Swedbank AS hagi JM, AL, VD ja OÜ KP vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
49769,54 eurot Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja: Diana F (XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja 1: JM (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja 2: AL (isikukood: XXX, elukoht: XXX ); Kostja 3: VD(isikukood: XXX, elukoht XXX); Kostja 3 esindaja: Anastasia Nezgovorova (Euronurk Logistik OÜ, Õismäe 146-5, 13511 Tallinn; e-post: [email protected] ); Kostja 4: OÜ KP(registrikood XXX asukoht avalduses XXX). Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Swedbank AS kasuks VD laenulepingust nr XXXtulenev võlgenvus 75 528,98 (seitsekümmend viis tuhat viissada kakskümmend kaheksa eurot ja 98 senti) eurot (millest on põhiosa 40065,24 eurot, intress 813,59 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivis 34401,41 eurot, Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx hagejale hüvitamata tagatistasu summas 124,37 eurot ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse tagatistasult arvestatud viivis 124,37 eurot).
3.Välja mõista Swedbank AS kasuks VD laenulepingust nr XXX tulenev võlgenvus 9721,29 (üheksa tuhat seitsesada kakskümmend üks eurot ja 29 senti) eurot (millest on põhiosa võlgnevus summas 9704,30 eurot ning intress 16,99 eurot) Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetluskuludest 84,58 % VD kanda ja 15,42 % Swedbank AS kanda. Edasikaebamise kord 1 (10)
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Swedbank AS (edaspidi hageja) esitas 30.08.2010.a. hagiavalduse JM, AL ja VD vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja JM (edaspidi kostja I) 05.07.2004.a. käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt OÜga KP laenulepingust nr XXX(edaspidi laenuleping 1) tulenevate OÜ KP kohustuste kohane täitmine. 05.07.2004.a. sõlmisid hageja ja AL (edaspidi kostja II) käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXX tulenevate OÜ KP kohustuste kohane täitmine. 05.07.2004.a. sõlmisid hageja ja VD(edaspidi kostja III) käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXX tulenevate OÜ KP kohustuste kohane täitmine. Kostja III vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 1 300 000 krooni.
3.05.07.2004.a. sõlmisid hageja ja OÜ KP laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja OÜ KP laenu summas 70 302,81 eurot. Laenulepingu 1 punktide 2.10 ja 7 järgi kohustus OÜ KP hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt laenulepingu 1 punktile 2.7 oli intressimäär Euro 6 kuu Euribor + 4% aastas. Alates laenulepingu 1 lisa 1 sõlmimisest kohustus OÜ KP tagastama hagejale laenusumma erigraafiku alusel. OÜ KP kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu 30. kuupäeval) laenusaaja arvelduskontol olemas. Tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti laenulepingu punktis 2.4 kokku 30.06.2010.a. Laenulepingu 1 punkti 2.17.4 kohaselt kohustus laenusaaja iga kvartal maksma Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx tagatistasu 1,7% aastas laenusumma Sihtasutuse poolt tagatud osalt üks kvartal ette. Laenusaaja kohustus tagama, et iga kvartal Sihtasutusele maksmisele kuuluv tagatistasu on hageja poolt laenusaajale teatatud kuupäeval arvelduskontol. Hageja võtab maksmisele kuuluva tagatistasu arvelduskontolt maha ja kannab Sihtasutuse kontole.
4.Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx tagatistasult viivist laenulepingu 1 punktis 2.15 kokku lepitud määras (0,15% päevas). OÜ KPei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus. Vahetult enne laenulepingu 1 ülesütlemist on laenusaaja poolt tasumata 30.10.2007.a. ja 30.11.2007.a. tasumisele kuuluvad laenu põhiosa maksed ja intressimaksed. Viivist põhiosalt on arvestatud alates 30.10.2007.a. Seoses laenulepingu 1 ennetähtaegse ülesütlemisega hageja poolt 28.12.2007.a. moodustab laenusaaja laenulepingust nr XXXtulenev võlgnevus kokku 1 538 136,40 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 626 884,83 krooni, intressist summas 12 730, 02 krooni, laenu põhiosalt arvestatud viivisest summas 893 667.23 krooni, Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx hagejale hüvitamata tagatistasust summas 1 946 krooni ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse tagatistasult arvestatud viivistest summas 2 908,32 krooni.
