Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kinnistusraamatusse XXX omanikuna sisse TT(edaspidi kostja). Hageja on perioodil aprill 2008. a kuni mai 2011. a esitanud kostjale kommunaalkulude arveid vastavalt kinnitatud majanduskavadele. Alates 2009.a. muutusid kostja majandus- ja kommunaalkulude maksed osaliseks ja kaootiliseks või katkesid hoopis. Eelmainitud makseid kogus korteriomanikelt seadusest ja kodukorrast tulenevalt hoone valitseja.

vastuvõetud kodukorra punkti 2.7 kohaselt tasuma maksed valitseja pangaarvele makseteatisel märgitud kuupäevaks, kusjuures maksetähtajaks tasumata summalt arvestatakse viivist 0,07% päevas. KOS § 21 lg 2 p-st 1 tulenevalt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Antud säte reguleerib valitseja õigust nõuda kohtuväliselt nõuded sisse ilma korteriomanike sellekohase otsuseta. KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus esitada kõigi korteriomanike nimel hagi kohtusse korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Seega on hagejal vaja kostja vastu kohtusse hagi esitamiseks KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt korteriomanike sellekohast otsust. Hageja kohtule sellist otsust ei ole esitanud, tuginedes oma volituste tõendamisel üksnes 28.märtsil 2008 punktis 3 tema valitsejaks nimetamise otsusele. Koosolekul kinnitatud Kodukorrast ei nähtu korteriomanike KOS § 21 lg 2 punktile 5 vastavat otsust, mis annaks hagejale õiguse esitada kohtusse hagisid korteriomanike vastu. Seega ei ole hagejal volitust esitada kohtusse hagi, et nõuda kostjalt sisse tasumata makseid KOS § 21 lg 2 punktidele 1 ega 5 tuginedes. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja kinnitas kirjalikult 07.jaanuaril 2010 võlga hageja ees ja kohustus võla tasuma hiljemalt 15.veebruariks 2010. Kohtule esitatud kostja kirjaliku avaldusega 07.jaanuarist 2010 on antud asjaolu tõendatud. Kohus on seisukohal, et kostja avalduse näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, mistõttu kuulub hagi võlatunnistusega tunnistatud võla osas rahuldamisele. Võlatunnistuses ei ole märgitud võla suurust. Kohtuistungil täpsustas hageja kohtule 16.01.2012 esitatud võlgnevuse arvestuse koondtabelile tuginedes, et kostja võla suurus 07.jaanuaril 2010 oli 538,08 eurot. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt 538,08 euro ulatuses. Muus osas tuleb hagi hagejal korteriomanike volituste puudumise tõttu jätta rahuldamata. Hageja on esitanud hagi viimases 16.01.2012 täpsustuses taotluse mõista kostjalt alates 01.jaanuarist 2012 välja viivis 0,07% päevas võla summalt kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr on sätestatud 28.03.2008 üldkoosoleku otsusega nr 5 kinnitatud Kodukorra punktis 2.7 ja on KOS § 8 lg 4 kohaselt kostja kui korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtiv kinnistusraamatusse kandmata. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 538,08 eurot 0,07 % päevas alates 01.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse lisadena esitatud üüriarvete ja võlgnevuse koondtabeliga on tõendatud, et kostja ei ole täitnud KOS § 13 lõikes 1 ja elamu 28.03.2008 üldkoosolekul kinnitatud Kodukorra punktis 2.7 sätestatud kohustust tasuda kaasomandi majandamise kulutused arvetel märgitud kuupäevaks ning tal on maksete võlgnevus. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole maksete võlga, kuna kostja viidatud perioodile 01.01.2010-30.08.2010, mil ta on maksnud suurema summa, kui hageja arveid esitas, eelnesid ja järgnesid pikad maksete võlgnevuse perioodid. Hageja on arvestanud maksete võlgnevust ka oluliselt pikema perioodi vältel, alates maikuust 2008 kuni detsembrikuuni 2011, kui kostja osundab. Kodukorra punkti 4.4 kohaselt on hagejal kommunaalkulude võlgnevuse korral õigus korteriomandi omaniku elektri võrguühendus katkestada. Kostja vastuhagist nähtuvalt lülitati elekter tema korterist välja kolmel korral perioodidel 20.05.2009 - 07.01.2010, 16.04.2010 - 27.05.2010 ning alates 16.06.2010 kuni käesoleva ajani, mistõttu ei ole ta saanud korterit sihtotstarbeliselt kasutada ning on asenduskorteri üürimisega

