Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

AS SEB Pank esitas 15.09.2011 Tartu Maakohtusse hagi Tõnis Toomsoo vastu 28.12.2009 püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A090003679 alusel tekkinud võlgnevuse 249.96 euro väljamõistmiseks, mis koosneb võlgnevuse põhiosast 143.89 eurost, intressist 20.80 eurost, viivise võlgnevusest 22.04 eurost ja 63.23 eurot kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulude hüvitamise nõudest. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 30 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 8.02.2012 teatega Ametlike Teadaannete kaudu 9.01.2012. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Samas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kuluna ka maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kulu (tl 3). Hageja märgib, et sissenõudmise kulude nõue on tingitud asjaolust, et hageja oli sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks esitama 21.01.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tasudes sellelt riigilõivu 47.93 eurot ja 15.30 eurot kohtutäituri vahendusel dokumentide edastamise eest), kuid mis 18.08.2011 jäeti Pärnu Maakohtu poolt rahuldamata dokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohus on seisukohal, et hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu hüvitamisele hageja poolt kantud kahjuna. Riigilõivu näol on tegemist TsMS § 138 lg-tes 1 ja 2, § 139 nimetatud menetluskuluga tsiviilasjas nr 2-11-2494. TsMS § 174 lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p-i 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tartu Maakohus jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu rahuldamata 18.08.2011 määrusega. Hageja esitas käesoleva hagiavalduse Tartu Maakohtule 15.09.2011, seega TsMS § 144 p-s 7 sätestatud tähtaja jooksul ning kohus käsitleb nimetatud makskäsus hageja poolt tasutud riigilõivu menetluskuluna antud tsiviilasjas. Hageja poolt tasutud 15.30 eurot kohtutäituri vahendusel dokumentide edastamise kulu, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kahjuna.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 143.89 eurot, intress 20.80 eurot, viivis 22.04 eurot ja kahju 15.30 eurot, kokku 202.03 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot ja teate väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldamise eest tasutud riigilõiv 6.39 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 144 p 7 alusel hageja poolt kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 118.23 eurot (63.91 + 6.39 + 47.93 eurot).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.