Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-7626
Tsiviilasi
Karl Koppeli hagi OÜ Trimo Investments vastu 11 614,76 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 545,42 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. juuni 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karl Koppeli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. veebruar 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Karl Koppel (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (kostja) – OÜ Trimo Investments (RK: 11105222), esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 14. juuni 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Karl Koppeli kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Karl Koppel esitas 22.02.2011 maakohtule hagi OÜ Trimo Investments vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027; § 1028 lg 1; § 113 lg 1; § 94 lg 1, 2; § 11 lg 1, 5, TsMS § 367, asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1; § 84 lg 1 alusel välja võlgnevus 10 545,42 eurot, viivis 1069,34 eurot ja viivis 0,0222% päevas põhinõude summast alates 14.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni ning kulud 628,89 eurot. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osta kinnistut XXX , mille omanik on K.M. . K.M. ja kostja on sõlminud laenulepingu, mille täitmise tagamiseks on seatud kostja kasuks hüpoteek. Tõenäoliselt K.M. ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja kostja asus hüpoteegiga koormatud kinnistut müüma. 14.08.2009 hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe kohaselt võttis hageja endale kohustuse tasuda osamaksetena XXX talu müügihind 170 000 krooni ning kostja kohustuseks oli objekti omandiõiguse üleandmine hagejale ja kinnistu ümbervormistamine hageja nimele ning talu enampakkumiselt mahavõtmine. Hageja tasus lepingu täitmiseks 165 000 krooni. Enne viimase osa 5000 krooni tasumist esitas kostja hagejale nõude maksta juurde kohtutäituri tasu 5000 krooni. Hageja teavitas koheselt kostjat, et ta ei nõustu ühepoolselt muudetud lepingu tingimusega. Hageja palus raha tagastada. Kostja alusetult saadud 165 000 krooni ei tagastanud ja vaatamata sellele, et hageja tasus talle 165 000 krooni, müüb kostja kinnistut edasi. Hageja pöördus juriidilise lahenduse leidmiseks Kreedix OÜ poole. Ka pärast 19.11.2010 pöördumist ei ole kostja raha tagastanud. Pooltevaheline võlasuhe on tekkinud alusetust rikastumisest, sest sõlmitud kinnistu müügileping on kohustusliku notariaalse vormi mittejärgimise tõttu tühine. Kostja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust tagastada raha täies ulatuses.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet kinnistu võõrandamiseks, vaid hageja tasus võlgniku K.M. eest laenulepingujärgset võlgnevust. Kostja on igapäevaselt laenude andmisega tegelev äriühing ja on teadlik, et hüpoteegipidajal ei ole võimalust sõlmida kokkuleppeid kinnisasjade võõrandamiseks. See õigus on kinnisasja omanikul. Kostja ning K.M. vahel on 30.11.2005 sõlmitud laenuleping nr 205113001, mille alusel andis kostja K.M. le laenu 50 000 krooni. Lepingu 19.04.2006 lisa 2 kohaselt andis kostja täiendava laenu 10 000 krooni, lepingu 25.04.2006 lisa 3 järgi andis kostja täiendava laenu 90 000 krooni ja lepingu 31.10.2006 lisa 4 kohaselt andis kostja täiendava laenu 20 000 krooni. Lepingujärgne intress on 30% laenujäägilt aastas. Lepingujärgsete kohustuste tagamiseks seati kostja kasuks hüpoteek K.M. le kuuluvale XXX kinnistule Jõgeva vallas XXX külas. K.M. ei täitnud lepingujärgseid kohustusi ning 14.12.2007 pöördus kostja täitmisavaldusega kohtutäituri poole. 14.07.2009 pöördusid kostja kontorisse kostja esindaja Külli K.J. poole laenuvõlgnik K.M. isa A.-R.M. ja isa vend E.M. , et astuda
