Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

kodukorra punkti 5.3 muutmast – tühisus või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt kuuluvad avaldajale alates 07.03.2014 5 korterihoonetusõigust xxxx (registriosad xxxx-xxxxja xxxx ). Xxxxkorteriomanike 17.02.2014 toimunud üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt otsustati kinnitada protokolli lisaks 3 olev hoone kodukord , mille punkti 5.3 sätestab järgmist: „Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni“. Samal üldkoosolekul otsustati elamu valitsejaks nimetada Xxxx OÜ. Lisaks otsustati punktis 6 jätta remondifond moodustamata ja täiendavalt otsustati kõik majanduskavas ettenägematud kulud jaotada vastavalt korteriomandi suletud netopinna järgi koheselt korteriomanike vahel ja esitada need korteriomanikele arvetel. Valitseja Xxxx OÜ on katkestanud avaldaja korterites elektriühenduse korduvalt ja erinevatel perioodidel ning arusamatutel põhjustel. Samas on Xxxx OÜ jätnud vastamata avaldaja päringutele, mis puudutavad osutatud teenuseid ja täpsemaid elektritoite väljalülitamise aluseid ning korterelamu garantiid. Puudutatud isikud on tegutsenud avaldaja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt ja ebaseaduslikult lülitanud avaldaja korteritest välja elektritoite. Peale selle on valitseja küsinud võrguühenduse taastamise eest eraldi selleks tasu. Üldkoosoleku otsused on tühised TsÜS § 86 lg 1, § 87, § 138 alusel. Vaidlustatud üldkoosoleku punktid on vastuolus KOS § 13 lg 3, KOS § 15 lg 4 ja ELTS § 90 lg 1 sätetega. Korteriomanikud ei ole järginud seadusest tulenevat üldkoosolekul hääletamise korda, mille kohaselt saavad korteriomanikud häälteenamusega otsustada küsimusi, mis jäävad tavakasutuse piiridesse. KOS § 15 lg 6 sätestab korteriomanike huvidele vastava tavapärase valitsemisena käsitletavad tegevused. 17.02.2014 korteriomanike üldkoosoleku otsusega nr 5 vastuvõetud kodukorra punkt 5.3 on vastuolus ELTS § 90 lg-ga 1 ja seega tühine, kuna see annab valitsejale õiguse katkestada avaldaja võrguühenduse kõike n-ö sisaldavate üldkulude võlgnevuste alusel, mitte aga ELTS § 90 lg-s 1 kitsalt sätestatud võlgnevuste pinnalt. Korteriomanikel ei ole õigust ise ega kedagi volitades sellise abinõu rakendamiseks või sanktsiooni sätestamiseks. Elektrivõrguühenduse tagamine on eluliselt vajalik teenus ning selle katkestamine peab olema proportsionaalne rikkumisega.

KOS § 21 sätestab valitseja õigused ja kohustused. Valitsejale antud volitus peab olema kooskõlas korteriomanike õigustega. Kuivõrd valitseja tegutseb käsundisaajana VÕS § 621 lg 1 mõttes, tuleb valitsejal järgida käsundi täitmisel käsundiandja juhiseid. Isegi juhul, kui korteriomanikel oleks õigus teise korteriomaniku elektriühenduse katkestamiseks, siis tuleks igal konkreetsel juhul eraldi otsustada see üldkoosolekul, mitte selles üldiselt kokku leppida. Lisaks peaksid sellisele korteriomanike üldkoosoleku otsusele samasugused nõuded, nagu on sätestatud võrguettevõtjale ELTS §-s 90.