5.06.06.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXX(edaspidi laenuleping nr 2) tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja I vastutuse maksimumsumma lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 352 300 krooni. 03.06.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja II AL käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane 2 (10)
täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsumma lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 352 300 krooni. 06.06.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja III VD käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja III vastutuse maksimumsumma lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 352 300 krooni.
6.03.06.2005.a. sõlmisid hageja ja laenusaaja laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 17 256,14 eurot. Laenulepingu 2 punktide 2.10 ja 7 järgi kohustus OÜ KP hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Laenulepingu 2 punkti 2.12. kohaselt kohustus laenusaaja tagastama hagejale laenusumma igakuiste võrdse põhiosa maksetena. Laenusaaja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt laenusaaja arvelduskontol olemas. Tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti laenulepingu punktis 2.4 kokku 03.06.2010.a. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus. Vahetult enne laenulepingu ülesütlemist on laenusaaja poolt tasumata 03.11.2007.a. ja 03.12.2007.a. tasumisele kuuluvad laenu põhiosa maksed ja intressimaksed. Viivist põhiosalt on arvestatud alates 03.11.2007.a. Seoses laenulepingu 2 ennetähtaegselt ülesültemisega hageja poolt 28.12.2007.a. moodustab laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 371 215, 88 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 151 839,23 krooni, intressi summas 2 964,49 krooni ja laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 216 412,16 krooni. Hageja nõuab käesoleva hagi alusel kostjatelt viivise väljamõistmist võlgnetava põhivõlgnevusega võrdses summas.
7.27.10.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KPlaenulepingust nr XXX(edaspidi laenuleping 3) tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja I vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 1 032 000 krooni. 27.10.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXXtulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 1 032 000 krooni.
8.27.10.2005.a. sõlmisid hageja ja laenusaaja laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 63 911,65 eurot. Laenulepingu 3 punktide 2.10 ja 7 järgi kohustus OÜ KP hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Laenulepingu 3 punkti 2.12. kohaselt kohustus laenusaaja tagastama hagejale laenusumma igakuiste võrdse põhiosa maksetena. Laenusaaja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt laenusaaja arvelduskontol olemas. Tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti laenulepingu punktis 2.4 kokku 27.10.2012.a. Laenulepingu 3 punkti 2.17.2 kohaselt kohustus laenusaaja iga kvartal maksma Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx tagatistasu 2,2% aastas laenusumma Sihtasutuse poolt tagatud osalt üks kvartal ette. Laenulepingu 3 punktis 2.17.3 on pooled kokku leppinud, et laenulepingust 3 tulenevad varalised kohustused hõlmavad lisaks muule ka laenusaaja poolt Sihtasutusele maksmisele kuuluvat tagatistasu. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx tagatistasult viivist laenulepingu 3 punktis 2.15 kokku lepitud määras (0,15% päevas). Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus. Vahetult enne laenulepingu ülesütlemist on laenusaaja poolt tasumata 27.10.2007.a., 27.11.2007.a. ja 27.12.2007.a. tasumisele kuuluvad laenu põhiosamaksed ja intressimaksed. Viivist põhiosalt on arvestatud alates 27.10.2007.a. Seoses laenulepingu 3 ennetähtaegse ülesütlemisega hageja poolt 28.12.2007.a. moodustab laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2 082 075,06 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 848 679,12 krooni, intressist summas 17 860,58 krooni, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 1 208 619,007 krooni, Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx hagejale hüvitamata tagatistasust summas 2 773 krooni ja Krediidi- ja Ekspordi 3 (10)
Garanteerimise Sihtasutuse tagatistasult arvestatud viivistest summas 4 143,36 krooni. Kostjad vastutavad käenduslepingute alusel laenusaaja laenulepingust 3 tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga 1 032 000 krooni ulatuses.
9.Kuna laenusaaja ei täitnud kohaselt laenulepingutest tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, saatis hageja laenusaajale 29.11.2007.a. teatise laenulepingute 1,2 ja 3 ülesütlemise kohta, milles andis laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ning teavitas laenusaajat, et võlgnevuste mittetasumisel loeb hageja laenulepingud ennetähtaegselt üles öelduks. Kuna laenusaaja ei likvideerinud võlgnevusi, luges hageja laenulepingud 1,2 ja 3 üles öelduks alates 28.12.2007.a.