läbirääkimistesse kinnistu sundenampakkumiselt mahavõtmise osas. Selleks hetkeks oli toimunud viis ebaõnnestunud enampakkumist (25.07.2008 – 04.06.2009, alustades hinnaga 360 000 krooni) ning 03.08.2009 oli välja kuulutatud enampakkumine alghinnaga 170 000 krooni. Kostja poole pöördusid nad ettepanekuga piirata nõue põhiosaga 170 000 krooni, mille tasumise kohustuse lubas endale võtta E.M. . E.M. avaldas, et kuna kinnistu on paljulapselise vennapere elukohaks, soovib ta neid aidata, tasudes nende laenuvõlgnevuse, et päästa laste eluase. Läbirääkimistel jõuti kompromissile, mille järgi kostja nõustus piirama oma nõude laenu põhiosaga 170 000 krooni ja täitemenetluse kuludega. E.M. teatas, et ajab äriasju koos oma poja K. Koppeliga (hagejaga) ning maksed teostatakse K. Koppeli konto kaudu. Vastavalt kokkuleppele pidi nõue saama osamaksetena tasutud hiljemalt 2009. a lõpuks ning ülekannete igakuisel laekumisel pidi kostja peatama vara sundmüügi ja kokkuleppesumma laekumisel lõpetama täitemenetluse. Hageja nõustumist kokkuleppega kinnitab asjaolu, et summad tasuti hageja kontolt, lisaks käis hageja ise kostja kontoris teatamas, kui teatud makset ei saanud õigel ajal teostada, ning palus kostjal viivitust aktsepteerida. Seega käesoleval juhul sõlmiti kokkulepe K.M. võlgnevuse tasumiseks, milline kokkulepe on VÕS § 78 lg 1 kohaselt lubatud ja seaduslik. 2009 detsembris pöördus E.M. kostja poole teatega, et nende perekond soovib kinnistu K. Koppeli nimele vormistada. Kostja esindaja teavitas, et antud küsimuses peavad nad pöörduma K.M. poole. Kostjani jõudnud informatsiooni kohaselt läksid kahe venna pered tülli, mistõttu E.M. ja K. Koppel ei soovinud enam K.M. perekonda aidata ning soovisid kokkuleppest taganeda, juhul kui K.M. ei kanna kinnistu omandiõigust K. Koppelile üle.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 14. juuni 2011 otsusega K. Koppeli hagi OÜ Trimo Investments vastu 11 614,76 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe XXX kinnistu võõrandamiseks hagejale. Leping, mida ei ole sõlmitud, ei saa olla tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu ja vastavalt puudub ka alus hageja nõudel alusetu rikastumise sätete alusel väidetavalt makstud kinnistu müügihinna tagastamiseks. Kostja ei ole kinnistu omanik ning juba seetõttu ei saanud mistahes vormis sõlmida kokkuleppeid kinnistu võõrandamiseks ja selle omandi üleandmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et summade tasumine kostjale oli kokku lepitud mitte hageja enda, vaid E.M. poolt hageja pangakonto kaudu. Kinnistu omaniku K.M. onuna oli E.M. teadlik kinnistu kuulumisest K.M. le. Asjaolu, et hagejal võis olla K.M. ga kokkulepe kinnistu hilisemaks omandamiseks, ei anna hagejale alust nõuda tasutud võlgnevuse tagastamist kostjalt. Kostja ei ole väitnud, et K.M. kohustus läks kolmandale isikule üle VÕS § 175 lg 1 järgi kolmanda isiku ja võlausaldaja sõlmitud lepingu alusel. Kohus leidis, et käesoleval juhul sõlmiti kokkulepe K.M. võlgnevuse tasumiseks, milline kokkulepe on VÕS § 78 lg 1 kohaselt lubatud ning seaduslik. Kokkuleppe vastavat sisu tõendavad hageja enda 19.01.2010 avaldus kostjale ja tunnistaja K.J. ütlused. K.J. ütluste usaldusväärsust kinnitavad kinnistu täitemenetluse käigu kohta esitatud dokumentaalsed tõendid: 30.11.2005 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ja hüpoteegikande muutmise leping ning enampakkumisteated, millest nähtub, et enampakkumise teated on avaldatud 10.07.2009 ning taas 11.06.2010 ja 05.10.2010 alghinnaga 170 000 krooni. Hageja avaldusest ja K.J. ütlustest nähtub, et kostjale raha tasumise eesmärgiks oli A.-R. M. pere eluaseme säilitamine ning kinnistu sundmüügist päästmine. Samuti nähtub avaldusest ja tunnistaja ütlustest asjaolu, et raha tagastamise nõude ajendiks oli perekondade omavaheliste suhete halvenemine, millega kostjal puutumus puudub. Hageja 19.01.2010 avaldus lükkab ümber ka hageja väite, et kokkuleppest
