusega tagastada kogu summa koos intressidega hiljemalt 31.12.2008.a. 26.09.2008.a. kandis hageja L OÜ laenulepingu nr XXX alusel kostja pangakontole 11 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 703,03 eurot, intress summas 755,73 eurot ja viivis summas 6 495,92 eurot. Pooled vaidlevad viivise suuruse, intressi arvestamise ning laenulepingust tulenevate nõuete aegumise üle. Kostja väitel on laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 26.09.2011.a. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 26.09.2008.a. laenulepingust nr XXX nähtub, et hageja andis kostjale laenu summas 11 000 krooni. Tulenevalt VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 2 (3)
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 punktis 17 märkinud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kolleegium märkis, et ainuüksi ei saa ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes lugeda vähemalt üldjuhul laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega, kuid seda on võimalik tühistada raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista intress summas 755,73 eurot, mis on laenuintress 2008-2011 aastate eest. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2.2 kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale intressi 25% aastas laenu summast. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult intressi arvestanud ka 2009.a., 2010.a. ja 2011.a. eest ehk kolme aasta võrra rohkem. Intress tuleb arvestada üksnes kuni laenu tagastamise ajani ehk kolme kuu eest. Õigeks intressi suuruseks on 43,94 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 punktis 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 2.4. on viivise määraks 0,5 % päevas tasumata summalt koos intressiga. Hagiavalduse kohaselt on muutunud sissenõutavaks viivis summas 6 495,92 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist põhivõlast summas 703,03 eurot suuremas ulatuses, mistõttu jätab kohus seda summat ületavas osas ning tulevikus sissenõutavaks tekkiva viivise välja mõistmata. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 703,03 eurot, intressi summas 43,94 eurot ja viivise summas 703,03 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus, et hagi ei ole aegunud, kuna laenu tagastamise tähtajaks oli 31.12.2008. Hageja on esitanud hagi 30.12.2011, seega TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastase tähtaja raames. Kohus märgib, et tõendamata on kostja vastuväide, et tal on hageja vastu rahalised nõuded. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise suurt ulatust, tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. kohus rahuldas hagi 1450/7954,68 = 18,23% ulatuses, seega jääb 18,23% menetluskuludest kostja kanda ja 81,77% menetluskuludest hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.