eelnema

vähemalt

Xxxxelamu 2015/2016 majanduskava kinnitamise 01.04.2015 otsuse punkt 3 on osaliselt vastuolus KOS § 13 lg-ga 3, kuna selle otsusega sätestatud kulud 2.1 „soojasõlme hooldus“ ja „tehnohooldus vesi, kanal, elekter + üld“ ning „elektipaigaldise käit, lifti hooldus ja suitsuärastuse hooldus“ ning 2.2 „Avarii dispetšerteenus“ ei ole kulutused, mis on vajalikud Xxxxkorterelamu korterihoonestusõiguste kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks. Xxxxkorterelamu suhtes pidi vähemalt kuni 2017 kehtima ehitusettevõtja garantii ja seega ei saa lugeda eelosundatud kulutusi vajalikeks KOS § 13 lg 3 mõistes. Peale selle on ajakirjanduses väljendatud seisukohta, et korterelamute valitsejate ja korteriühistute haldajate tasud võivad sisaldada teenuseid, mida viimased pole üldse tegelikult osutanudki. Samal üldkoosolekul võeti vastu otsus nr 5 „Xxxxkehtiva kodukorra ülevaatamine“, millega lükati tagasi Xxxxi ettepanek tunnistada Xxxxkodukorra punkt 5.3 kehtetuks. Avaldaja hääletas neile kõikidele otsustele vastu. Lisaks võeti 17.02.2014 üldkoosoleku otsuse p-ga 6 vastu otsus järgnevas sõnastuses: Majanduskavas ettenägematud kulud jaotatakse koheselt korteriomanikele pealemääramisega korteriomandi suletud netopinna järgi arvetele. Tegemist on esiteks ebaselge ja ka üldsõnalise kodukorra punktiga. Arvestada tuleb, et kõik ettenägematud kulud ei ole käsitletavad vajalike kuludena. KOS § 13 lg 3 sätestab aga, et korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Majanduskavas puudub ülevaade selles osas, mis on need ettenägematud kulud. Seega on antud punkt sisuliselt ebaselge ning tuleb tühistada, kuivõrd see võib avaldajale kaasa tuua ettenägematuid kulutusi, milliste osas ei ole võimalik kaasa rääkida ega arvamust avaldada. Avaldaja palub tuvastada ka korteriomanike 01.04.2015 otsuse nr 5 tühisuse osas, milles korteriomanikud keeldusid kodukorra p 5.3 muutmast. Otsus rikub avaldaja õigusi. Kaasomandil asuvale elektritoite liitumispunktile on ligipääs võimaldatud üksnes valitsejale ning teistel korteriomanikel sellele ligipääs puudub. Liitumispunkt kuulub kliendi ehk korteriomanike poolele jäävate elektripaigaldiste osas korteriomanikele. Kuna liitumispunkti asukoht on kaasomandil, peab kaasomandi omanikule olema võimaldatud sellele ligipääs. Käesoleval juhul on ligipääs üksnes valitsejal, kelle väljakutse eest tuleb igal korral maksta väljakutse tasu. Tegemist on asjatu kuluga ning korrapärase majandamise huvides peaks olema võimaldatud ligipääs ka korteriomanikele. Avaldaja taotleb liitumispunktile ligipääsu võimaldamise kohustamist, s.o võtit, mis võimaldaks ligipääsu lukustatud liitumispunktile.

Avaldaja palub tuvastada Xxxxkorteriomanike üldkoosoleku 17.02.2014 otsuse nr 5 (kodukorra kehtestamine) kodukorra punkti 5.3 osaline ja punkti 6 tühisus või alternatiivselt tunnistada need punktid eeltoodud ulatuses kehtetuks, tuvastada Xxxxkorteriomanike 01.04.2015 otsuse nr 3 („Xxxxelamu 2015/2016.a majanduskava kinnitamine“) osaline – osas, millega majanduskava kinnitati kuluridade osas „tehnohoolduse“ ja „avarii dispetšerteenuse“ „soojasõlme hooldus“ ja „tehnohooldus vesi, kanal, elekter + üld“ ning „elektipaigaldise käit, lifti hooldus ja suitsuärastuse hooldus“ ja „Avarii dispetšerteenus“ – ning sama üldkoosoleku otsuse nr 5 osaline – osas, millega korteriomanikud keeldusid kodukorra punkti 5.3 muutmast – tühisus või alternatiivselt tunnistada need punktid eeltoodud ulatuses kehtetuks ja kohustada Xxxx OÜ-d võimaldama Aktsiaseltsile Xxxx elektriühenduse liitumispunktile ligipääs. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