taganemist ajendas kostja poolt väidetavalt lisatingimuste esitamine. 19.01.2010 avalduses ei ole hageja märkinud, et kostja oleks lisatingimusi esitanud, vaid põhjendab kokkuleppest taganemist suhete halvenemisega K.M. perekonnaga. VÕS § 78 lg 1 alusel võisid kostja ja kolmas isik kokku leppida, et kolmas isik maksab ära K.M. võla, ning kostja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult vastu võtma. Eeltoodud asjaoludel puudub kostjal alus hageja tasutud raha tagastamiseks. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Seega näeb VÕS § 78 lg 4 ette kohustuse täitnud kolmanda isiku tagasinõude võlgniku, mitte võlausaldaja vastu. Kohus märkis, et olukorras, kus poolte kokkuleppe kohaselt on võlgnevusest tasutud oluline osa (tasumata on 5000 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu), ei pruugi kostja käitumine kinnistu suhtes jätkuva täitemenetluse läbiviimise nõudmisel olla kooskõlas hea usuga.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. Koppel esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. juuni 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus eiranud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid ning on asjaolusid ja tõendeid uurinud ühekülgselt ning on jätnud osa tõendeid arvestamata. Kohus on andnud prioriteetse tähenduse hageja 19.01.2010 avaldusele kostjale ja tunnistaja K.J. ütlustele. Kohus ei ole hinnanud pangaväljavõtet, mis viitab selgelt summade tasumise eesmärgile, milleks on XXX talu ost. Väljavõtte selgitustes on kirjas: kokkulepitud osamakse, 24804:001:1731, XXX talu, Jõgevamaa, XXX küla. Tulenevalt selgituste sisust on tõendatud hageja soov osta maja. Seetõttu ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe kinnistu võõrandamiseks hagejale. Esitatud tõendite alusel ei saa ka järeldada, et K.M. ja hageja vahel oli kokkulepe laenu ülevõtmise kohta; 2) jäi müügitehing ära, sest enne viimase osa 5000 krooni tasumist esitas kostja hagejale nõude maksta juurde kohtutäituri tasu 5000 krooni. Hageja teavitas koheselt kostjat, et ta ei nõustu ühepoolselt muudetud lepingu tingimusega. Hageja palus raha tagastada. Kostja seda ei teinud. Seega toimus alusetu rikastumine, millele viitab asjaolu, et hageja tasus kostjale 165 000 krooni, kuid vaatamata sellele müüb kostja kinnistut, mille eest ta on raha saanud; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja ei ole kinnistu omanik ning juba seetõttu ei saanud mistahes vormis sõlmida kokkuleppeid kinnistu võõrandamiseks ja selle omandi üleandmiseks. Tulenevalt TsÜS § 67 lg-test 1 ja 2 oli poolte vahel sõlmitud leping. Leping oli sõlmitud selleks õigustamata isiku poolt ja seaduses sätestatud notariaalset vormi järgimata, mis tõi kaasa tehingu kehtetuse, mis andis hagejale aluse tasutud raha tagasi nõudmiseks (VÕS § 11 lg 1, AÕS § 119 lg 1, TsÜS § 83 lg 1; § 84 lg 1, VÕS § 1027). Kostja ei ole täitnud seadusest tulenevat lepinguvälist kohustust tagastada raha täies ulatuses.
5.OÜ Trimo Investments vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning jõudnud ainuõigele järeldusele, et asjas ei ole tõendatud poolte vahel kinnistu võõrandamise kokkuleppe
olemasolu. Pangaväljavõte ei kinnita hageja ja kostja vahel kinnistu müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole ka esitatud hagiavalduses tuginenud pangaväljavõttele kui tõendile, mis peaks tõendama müügilepingu sõlmimist. Selgitustesse kirjutatud „kokkulepitud osamakse“ kinnitab kogumis teiste tõenditega üheselt, et maksetega tasus hageja teise isiku võlga. Samas kui hageja oleks pangaülekannetele ka kirjutanud näiteks „kinnistu ostuhind“, siis ei oleks see samuti kinnitanud poolte vahel kinnistu müügikokkuleppe olemasolu, kuna kokkulepe eeldab ka kostja tahteavalduse olemasolu, mida ei saa kinnitada teise isiku teostatud pangaülekanne. Asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks poolte vahel kinnistu müügikokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole andnud ei otsesõnu ega oma käitumisega kunagi varem mõista, et hageja arvates on ta sõlminud kostjaga kinnistu müügilepingu. Kohus ei ole jätnud esitatud pangakonto väljavõtet hindamata. Kohus on leidnud, et vastavad tõendid kinnitavad, et K.M. võla tasumine oli kokku lepitud läbi hageja pangakonto. Vastavad asjaolud on üheselt tõendatud tunnistaja ütlustega ning hageja 19.01.2010 avaldusega; 2) on kohus põhjendatult leidnud, et hageja tasus võlgniku K.M. eest laenulepingujärgset võlgnevust. Asjas puudub vaidlus, et K.M. ei täitnud laenulepingujärgseid kohustusi ning 14.12.2007 pöördus kostja täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Samuti puudub vaidlus, et 14.07.2009 pöördusid kostja kontorisse võlgnik K.M. isa A.