10.Hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse laenusaajale kuuluvat kinnistut koormava ja hageja laenulepingutest 1,2 ja 3 tulenevaid nõudeid tagava hüpoteegi realiseerimiseks. Laenutagatiseks olevat kinnisasja ei ole kohtutäituril õnnestunud senini müüa.
11.29.11.2007.a., 13.04.2010.a. ja 03.05.2010.a. on hageja saatnud kostjale teatised, milles teavitas kostjaid võlgnevusest ja palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda. Hagi esitamise seisuga ei ole kostjad lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasuma asunud.
12.Hageja palub mõista käenduslepingute nr XXX alusel JM , AL ja VD solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 1 270, 391,68 krooni, käenduslepingute nr XXX alusel tulenev võlgnevus summas 306 642,94 krooni ja käenduslepingute nr XXX alusel tulenev võlgnevus summas 1 032 000 krooni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
13.30.09.2010.a. esitas hageja Harju Maakohtule taotluse kostja kaasamiseks käesolevas tsiviilasjas. Hageja palus neljanda kostjana menetlusse kaasata OÜ KP, kuivõrd KPOÜ on laenusaajaks ehk põhivõlgnikuks laenulepingutes nr XXX, XXX ja XXX, millest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist hageja esialgses hagiavalduses JM , AL ja VD kui käendajatelt palub. Hageja palub mõista käenduslepingute nr XXX ja laenulepingu nr XXX alusel kostjalt I, kostjalt II, kostjalt III ja OÜ-lt KP solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 1 270 391,68 krooni; mõista käenduslepingute nr XXX ja laenulepingu nr XXX alusel kostjalt I, kostjalt II, kostjalt III ja OÜ-lt KP solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXXtulenev võlgnevus summas 306 642,94 krooni; mõista OÜlt KP laenulepingu nr XXX alusel käenduslepingute nr XXX alusel 1 032 000 krooni solidaarselt JM ja AL . Menetluskulud palub hageja solidaarselt kostjate kanda jätta.
14.Hageja esitas kohtule 01.03.2012.a. oma kirjaliku seisukoha kostja III VD 03.01.2012.a. täpsustatud vastusele hagiavaldusele. Hageja ei nõustu kostja III 03.01.2012.a. täpsustatud vastusega hagiavaldusele ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei nõustu hagi omaksvõtu tagasivõtuga. VD on 04.10.2010.a. kostja vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et kostja nõustub tema vastu esitatud nõudega ja tunnustab esitatud hagi. Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil. Antud juhul on VD oma 04.10.2010 vastuse punktis nr 1 märkinud: „Kostja nõustub tema vastu esitatud nõudega ja tunnustab hagi.“ Lähtuvalt eeltoodust, leiab hageja, et kostja III on haginõuet täielikult tunnustanud. Hageja selgitab, et TsMS § 231 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Antud juhul teise poole nõusolek omaksvõtu tagasivõtmiseks puudub ning VD ei ole tõendanud, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust, mistõttu ei saa omaksvõttu tagasi võtta.
4 (10)
15.Hageja leiab, et alusetud on kostja III 03.01.2012.a. vastuses toodud vastuväited, et hageja ei ole tõendanud lepingute ülesütlemise aega ning et kohtutoimiku materjalidest ei tulene, millal ütles hageja põhivõlgniku makseviivituse tõttu laenulepingud üles. Hageja on seisukohal, et kuna vastaspool on hagi ja selles esitatud faktilised asjaolud omaks võtnud, siis ei pea hageja neid asjaolusid enam tõendama. Hageja märgib, et on hagiavalduses märkinud, et lepingud on hageja poolt ennetähtaegselt ülesöeldud 28.12.2007.a. ning ülesütlemisteatised on esitatud ka hagiavalduse lisadena. Hagi esitati 23.09.2010.a., mistõttu on kostja väide aegumise kohta väär ja tõendamata.