kandnud kahju. Võlgnevuse koondtabelist nähtuvalt oli kostjal elektri võrguühenduse katkestamisele eelnevalt maksete võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumisel nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnimetatud sätete kohaldamiseks peab olema tõendatud kahju olemasolu, kohustuste rikkumine ja põhjuslik seos kahju ning kohustust rikkunud isiku poolt kahjustatud isiku õiguste rikkumise vahel. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja korteris katkestas elektriühenduse kõikidel kordadel hageja. Kohtule esitatud Konkurentsiameti otsusega 09.06.2010 nr. 7.3-3/10-006 perioodil 16.04.2010 kuni 27.05.2010 väldanud võrguühenduse katkestamise õiguspärasuse kohta, on tõendatud, et hageja tegutseb elamus võrguettevõtjana EITS § 8 lg 1 ning müüjana § 10 mõistes, kuna tema tegevus on käsitletav elamu siseses elektrivõrgus võrguteenuse osutamisena, sest hageja edastab elektrienergiat elamu toitekaabli kingadel asuvast liitumiskilbist kuni elamu korteriomandite elektripaigaldisteni, võimaldab korteriomandites kasutada võrguühendust ning tagab elamu korteriomandites tarbitud elektrienergia mõõteandmete kogumise ja töötlemise. Hageja tegevus, millega ta jaotab võrgulepingu alusel ostetava elektrienergia korteriomandite vahel ära ning võtab korteriomanikelt tarbitud elektrienergia eest esitatud arvete alusel raha, on käsitletav kui elektrienergia müük EITS § 3 p 18 mõistes. Konkurentsiameti otsuse kohaselt ei järginud hageja kostja korteris XXX võrguühenduse katkestamisel 15.04.2010 EITS regulatsiooni, rikkudes EITS § 90 lg 3 ja 4 sellega, et ei edastanud kostjale tähitud postiga võrguühenduse katkestamise teadet, vaid edastas selle lihtkirjalikult ning katkestas võrguühenduse enne 15-päevas etteteatamise tähtaja möödumist, kuna teate edastamisel 08.04.2010 oleks hagejal tekkinud õigus ühendus katkestada alles 23.04.2010, mitte 15.04.2010. Kohtule esitatud eluruumi üürilepinguga on tõendatud, et kostja sõlmis 12.06.2010 NHOÜ-ga eluruumi üürilepingu korteri asukohaga XXX Tallinnas üürimiseks üürihinnaga 3000,00 krooni kuus ning üüriarvete ja order kviitungitega alates 01.juulist kuni 01.jaanuarini 2010 üüri tasumine kokku summas 19 700,00 krooni/ 1259,06 eurot ja 01.maist 2010 kuni 1.septembrini 2010 kokku summas 8866,00 krooni/ 566,64 eurot. Asjaolu, et NHOÜ ei ole korterite omanik, ei välista osaühingul korterite üürimiseks kostjale muu õigusliku aluse olemasolu. Maksekviitungitel sentide märkimine teisiti, kui nulli või viiega lõppevalt, ei ole piisav argument, et pidada kviitungeid võltsituteks. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja kahju seisneb perioodil 20.05.2009 - 07.01.2010 asenduskorteri üürikuludes ning see on põhjuslikus seoses hageja poolt elektrienergia võrguühenduse katkestamisega, kuna kostjal ei olnud võimalik elektri puudumise tõttu kasutada korteriomandit asukohaga XXX Tallinnas, sihipäraselt. Seega on tõendatud, et hageja tekitas kostjale ebaseadusliku elektrienergia võrguühenduse katkestamisega kahju perioodil 20.05.2009 kuni 07.01.2010 1259,06 euro ulatuses, kuna hoolimata Kodukorra punktis 4.4 sätestatust, pidi hageja järgima EITS § 90 lg 3 ja 4 sätestatud elektrienergia võrguühenduse katkestamise korda. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hagiavalduse 16.01.2012 täienduse kohaselt moodustab kostja võlgnevus XXX Tallinnas korteriühisuse koguvõlgnevusest 90% ja see on suurem ühisuse ühe kuu majandamiskuludest ja reservkapitali nõudest. Eeltoodust tulenevalt on teised korteriomanikud olukorras, kus peavad suurendama oma makseid reservkapitali osas, et ühisuse finantsnäitajad ei seaks ühisusejätkuvust ohtu. Asjas esitatud võlgnevuse koondtabeliga, millest nähtuvad nii tasumisele kuuluvad kui ka kostja poolt tasutud arved, on tõendatud, et kostjal on maksete tasumisel võlgnevusi alates korteriomandi omanikuks saamisest 2008 aasta maikuus, maksete tasumine on olnud järjepidevalt