-R. M. ja isa vend E.M. , et astuda kostjaga läbirääkimistesse K.M. le kuuluva kinnistu sundenampakkumiselt mahavõtmise osas. 14.07.2009 lepiti kokku, et K.M. võlgnevuse tasumisel 170 000 krooni ning täitemenetluse kulude ulatuses 2009. a lõpuks loetakse laenulepingujärgsed kohustused täidetuks ning täitemenetlus lõpetatakse. E.M. teatas, et kuna ta ajab äriasju koos oma poja K. Koppeliga (hagejaga), siis maksed teostatakse K. Koppeli konto kaudu. Läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe saavutamisel ei olnud kordagi juttu kinnistu võõrandamisest hagejale. Vastupidi, kokkuleppe sõlmimisel väljendas E.M. selgelt, et tasub K.M. võlgnevused selleks, et sugulast aidata ja päästa nende eluase sundmüügist; 3) ei ole tõsiseltvõetav ka väide, et hageja taganes kokkuleppest seoses täiendavate nõuete esitamisega. Esiteks oli kokkuleppe sisuks K.M. võla tasumine, mitte kinnistu võõrandamine. Teiseks puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kostja oleks esitanud täiendavad nõudeid. Tegelik põhjus hageja meelemuutuseks seoses K.M. võla tasumisega seisnes hageja perekonna ja K.M. perekonna suhete halvenemises. Eeltoodut kinnitavad üheselt tunnistaja ütlused ning hageja 19.01.2010 avaldus kostjale, kus pole vähimalgi määral mainitud, et kostja oleks lisanõudeid esitanud. Lisaks kinnitab vastavat asjaolu hageja mittenõustumine kompromissiga kohtumenetluse raames, kus hageja ei olnud valmis isegi läbi rääkima täiendavalt tasutava summa üle. Juhul kui kokkuleppest taganemise põhjuseks oleks olnud kohtutäituri tasu nõudmine, siis oleks hageja asunud kostjaga läbirääkimistesse kohtutäituri tasu osas. Hageja soovis üksnes tasutud summade tagastamist; 4) on kohus põhjendatult tuginenud VÕS § 78 lg-le 1 ning leidnud, et kostja ja kolmas isik võisid kokku leppida, et kolmas isik maksab K.M. võla ning kostja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise vastu võtma ja eeltoodu alusel puudub kostjal alus hageja tasutud summade tagastamiseks. Apellatsioonkaebuses toodud materiaalõiguse sätted asjas kohaldamisele ei kuulu. Tühise tehingu järgi saadu tagastamine eeldab tühise tehingu sõlmimist. Hageja ei ole vastava tehingu sõlmimist tõendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 14. juuni 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Õige ja esitatud tõenditega kooskõlas on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping XXX kinnistu võõrandamiseks hagejale. Leping, mida ei ole sõlmitud, ei saa ka olla tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu ning seetõttu puudub alus väidetavalt tasutud kinnistu müügihinna tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 sätestatu kohaselt ning apellandi vastupidine väide on ebaõige. Hageja 19.01.2010 avalduse ja tunnistaja K.J. ütluste alusel on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt kostjale raha tasumise eesmärgiks oli A.R.M. ja ta pere eluaseme säilitamine ning XXX kinnistu sundmüügist päästmine, mitte aga kokkuleppe sõlmimine kinnistu ostmiseks. Eelnimetatud tõenditest nähtub ka see, et võlgnevuse tasumine lepiti kokku läbi hageja pangakonto ning seetõttu on ekslik apellandi seisukoht, et maakohus ei andnud hinnangut pangakonto väljavõtetele. Pangakonto väljavõtete selgitustest nähtub, et tasutud on kokkulepitud osamaksed ning kuna kokkuleppe sisuks oli laenulepingust tuleneva võlgnevuse likvideerimine, siis on ebaõige apellandi arvamus, et osamaksete selgitused tõendavad maksete tegemist ostu-müügilepingu täitmiseks. Tõenditega kooskõlas on maakohtu järeldus, et hageja poolt raha tagastamise nõude aluseks oli suhete halvenemine K.M. perekonnaga, mitte kostja poolt talle lisatingimuste esitamine. Apellandi väide, et ta soovis kostjale makstud raha tagastamist seoses kostja poolt esitatud täiendava 5000 krooni nõudega, on vastuolus apellandi enda 19.01.2010 avaldusega, milles ta ei ole märkinud väidetava täiendava nõude esitamist kostja poolt. Kuivõrd hageja täitis vastavalt kokkuleppele kohustuse K.M. eest, siis puudub kostjal alus hageja poolt tasutud raha tagastamiseks.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.