Puudutatud isikute Xxxxkorteriomanike seisukohad KOS § 15 lg 4 alusel on korteriomanike otsuste vaidlustamise 1-kuuline tähtaeg möödunud, mistõttu ei saa enam käesoleva vaidluse esemeks olevaid otsuseid vaidlustada. Korteriomanikud ei nõustu avaldajaga, et kodukorra punkt 5.3 on vastuolus ELTS § 90 lõikega 1. Xxxx OÜ on võrguettevõtjaks ELTS § 8 mõttes. Avaldaja tuginemine elektrituruseadusele on asjakohatu. Elektrienergia ühisostu olukorras kinnistu piires elektri ostu ja jaotamise korraldamise üle otsustavad korteriomanikud kooskõlas KOS § 15 lg 1 ja lg 3. Kui sellised otsused on väljendatud kodukorras, on valitsejal seadusest (KOS § 21 lg 1 p 1) tulenev kohustus tagada sellise otsuse täitmine. Sisuliselt on valitseja korteriomanike käsundisaaja, kes peab juhinduma elektri ühisostuga seotud majandamiskulude jaotamisel ja sissenõudmisel korteriomanike juhistest, mis on käesoleval juhul väljendatud kodukorras. Vaidlusaluse kodukorra sätte (p 5.3) eesmärgiks on tagada iga korteriomaniku KOS § 11 lõikest 1 punktist 1 tuleneva kohustuse täitmine. Ühe korteriomaniku maksete tasumata jätmine mõjutab kõiki korteriomanikke, kuna teised korteriomanikud peavad energia müüjale elamus tarbitud elektrienergia eest tasuma täies ulatuses, et vältida elektrimüügi katkestamist. Kodukorra punkti 5.3 eesmärgiks on soodustada korteriomanikke käituma selliselt, et nende tegevus jääks kaasomandieseme tavakasutuse piiresse. Valitsejal on KOS § 21 lg 2 punktis 4 sätestatud õigus rakendada kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid sõltumata korteriomanike kokkuleppest. Korteriomanike hinnangul on 17.02.2014 üldkoosoleku otsus 6 selge ja arusaadav. Avaldajale ei ole korteriomanike otsusega pandud teistsuguseid kohustusi, kui näeb ette KOS § 13 lg 3 ning ettenägematute kulude osas on avaldajal kohustus hüvitada üksnes sellised kulud, mis jäävad kaasomandieseme tavapäraseks korrashoiuks vajalike kulude piiresse. Sama nõude on avaldaja esitanud samadel põhjendustel ka varasemas kohtuvaidluses, kus Tallinna Ringkonnakohus on 14.10.2015 otsuses nr 2-14-61828 (p 26.1) tuvastanud, et selline otsus ei ole vastuolus KOS § 13 lõikega 3. 01.04.2015 üldkoosoleku otsuse nr 3 ei ole tühine, kuna ehitusgarantii olemasolu ei välista tehnosüsteemi korrapärase hooldamise vajadust. Ehitusgarantiist hoolimata tuleb omanikul tehnosüsteeme nõuetekohaselt hooldada ning nõuetekohasest hooldamisest võib isegi sõltuda garantii kehtivus.

Avaldaja ei ole toonud ühtegi faktilist ega õiguslikku põhjendust, millel põhineb tema nõue tuvastada 01.04.2015 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisus või tunnistada see kehtetuks. Olukorras, kus pärast esialgse otsuse vastuvõtmist ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, võiks avaldaja õigusi rikkuda üksnes varasemalt vastuvõetud otsus, mitte aga varasema otsuse tühistamata jätmine. Korteriomanikud leiavad, et avaldajal puudub õigus valduse nõudmiseks elektriühenduse liitumispunktile ligipääsuks, kuna tegemist ei ole avaldaja ainuomandis oleva liitumispunktiga. Tehnilistele ruumidele juurdepääsu piiramine vastab kõigi korteriomanike huvidele, sest kontrollimatu juurdepääs looks eelduse seadmete kahjustamiseks asjatundmatu isiku sekkumise tõttu. Korteriomanikud paluvad jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku Xxxx OÜ seisukohad Xxxx OÜ ei saa mõjutada KOS § 19 lg 1 alusel korteriomanike üldkoosoleku otsuseid nende vastuvõtmisel ega avaldada hilisemalt arvamust vastuvõetud otsuste osas. Xxxx OÜ nõustub kõigi Xxxxkorteriomanike vastuväidetega. Täiendavalt märgib Xxxx OÜ, et KOS § 15 lg 4 alusel on avaldaja nõuded üldkoosoleku otsuse osas aegunud. Xxxx OÜ palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse käik 06.09.2017 toimunud kohtuistungil loobus avaldaja nõudest kohustada Xxxx OÜ-d asukohas XxxxTallinn, võimaldama Aktsiaseltsil Xxxx elektriühenduse liitumispunktile ligipääs. Puudutatud isikud sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et avaldajale kuulub alates 07.03.2014 5 korterihoonetusõigust Xxxx(registriosad xxxx-xxxxja xxxx ). Pooled vaidlevad selle üle, kas Xxxxkorteriomanike 17.02.2014 ja 01.04.2015 otsused on osaliselt tühised või alternatiivselt tuleb need kehtetuks tunnistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade

kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. KOS § 15 lg 4 alusel saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Esmalt vaidlustab avaldaja korteriomanike 17.02.2014 otsuse nr 5 osas, millega kinnitati kodukord, sh selle p 5.3, mille kohaselt kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutuskokkuleppe sõlmimiseni. Avaladaja leiab, et see on vastuolus ELTS § 90-ga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-188-15 09.03.2016 otsuse p-s 13 asunud seisukohale, et KOS § 15 lg-test 3 ja 6 tulenevalt oli üldkoosoleku pädevuses otsustada kodukorra kinnitamine, mille p 5.3 järgi on korteriomandite hoonestusõiguse omanikel võlgnevuse tekkimise korral valitsejal õigus elekter võlgniku korteritest välja lülitada. Samuti oli üldkoosoleku pädevuses lahendada otsuse p-s 6 käsitletud küsimus. AÕS § 68 lg 1 sätestab isiku täieliku õigusliku võimu asja üle ning seejuures on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahv sätestab ka omaniku õiguste kitsendamise alused, milleks võivad olla ainult seadus või teiste isikute õigused. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. ELTS § 90 lg 1 sätestab järgnevat: Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Üldteenus on elektrituruseaduse § 761 lg 1 kohaselt järgmine teenus: väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Vaidlus puudub selles, et korteriomanike näol ei ole tegemist võrguettevõtjaga ELTS § 8 mõttes. Asjaolu, et Xxxx OÜ näol ei ole tegemist võrguettevõtjaga on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-61828, milles avaldaja ja Xxxx OÜ vaidlesid muuhulgas sama asjaolu üle. Ringkonnakohus on antud otsuse p-s 34 märkinud järgnevat. Kostja kinnitas ringkonnakohtule saadetud vastuses, et talle ei kuulu ega ta ei oma hageja hoones asetsevat elektrienergia võrku, samuti ei kuulu talle selle hoone valdust. Hoone on korteriomanike omanduses ja valduses. Kostja ei osuta ELTS § 65 lg 1 p-des 1-7 sätestatud teenuseid. Hageja ei ole vastupidist tõendavaid asjaolusid esile toonud. Ringkonnakohtu arvates pole antud asjaoludel alust pidada kostjat võrguettevõtjaks ELTS-i tähenduses. Kostja on tavaline korteriomanike poolt nimetatud valitseja, kes vahendab korteriomanikele kommunaalteenuseid, sealhulgas elektrienergiaga varustamise teenust üldise käsunduslepingu alusel.

Seega puudub korteriomanikel õigus ise ning ka valitsejat volitades võrguühenduse katkestamiseks. Korteriomanikud ei saa võtta vastu sellist otsust, et korteriomanikel katkestatakse võrguühendus ELTS § 90 korda järgimata, kuivõrd ELTS reguleerib elektrienergia müüki ja seadus on selleks kehtestanud kindla korra. Vastupidisel juhul kaotaks ELTS § 90 oma mõtte. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kodukorra punkt 5.3 on vastuolus ELTS § 90 lg-ga 1, kuna see annab valitsejale õiguse katkestada võrguühenduse igasuguse võlgnevuse alusel, mitte üksnes ELTS § 90 lg-s 1 sätestatud võlgnevus eest. ELTS § 90 lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja teatud tingimustel katkestada tarbijaga võrguühenduse, kuid üksnes elektrienergia eest tasumata võlgnevuste eest. Seega on antud sättega vastuolus kodukorra punkt 5.3, millega nähakse ette igasuguse võlgnevuse olemasolu korral võrguühendamise katkestamise võimalus. Kohus ei nõustu korteriomanike väitega, et valitsejal on KOS § 21 lg 2 p 4 alusel õigus rakendada kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid sõltumata korteriomanike kokkuleppest. Kohus leiab, et valitsejal ei saa olla laiemaid õigusi elektrienergia katkestamiseks, kui on kehtestatud ELTS §-s 90. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 14.05.2013 otsuses tsiviilasjas nr 2-09-38492 Xxxx OÜ hagis T. T vastu asunud alljärgnevale seisukohale: Korteriomanikel puudub õigus oma otsusega kehtestada seadusest mitte tulenevaid mõjutusvahendeid korteriomaniku suhtes, kes ei ole tasunud makseid ja/või kellel on nende võlgnevus. Seetõttu korteriomanike otsusega kinnitatud kodukorra p. 4.4, mille kohaselt „korteriomandi omaniku suhtes võetakse kasutusele sanktsioonid vastavalt seadusandlusele, kui pole selgitust arvete mitteõigeaegse tasumise kohta, kaasa arvatud elektri väljalülitamine“, on seadusvastane ja tühine osas, millisega nähakse ette elektrienergiaga varustamise katkestamise õigus mistahes makse mitteõigeaegse tasumata jätmise eest. Elektrienergia müüki reguleerib elektrituruseadus, mille § 90 sätestab võrguettevõtja poolt tarbijaga võrguühenduse katkestamise tingimused ja korra. Nimetatu kohaselt võib võrguettevõtja teatud tingimustel katkestada tarbijaga võrguühenduse, kuid üksnes elektrienergia eest tasumata võlgnevuse eest, s.o. mitte muude võlgnevuste olemasolu eest. Seega ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kostja korteriomandi elektritarbimise võrguühenduse katkestamine oli ebaseaduslik kõigil katkestamise perioodidel. Seega on ka ringkonnakohus varasemas praktikas hinnanud võrguühenduse katkestamise seadusele vastavust ja asunud samuti seisukohale, et see ei vasta ELTS § 90-le. Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui nõustuda asjaoluga, et korteriomanikel oleks õigus vastu võtta üldkoosoleku otsus, mis näeb teatud tingimustel ette elektrienergia võrguühenduse katkestamise, peaksid sellele kohalduma vähemalt samasugused nõuded, nagu on sätestatud võrguettevõtjale ELTS §-s 90, mille lõige 2 näeb ette, et enne lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave. Kohus nõustub avaldajaga, et elektrivõrguühenduse tagamine on eluliselt vajalik teenus ning selle katkestamine peab olema proportsionaalne rikkumisega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada Xxxxkorteriomanike üldkoosoleku 17.02.2014 otsuse nr 5 tühisuse nõudes, osas, millega kinnitati kodukorra p 5.3.