16.Hageja selgitab, et kostja III vastuse täpsustuse punktis 3 sisalduvad viited õigusrikkumise laadile, raskusele ja süü astmele on asjasse mittepuutuvad. Antud juhul on tegemist lepingu järgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega ning hageja nõuab lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Kostja III on väitnud, et ei sõlminud käenduslepinguid majandusja kutsetegevuses ning tegemist on tarbijakäendusega. Hageja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et VD oli käenduslepingute sõlmimise ajal ning on ka praegusel hetkel KPOÜ osanikuks, mistõttu on käenduslepingud sõlmitud majandus- ja kutsetegevuse käigus.
17.Hageja selgitab oma vastuses, et kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) on müüdud kordusenampakkumisel Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 05.05.2011.a. täiteasjas 095/2008/5682 hinnaga 7670,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Swedbank AS-ile laekus 17.05.2011.a. kinnistu müügi eest 5 663,83 eurot (leping XXX).
18.Hageja lisab, et AL ning Swedbank AS-i vahel sõlmiti kohtulik kompromiss ning AL on tasunud Swedbank AS-ile 13 000,00 eurot (sh leping XXX9 876,78 eurot ja leping XXX3 123,22 eurot). JM ja Swedbank AS-i vahel sõlmiti kohtulik kompromiss ning seisuga 01.032012.a. on JM tasunud vastavalt kokkulepitud maksegraafikule 429,00 eurot (leping XXX). Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et VD ei käendanud lepingut XXX, mistõttu ei ole selle lepingu kohased maksed ka asjakohased. Seega on alusetud kostja III väited, et hageja on saanud oma nõude rahuldatud kinnistu müügist ja teiste käendajate arvel.
19.Hageja ei pea põhjendatuks VD alternatiivset nõuet, mille kohaselt nõustub kostja III tasuma hagejale 4000 eurot maksegraafiku alusel, mille kestuseks on 5 aastat. VD on hagi omaksvõtnud ning tunnistanud kogu hagiavalduses esitatud nõuet. Hageja palub rahuldada hagiavaldus kostja III ja KPOÜ vast ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostja III ja KPOÜ kanda. Kostja seisukohad
20.Kostja III VD 04.10.2010.a. vastuses hageja poolt esitatud hagiavaldusele, kostja nõustub tema vastu esitatud nõudega ning tunnustab esitatud hagi. Kostja III selgitab, et 05.07.2004.a. laenuleping nr XXX ning 06.06.2005.a. laenuleping nr XXX on sõlmitud laenusaaja OÜ KP huvides. Kostja III VD pole olnud kunagi nimetatud ettevõtte juhatuse liikmeks, vaid oli laenulepingu sõlmimisel käendaja. Kostja III lisab, et tunnustab kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi ning soovib maksegraafiku sõlmimist. Kostja III on seisukohal, et õiglase ja seadusliku kohtulahendi tegemiseks tuleb saada ka teiste kostjate seisukohad. Kostja III lisab, et tema praegused sissetulekud on oluliselt langenud majanduskriisi tõttu ning seega puudub tal võimalus ainuisikuliselt kustutada hageja ees tekkinud võlgnevus.
21.03.01.2012.a. esitas kostja III kohtule täpsustatu vastuse hagiavaldusele. Kostja III kutsub tagasi varem esitatud nõusoleku hageja poolt esitatud nõude osas. Laenulepingute nr XXX ja XXX kohaselt oli hageja laen tagatud hüpoteegi ja kommertspandiga põhivõlgniku KPOÜ enda varale. Seega on kostja III seisukohal, et kooskõlas hea usu põhimõttega oleks hageja pidanud kõigepealt nõude esitama vara suhtes, mis oli tagatud hüpoteegiga ja kommertspandiga ehk vara omaniku suhtes. Samuti on kostja III seisukohal, et hageja nõue on vastu hea usu põhimõttega, kuna nõue oli kohtusse esitatud olulise viivitusega. 5 (10)
22.Kostja III lisab, et pole tuvastatud, millal on saanud sissenõutavaks hageja nõue põhivõlgniku KPOÜ lepingute ülesütlemise tõttu. Sellest tulenevalt võib laenulepingutest tulenev nõue põhivõlgniku vastu olla muutunud aegunuks ning vastupidine pole hageja poolt tõendatud.
