Otsuse tegemise aeg ja 23.märts 2012, Jõhvi koht Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
KOÜ Torujõe 34 valitseja S. Z. hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
755,62 €
Menetlusosalised
Hageja:
KOÜ Torujõe 34 valitseja S. Z. (IK xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
P. P.
J. K.
Kostja:
Kostja lepingulised esindajad:
Menetluse liik
O. K. ja M. F.
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta KOÜ Torujõe 34 valitseja S. Z. hagi J. K. vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja S. Z. kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetluse käik
1.Korteriühisuse valitseja S.Z. esitas 15.03.2011 Viru Maakohtule hagi J.K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga: xxx. Hageja valiti 30.05.2009 Torujõe 34 korteriomanike üldkoosolekul korterelamu valitsejaks. 05.01.2004 korteromanike üldkoosoleku otsusega kehtestati alates jaanuarist 2004 hooldustasu suuruseks 150 krooni korteri kohta. Korteriomanike üldkoosoleku 30.05.2009 üldkoosoleku otsusega kohustati korteriomanikke tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks ja määrati viivise määr 0,05% maksmise viivitamisega eest. Korteriomanikud tasuvad korteriühisuse valitseja kaudu ka kommunaalteenuste eest hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Kostjale on igakuiselt esitatud arved, kuid kostja täidab kohustusi ainult osaliselt. 01.03.2009 korteriomanike üldkoosoleku otsusega otsustati esitada hagi kostja vastu. Seisuga 01.03.2011 on kostja võlgnevus hageja ees 755,62 eurot ning viivise võlgnevus 166,16 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Keskkütte võlgnevuse osas selgitas kostja, et tema korter on eraldatud üldisest keskkütte süsteemist ja kostja kasutab alates 2007 lokaalset gaasikütet. Vastavalt projektile pidi kostja maksma jääksoojuse eest 7,1%. Alternatiivküttele üleminek on kooskõlastatud korteriomanikega ja kõik vastavad dokumendid on esitatud ka hagejale. Kostja ei aktsepteeri hageja poolt tellitud insener J. A. arvestusi jääksoojuse kohta, sest hagejal puudus arvamuse tellimiseks teiste korteriomanike volitus ja nimetatud arvestused ei ole usaldusväärsed. Hooldustasu osas tasus kostja vaid selle eest, mis olid hageja poolt esitatud arvetes selgelt aru saadav, sest hageja ei olnud nõus esitama hoolduskulude kohta eraldi arvet. Selline nõue esitati hagejale seoses sellega, et kostja ei teadnud kas tema poolt tasutu läheb hooldustasu eest tasumiseks või hageja poolt arvestatud keskkütte võlgnevuse eest tasumiseks.
3.04.05.2011 toimunud kohtuistungil taotlesid pooled asjas ekspertiisi läbi viimist (tl 64-75).
4.Viru Maakohtu 20.05.2011 määrusega määrati tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimine ja ekspertiisi teostajaks määrati riiklikult tunnustatud ekspert Endel Jõgioja. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused: 4.1 Mitu protsenti korterelamu asukohaga: Torujõe 34 Kohtla-Järvel üldistest soojusenergia kuludest tuleks kanda korteri nr 3 omanikul, võttes arvesse, et kostja on kõrvaldanud korterist keskkütteradiaatorid ja paigaldanud korterisse alternatiivkütte; 4.2 Kuidas mõjub korterisse nr 3 paigaldatud alternatiivküttesüsteem ülejäänud majas olevate korterite soojusenergiaga varustamist ja keskküttesüsteemi toimimist (tl 86-88).
5.Riiklikult tunnustatud eksperdi 10.01.2012 arvamuse kohaselt oli hoonesse projekteeritud ühtne küttesüsteem, mille korral kõigi korterite omanikud maksavad ühiselt soojuskulude eest, mis ei ole otseselt seotud korterite kütmisega (magistraalide soojuskaod, hooldused). Soojuskadude osakaal korterelamus on 19%. Korteri nr 3 arvestuslikuks köetavaks jääkpinnaks on 10,4 m2, millele lisandub korteris kolmest püstikust saadava soojuse osa 2,7%. Seega osakaaluks tuleb lugeda 21,7% arvestuslikust korteri küttesoojuse tarbest või arvestuslikuks korteri köetavaks pinnaks 11,8m2 (tl 144-145).
6.Vastavalt kohtu poolt esitatud arvamuse täpsustamise nõudele ja seoses ühele ekspertiisimääruses esitatud küsimusele vastamata jätmisega, esitas ekspert 16.01.2012 arvamuse, mille kohaselt korteri nr 3 soojuskadude üldisest soojustarbimisest pärast autonoomsele küttesüsteemile üleminekut moodustab 6,4%. Autonoomse küttesüsteemi olemasolu korteris nr 3 praktiliselt ei mõjuta maja teiste korterite kütmist (tl 156-157).
7.Hageja muutis 02.03.2012 oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 690, 27 eurot põhivõlgnevusena ja 281,51 eurot viivisena (tl 2—12).