Lisaks võeti 17.02.2014 korteriomanike üldkoosoleku otsuse p-ga 6 vastu otsus järgnevas sõnastuses: Majanduskavas ettenägematud kulud jaotatakse koheselt korteriomanikele pealemääramisega korteriomandi suletud netopinna järgi arvetele. Avaldaja leiab, et tegemist on ebaselge ja üldsõnalise kodukorra punktiga, mis on vastuolus KOS § 13 lg-ga 3. Kohus leiab, et käsitletav otsuse punkt on selge ja arusaadav. Seadus ei kohusta remondifondi moodustama. Remondifondi moodustamata jätmise asemel majanduskavas ettenägematute kulude jaotamisest korteriomanike vahel ei saa järeldada iseenesest seda, et tegemist ei oleks kuludega, mis on vajalikud kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 17.02.2014 üldkoosoleku otsuse p 6 ei ole vastuolus KOS § 13 lg-ga 3, mistõttu puudub alus selle tühisuse tuvastamiseks. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 14.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-61828 (p.26.1). Avaldaja leiab ka, et Xxxxelamu 2015/2016 majanduskava kinnitamise 01.04.2015 korteriomanike otsuse punkt 3 on osaliselt vastuolus KOS § 13 lg-ga 3, kuna selle otsusega sätestatud kulud „soojasõlme hooldus“ ja „tehnohooldus vesi, kanal, elekter + üld“ ning „elektipaigaldise käit, lifti hooldus ja suitsuärastuse hooldus“ ning „Avarii dispetšerteenus“ ei ole kulutused, mis on vajalikud Xxxxkorterelamu korterihoonestusõiguste kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks. Elamule Xxxxkehtib ehitusgarantii kuni 2017. Seega pole nimetatud kulutused vajalikud KOS § 13 lg 3 mõttes. Kohus nõustub korteriomanike seisukohaga, mille kohaselt elamul ehitusgarantii olemasolu ei välista tehnosüsteemide korrapärase hooldamise vajadust. Tegemist on tavapärase valitsemise piiresse jääva elamu korrashoiuks vajalike kuludega. Kohus leiab, et korteriomanikel lasub seadusest tulenev kohustus igal ajal, muuhulgas ka ehitusgarantii olemasolu korral tehnosüsteeme nõuetekohaselt hooldada ja korras hoida. Seega ei ole antud otsus vastuolus KOS § 13 lg-ga

Riigikohus on leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata (Riigikohtu otsused 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). Kuivõrd avaldaja alternatiivse nõude vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamiseks esitamiseks ettenähtud ühekuuline tähtaeg on KOS § 15 lg 4 alusel möödunud, siis tuleb nimetatud nõue jätta rahuldamata. Avaldaja loobus 06.09.2017 toimunud kohtuistungil nõudest kohustada Xxxx OÜ-d asukohas XxxxTallinn võimaldama Aktsiaseltsil Xxxx elektriühenduse liitumispunktile ligipääs. Puudutatud isikud sellele vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldaja nõudest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et avaldaja nõudest loobumine tuleb vastu võtta ning avaldaja nõudes kohustada Xxxx OÜ-d asukohas XxxxTallinn, võimaldama Aktsiaseltsil Xxxx elektriühenduse liitumispunktile ligipääs tuleb menetlus lõpetada. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus rahuldas avalduse osaliselt, leiab kohus, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.