23.Kostja III selgitab, et ta ei ole kunagi olnud KPOÜ juhatuse liige, erinevalt kostjast I ja Kostjast II. Kostja III lisab, et kahju tekitaja pahatahtliku ja omakasule suunatud õigusvastase teo korral võib kohus hea usu põhimõttest tulenevalt panna kahju hüvitamise solidaarvõlgnike omavahelises suhtes vastutama üksnes pahatahtlikult ja omakasulise eesmärgiga tegutsenud võlgniku. Seega leiab kostja III, et vastutuse lahendamisel hageja ees tuleb arvestada nimetatud asjaolu.
24.Täpsustatud vastuse kohaselt, on vastavalt Kinnistusregistri väljavõttele on hüpoteegiga koormatud põhivõlgniku kinnistu aadressil XXX müüdud 17.05.2011.a. kohtutäitur Urmas Tärno osalemisel. Kostja III märgib, et põhivõlgniku vara müümisest saadud tulu on katnud tekkinud võlgnevuse kas täies ulatuses või olulisel määral. Kostja III välistab hageja teadmatuse hüpoteegiga koormatud põhivõlgniku kinnistu müümisest, kuivõrd kinnistu müümine ilma hüpoteegipidaja osalemiseta ega nõusolekuta on võimatu. Kostja III on seisukohal, et hagejal tuleb selgitada kohtule, mis tingimustel oli kinnistu müüdud ning mis summas on põhivõlgnik tasunud hagejale hagiavalduses mainitud võlgnevuse summad.
25.Kostja lisab, et hagiavalduses nimetatud võlgnevuse summa on ebaselge. Hagihind moodustab 1 632 122,18 krooni (104 311,6191 eurot). Seejuures nõuab hageja kostjatelt hagiavalduse kohaselt oluliselt suuremat summat.
26.Kostja III palub jätta esitatud hagi tema suhtes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kohtusse esitatud hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kas täies ulatuses või osaliselt, siis palub kostja III välja mõista summa, mis on proportsionaalne tema vastu esitatud nõuetele arvestades kostjaga I ja II sõlmitud kompromisside summasid ning kostja I ja II oluliselt suuremaid võlgu olevaid summasid. Sellisel juhul nõustub kostja III tasuma hagejale 4000 eurot maksegraafiku alusel, mille kestuseks on 5 aastat.
27.Kostja III esitas 13.03.2012.a. omapoolse seisukoha hageja 01.03.2012.a. seisukoha peale. Kostja toonitab, et kohtule esitatud 23.08.2010.a. hagiavalduse kohaselt on kostjateks JM, AL ja VD. OÜ KP figureerib kostjana IV alles hageja 01.03.2012.a. seisukohas. Varasemates menetlusdokumentides ei figureerinud OÜ KP kostjana. Kostja III rõhutab kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et kostjal III puudub info selle kohta, et hageja oleks esitanud kohtusse seadusega ettenähtud kostja OÜ KP kaasamise kohta. Kostja III pole saanud vastavasisulist hageja taotlust menetlusdokumendina. Kuna uue kostja kaasamisel alustatakse asja läbivaatamine algusest peale, siis ilmselgelt kohtumäärus uue kostja kaasamise kohta pidi olema ka kostjale III edastatud. Juhul, kui hageja on esitanud nimetatud taotluse ning kohus on selle rahuldanud, siis on kostjal III õigus kõikide vastuväidete esitamiseks, kuna asja läbivaatamine on alustatud algusest peale.
28.Kostja III selgitab, et hageja väide, et kinnisasja sundmüügist on saadud 5 663,83 eurot, ei leia dokumentaalset kinnitust kohtusse esitatud dokumentide alusel. Kostjale III jääb ebaselgeks hageja poolt nimetatud summa 5 663,83 euro suuruses päritolu ega arvutamise metoodika, kuna hageja poolt kohtusse esitatud dokumentidest ei nähtu, mis summale oli nõue kohtutäiturile esitatud. Puudub ka jaotuskava kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisest sissenõudjate ja muude õigustatud isikute vahel. Seega osutub võimatuks kontrollida hageja poolt esitatud info õigsust saadud tulemi suuruse kohta.