8.20.02.2012 kohtuistung 20.02.2012 kohtuistungil taotles hageja esindaja seoses eksperdiarvamuse tulemustega aega kostjaga kompromissi sõlmimiseks ja ümberarvestuse tegemiseks, selgitamaks nõude arvestust. Nõue koosneb kolmest osast- soojusenergia kulude nõue, remondifondi kulude nõue ja kommunaalkulude nõue. Hageja esindaja ei suutnud kohtuistungil selgitada nõude arvestust ja palus selleks täiendavat aega, et kohtule vastavad arvestused esitada.
Kostja tunnistas, et tal võib olla võlgnevuse remondifondi ja kommunaalkulude osas, sest puudub selgus milles eest ta tegelikult tasus. Pooled palusid asja edasi arutada kirjalikus menetluses (tl 180-182). Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja läks oma korteri kütmisel 2007a üle alternatiivküttele ja ei ole seotud korterelamu üldise keskkütte süsteemiga va arvestuslik köetav jääkpind; 2) kostja korteri osa korterelamu Torujõe 34 üldistest soojusenergiakuludest on 6,4%, mis on väiksem kui hageja poolt hagiavalduse esitamisel arvestatud soojusenergia kulu kostja korteri suhtes; 3) võlgnevust nõuab hageja soojusenergiakulude, remondifondimaksete ja kommunaalkulude (gaas, vesi prügivedu) eest, kuid hageja ei ole teinud kostjale eraldi arvestust soojusenergia, kommunaalkulude ja remondifondi tasumisele kuuluva tasu võlgnevuste osas; 4) hagiavalduse esitamisel arvestati võlgnevus perioodi eest 01.01.2007 kuni märts 2011.
11.Kostja vastuväited on järgmised: 1) kostja läks üle oktoobris 2007 üle alternatiivküttele ja tasus üldistest soojusenergiakuludest (kostja sõnastus- jääksoojuse eest) 7,1 %, kuid hageja nõudis 28% tasumist; 2) ülejäänud kulude eest tasus määral, mida esitatud arvest võis välja lugeda.
12.TsMS § 230 lg.1 ja 2 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised.
13.Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlgnevuse tasumist summas 755,62 eurot ehk 11 822,88 krooni. Hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestus esitati üksnes perioodi eest 01.01.2007 kuni märts 2009, mille kohaselt oli kostja võlgnevus märtsis 2009 5956,87 krooni ehk 380,71 eurot, kusjuures on kogu arvestatud võlgnevus sisuliselt ainult soojusenergiakulu + viivis (5799,32 krooni) eest. 02.03.2012 vähendas hageja nõuet põhivõlgnevuse osas perioodi eest 01.01.2007 kuni 01.03.2012 690,27 eurole ja suurendas nõuet viivise osas 281,51 eurole.
14.Kohus andis 04.05.2011 toimunud kohtuistungil hagejale võimaluse kompromissi sõlmimiseks ja selgitas pooltele, et esitatud arvestused on ebaselged. 20.02.2012 toimunud kohtuistungil tutvustas kohus pooltele eksperdiarvamust (oli saadetud pooltele eelnevalt ka kirjalikult) ja selgitas hagejale, et hageja esitatud arvestusest ei selgu milline oli kostja väidetav võlgnevus soojusenergia eest hageja esialgsete arvestuste järgi ning milline oli võlgnevus kommunaalkulude ja remondifondi eest. Hageja taotles täiendavat aega nimetatud tõendite esitamiseks ja võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks 02.03.2012 hageja nõutud tõendeid ei esitanud, esitades üksnes kostja võlgnevuse ümberarvestuse vastavalt eksperdi poolt määratud kostja arvestuslikule osale maja üldistest soojusenergiakuludest.
15.Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud oma tõendamiskoormuse täitmata. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ei selgu kuidas hagiavalduses nõutav võlgnevus on arvestatud. Kohus jätab arvestamata hageja poolt 02.03.2012 esitatud ümberarvestuse, sest ka sellest ei nähtu mille eest (soojusenergia, kommunaalkulude või remondifondi) võlgnevust arvestatakse. Hageja arvestused ei ole usaldusväärsed, sest vaatamata sellele, et eksperdiarvamus kinnitas kostja vastuväidete õigsust, on ümberarvestusest tulenev võlgnevus
01.03.2011 seisuga peaaegu sama suur (735,72+7,36=743,08 eurot) kui varasemast arvestusest nähtuv võlgnevus (755,62 eurot). Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt moodustus kostja võlgnevus enamuses (97%) soojusenergiavõlgnevuse ebaõigest arvestamisest. Seejuures hageja ei eitanud ega lükanud ümber kostja vastuväidet, et kostja on kuni hagi esitamiseni tasunud soojusenergia eest arvestusega 7,1% üldistest soojusenergiakuludest. Hageja esitas 02.03.2012 uued väited uuest võlgnevusest uue perioodi kohta alates 01.03.2011 kuni märts 2012.
16.Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta seoses selle tõendamata jätmisega rahuldamata.
17.TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.