äärmiselt ebakorrapärane, makseid ei ole valdavalt tasutud arvetel märgitud tähtaegadeks ning hagejale laekunud summad, ei ole vastanud arvetel märgitule. Järelikult ei ole kostja jätnud tasumata arveid põhjusel, et ta jäi töötuks, kuna esitatud KGOÜ tõendi kohaselt koondati kostja alates 01.novembrist 2008, seejuures maksti talle hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Eesti Töötukassa tõendi kohaselt oli kostja töötuna arvel 11.12.2008 kuni 04.05.2009 saades hüvitist esimesed 100 päeva päevamääraga 208.60 krooni ja alates 101. päevast 166.88 krooni. Kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et ta on maksnud korrapäraselt suuri summasid XXXja XXXTallinnas üürikorterite eest. Nimetatud summad on seejuures ületanud mitmel korral XXXTallinnas korteriomandi eest tasumisele kuuluvaid makseid. Seega saab kohus järeldada, et kostja ei ole jätnud makseid tasumata raske majandusliku olukorra tõttu, vaid on hea usu põhimõtet eirates hoidunud kõrvale KOS § 13 lõikes 1 ja elamu 28.03.2008 üldkoosolekul kinnitatud kodukorras sätestatud kohustusest tasuda kaasomandi majandamise kulutused arvetel märgitud kuupäevaks. Eeltoodu tõttu tuleb kahjuhüvitist 1259,06 eurot VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada kogu ulatuses ja jätta see välja mõistmata. Teiste, perioodil 16.04.2010 - 27.05.2010 ja alates 16.06.2010 kuni käesoleva ajani kestva elektrienergia võrguühenduse katkestamise mitteõiguspärasuse kohta kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole, mistõttu ei ole kostja tõendanud, et hageja rikkus Kodukorrast või seadusest tulenevaid kohustusi elektrienergia võrguühenduse katkestamisel. Seega tuleb kostja vastuhagi tekitatud kahju hüvitamiseks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on esitanud vastuhagis nõude elektriühenduse aadressil XXX Tallinn taastamiseks. Kohus on eelpool tuvastanud, et hagejal oli Kodukorra punktist 4.4 tulenevalt õigus kostja korteriomandis elektriühenduse katkestada maksete võlgnevuse tõttu, et kostjal oli maksete võlgnevus ja, et kostja ei ole tõendanud hageja Kodukorrast või seadusest tuleneva kohustuse rikkumist. Kohtule esitatud kirjalike hoiatustega ja e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostjale tuletati korduvalt meelde võlgnevuse olemasolu ja tehti ettepanek nende tasumiseks kirjades märgitud kuupäevadel või sõlmida võla tasumiseks maksegraafik. Kostja võlga ei tasunud ega kirjalikult antud lubadustest kinni ei pidanud. Hageja on esitanud 10.01.2011 seisukohtades oma kohustuse täitmise vastuväite. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega tuleneb nii VÕS §-st 111 lg 1 kui ka XXX Kodukorra punktist 4.4, et hagejal on õigus keelduda oma kohustuse, varustada kostja korteriomandit elektriühendusega, täitmisest kuna kostja rikkus sellele eelnevalt oma kohustust maksta makseid vastavalt arvetele. Kohustuste täitmise järjekorrast tulenevalt peab kostja täitma enne oma kohustuse hageja ees või täitma mõne teise VÕS § 111 lg 1 sätestatud tingimuse. Kuna kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud, ei ole pakkunud tagatist ega täitnud võla tasumise lubadusi, siis tuleb vastuhagi elektriühenduse taastamise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 tulenevalt tuleb põhihagi menetluskulud jätta 75% ulatuses hageja kanda ja 25 % ulatuses kostja kanda ja vastuhagi menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.