29.Kostja III on seisukohal, et tuleb eristada juhatuse liikme ja osaniku vastutuse aluseid ja piire. ÄS § 188 lg 2 kohaselt ei vastuta osanik tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju 6 (10)
tekitamise aluseks olnud otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Käesoleva seadustiku § 173 lõikes 2 sätestatud juhul loetakse otsuse vastu hääletanuks osanik, kes ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu. Kohtutoimikus puudub ülalmainitud kahju tekitamise aluseks olnud otsus kostja III VD allkirjaga ega muud tõendid, et vastav otsus on üldse olemas ning VD on hääletanud selle otsuse vastuvõtmise eest. Eeltoodu alusel jääb kostja III oma varem esitatud seisukoha juurde sellest, et kostja III sõlmis käenduslepinguid mitte oma majandus- või kutsetegevusega seoses, seega on tegu tarbijakäendusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
31.Kohus tuvastas, et 05.07.2004.a. sõlmisid hageja ja OÜ KP laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja OÜ-le KP laenu summas 70 302,81 eurot. Vastavalt laenulepingu 1 punktile 2.7 oli intressimäär Euro 6 kuu Euribor + 4% aastas. Alates laenulepingu 1 lisa 1 sõlmimisest kohustus OÜ KP tagastama hagejale laenusumma erigraafiku alusel. Tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti laenulepingu punktis 2.4 kokku 30.06.2010.a. Laenulepingu 1 punkti 2.17.4 kohaselt kohustus laenusaaja iga kvartal maksma Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele KredEx tagatistasu 1,7% aastas laenusumma Sihtasutuse poolt tagatud osalt üks kvartal ette. Laenusaaja kohustus tagama, et iga kvartal Sihtasutusele maksmisele kuuluv tagatistasu on hageja poolt laenusaajale teatatud kuupäeval arvelduskontol. Hageja võtab maksmisele kuuluva tagatistasu arvelduskontolt maha ja kannab Sihtasutuse kontole.
32.05.07.2004.a. sõlmisid hageja ja VD(edaspidi kostja III) käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXX tulenevate OÜ KP kohustuste kohane täitmine. Kostja III vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 1 300 000 krooni.
33.OÜ KP ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus. Seoses laenulepingu 1 ennetähtaegse ülesütlemisega hageja poolt 28.12.2007.a. moodustab laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 1 538 136,40 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 626 884,83 krooni, intressist summas 12 730, 02 krooni, laenu põhiosalt arvestatud viivisest summas 893 667.23 krooni, Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx hagejale hüvitamata tagatistasust summas 1 946 krooni ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse tagatistasult arvestatud viivistest summas 2 908,32 krooni.
34.03.06.2005.a. sõlmisid hageja ja laenusaaja laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 17 256,14 eurot. Tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti laenulepingu punktis 2.4 kokku 03.06.2010.a.
35.06.06.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja III VD käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga KP laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja III vastutuse maksimumsumma lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 352 300 krooni.
36.Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja ütles laenuleping üles 28.12.2007. Hageja nõue laenulepingust nr XXX on kokku 371 215, 88 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 151 839,23 krooni, intressi summas 2 964,49 krooni ja laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 216 412,16 krooni. Hageja nõuab käesoleva hagi alusel kostjatelt viivise väljamõistmist võlgnetava põhivõlgnevusega võrdses summas.
7 (10)
37.Hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse laenusaajale kuuluvat kinnistut koormava ja hageja laenulepingutest 1,2 ja 3 tulenevaid nõudeid tagava hüpoteegi realiseerimiseks.
38.23.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja JM kohtuasjas kompromissi. 30.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja AL kohtuasjas kompromissi.
39.Hageja nõue kostja vastu tugineb 05.07.2004 käenduslepingule ja 06.06.2005 käenduslepingule. Esialgses vastuses hagile on kostja hageja nõuet täielikult tunnistanud. Hilisemas menetluses on kostja on esitanud kohustise lõppemise vastuväite tuginedes tagatise realiseerimisele ja krediidi tagastamisele teiste käendajate poolt. Kostja on esitanud ka hea usu vastuväite tuginedes teiste käendajate pahatahtlikule käitumisele ja aegumise vastuväite. Kohus analüüsib esmalt kostja omaksvõtu tähendust ja selle tagasi võtmise võimalikkust. Seejärel hindab kohus kostja teisi vastuväiteid. I
40.Vastavalt TsMS § 231 lg 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p-s 27, et lepingu kehtivuse või tühisuse kohta seisukoha avaldamine ei ole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ning seetõttu lepingu kehtivusega algne nõustumine ei tähenda asjaolu omaksvõttu TsMS § 231 tähenduses. Kohtuasjas nr 3-2-1-137-07 p- 15 selgitas Riigikohus, et Omaksvõtt tähendab TsMS § 231 lg 2 järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. /---/ Kohtud ei ole tuvastanud, et kostja oleks tasaarvestuse avaldust hagejale teinud. Kohustise tasaarvestamisega lõppemise kohta seisukoha avaldamine ei ole ka faktilise asjaolu kohta esitatud väide ning seetõttu ei tähenda isegi tasaarvestusega nõustumine asjaolu omaksvõttu TsMS § 231 tähenduses. Küll aga võib tasaarvestamisega nõustumine olla käsitatav näiteks ühepoolse võla tunnistamisena. Asjaoludeks, mida saaks omaks võtta, saab olla üksnes kas vastaspoolele tasaarvestuse avalduse esitamise fakt või ka tasaarvestuse avalduse sisu. Eelneva põhjal võib teha järelduse, et ka krediidilepingust tuleneva nõude tunnustamine ei ole võrdsustatav kõikide nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude omaksvõtuga, kuid seda tuleb mõista nõude tunnustamisena võlaõiguslikus mõttes. Nõude tunnustamise korral ei kuulu kohaldamisele omaksvõtu tagasivõtmist reguleeriv TsMS § 231 lg 3.
41.Nõude tunnustamise vormiks sellisel juhul on deklaratiivne võlatunnistus, nii nagu Riigikohus on seda selgitanud kohtuasjas nr 3-2-1-69-06: Peale VÕS §-s 30 sätestatu on võimalik ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Sellise võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna.
42.Kostja avaldas oma vastuses 04.10.2010 (tl 108), et kostja nõustub tema vastu esitatud nõudega ja tunnustab hagi. Seega tuleb käesoleval juhul mõista kostja avaldust kui deklaratiivset võlatunnistust, mille tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberpööramine kostja kahjuks. II
43.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet ja kostja vastuväiteid arvestades võlatunnistusest tulenevat tõendamiskoormust. 8 (10)
(a)
44.Hageja nõue kostja vastu tugineb 05.07.2004 käenduslepingule, millega kostja käendas 05.07.2004 laenulepingust tulenevaid kohustusi mitte enam kui 1 300 000 krooni piires ja 06.06.2005 käenduslepingule, millega kostja käendas 03.06.2005 laenulepingust tulenevaid kohustusi mitte enam kui 352 300 krooni piires.
45.Hageja nõue on seega kvalifitseeritav VÕS § 142 lg 1 ja 401 lg 1 järgi. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
46.Kostja ei ole vastuväiteid esitanud raha saamisele ega võlgnevuse arvestusele. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 05.07.2004.a. hageja ja OÜ KP sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel on laenusaaja saanud laenu summas 70 302,81 eurot, millest on tagastamata põhiosa võlgnevus summas 626 884,83 krooni ning et lepingu alusel kuulub täiendavalt tasumisele intress summas 12 730,02 krooni, laenu põhiosalt arvestatud viivis summas 893 667.23 krooni, Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx hagejale hüvitamata tagatistasu summas 1 946 krooni ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse tagatistasult arvestatud viivis summas 2 908,32 krooni. Viivist on hageja nõudnud põhiosaga võrdses ulatuses ehk 626 884,83 krooni. Hageja nõudeks on kokku 1 270 391,68 krooni.
47.Kohus loeb tuvastatuks, et 03.06.2005 laenulepingu nr XXX alusel on laenusaaja saanud laenu 17 256,14 eurot, millest on tagastamata põhiosa võlgnevus summas 151 839,23 krooni ning et lepingu alusel kuulub tasumisele intress summas 2 964,49 krooni ja laenu põhiosalt arvestatud viivis summas 216 412,16 krooni. Hageja nõuab käesoleva hagi alusel kostjatelt viivise väljamõistmist võlgnetava põhivõlgnevusega võrdses summas 151 839,23 krooni. Hageja nõudeks on kokku 306 642,94 krooni. (b)
48.Järgnevalt käsitleb kohus kohustuse täitmisega lõppemise vastuväidet. Hageja väitel laenusaajaga sõlmitud kolmest laenulepingust tulenevaid kohustusi taganud kinnistu asukohaga Maidla tee 8, Püssi linn (registriosa nr XXX) on müüdud kordusenampakkumisel Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 05.05.2011.a. täiteasjas 095/2008/5682 hinnaga 7670,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Swedbank AS-ile laekus 17.05.2011.a. kinnistu müügi eest 5 663,83 eurot, mis arvestati lepingust XXX tuleneva võlgnevuse katteks..
49.Hageja lisab, et AL ning Swedbank AS-i vahel sõlmiti kohtulik kompromiss ning AL on tasunud Swedbank AS-ile 13 000,00 eurot (sh leping XXX9 876,78 eurot ja leping XXX3 123,22 eurot). JM ja Swedbank AS-i vahel sõlmiti kohtulik kompromiss ning seisuga 01.032012.a. on JM tasunud vastavalt kokkulepitud maksegraafikule 429,00 eurot (leping XXX). Vaidlust ei ole selles, et VD ei käendanud lepingut XXX, mistõttu ei ole selle lepingu kohased maksed ka asjakohased.
50.Kostja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendanud, et kohustusi oleks täidetud suuremas ulatuses. Kostja vastavad väited on spekulatiivsed või asjasse mittepuutuvad. Seega on 03.06.2005 lepingu osas põhjendatud kohustuse lõppemise vastuväide 9 876,78 euro ulatuses ja 05.07.2004 lepingu osas 5 663,83 euro ulatuses. VÕS § 88 lg 8 kohaselt tuleb täidetuks lugeda kohustus esmalt viivise osas.
51.Seega on 05.07.2004 lepingu järgi tagastamata põhiosa 40065,24 eurot ning lepingu alusel kuulub täiendavalt tasumisele intress 813,59 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivis 34401,41 9 (10)
eurot , Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx hagejale hüvitamata tagatistasu summas 124,37 eurot ja Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse tagatistasult arvestatud viivis 124,37 eurot, kokku 75528,98 eurot.
52.03.06.2005 lepingu järgi on tagastamata põhiosa võlgnevus summas 9704,30 eurot ning lepingu alusel kuulub tasumisele intress summas 16,99 eurot ja laenu põhiosalt arvestatud viivis 0 eurot, kokku 9721,29 eurot. (c)
53.Järgnevalt käsitleb kohus teisi kostja vastuväiteid. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et hageja nõue on vastu hea usu põhimõttega, kuna nõue oli kohtusse esitatud olulise viivitusega.
54.Kostja III leiab, et pole tuvastatud, millal on saanud sissenõutavaks hageja nõue põhivõlgniku KPOÜ lepingute ülesütlemise tõttu. Sellest tulenevalt võib laenulepingutest tulenev nõue põhivõlgniku vastu olla muutunud aegunuks ning vastupidine pole hageja poolt tõendatud. Kohus märgib, et kuna kostja on esialgses vastuses andnud deklaratiivse võlatunnistuse, on sellega aegumine katkenud TsÜS § 158 lg 1 kohaselt ning alanud uuesti ning seega puudub vajadus aegumise aluseid kontrollida..
55.Asjasse mittepuutuv on vaidlus selle üle, kas tegemist on tarbijakäendusega või mitte, kuna sellest ei sõltu kostja vastutus. Asjasse mittepuutuv on ka kostja väide osaniku vastutuse ja hagi hinna suuruse kohta. Menetluskulude jaotus
56.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi (9721,29+ 75528,98=85250,27/19598,06+81192,82=0,8458) 84,58 % ulatuses, seega jääb menetluskuludest 84,58 % kostja kanda ja 15,42 % hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.