Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-7626
Tsiviilasi
Karl Koppeli hagi OÜ Trimo Investments vastu 11 614,76 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 545,42 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. juuni 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karl Koppeli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. veebruar 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Karl Koppel (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (kostja) – OÜ Trimo Investments (RK: 11105222), esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 14. juuni 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Karl Koppeli kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
läbirääkimistesse kinnistu sundenampakkumiselt mahavõtmise osas. Selleks hetkeks oli toimunud viis ebaõnnestunud enampakkumist (25.07.2008 – 04.06.2009, alustades hinnaga 360 000 krooni) ning 03.08.2009 oli välja kuulutatud enampakkumine alghinnaga 170 000 krooni. Kostja poole pöördusid nad ettepanekuga piirata nõue põhiosaga 170 000 krooni, mille tasumise kohustuse lubas endale võtta E.M. . E.M. avaldas, et kuna kinnistu on paljulapselise vennapere elukohaks, soovib ta neid aidata, tasudes nende laenuvõlgnevuse, et päästa laste eluase. Läbirääkimistel jõuti kompromissile, mille järgi kostja nõustus piirama oma nõude laenu põhiosaga 170 000 krooni ja täitemenetluse kuludega. E.M. teatas, et ajab äriasju koos oma poja K. Koppeliga (hagejaga) ning maksed teostatakse K. Koppeli konto kaudu. Vastavalt kokkuleppele pidi nõue saama osamaksetena tasutud hiljemalt 2009. a lõpuks ning ülekannete igakuisel laekumisel pidi kostja peatama vara sundmüügi ja kokkuleppesumma laekumisel lõpetama täitemenetluse. Hageja nõustumist kokkuleppega kinnitab asjaolu, et summad tasuti hageja kontolt, lisaks käis hageja ise kostja kontoris teatamas, kui teatud makset ei saanud õigel ajal teostada, ning palus kostjal viivitust aktsepteerida. Seega käesoleval juhul sõlmiti kokkulepe K.M. võlgnevuse tasumiseks, milline kokkulepe on VÕS § 78 lg 1 kohaselt lubatud ja seaduslik. 2009 detsembris pöördus E.M. kostja poole teatega, et nende perekond soovib kinnistu K. Koppeli nimele vormistada. Kostja esindaja teavitas, et antud küsimuses peavad nad pöörduma K.M. poole. Kostjani jõudnud informatsiooni kohaselt läksid kahe venna pered tülli, mistõttu E.M. ja K. Koppel ei soovinud enam K.M. perekonda aidata ning soovisid kokkuleppest taganeda, juhul kui K.M. ei kanna kinnistu omandiõigust K. Koppelile üle.
taganemist ajendas kostja poolt väidetavalt lisatingimuste esitamine. 19.01.2010 avalduses ei ole hageja märkinud, et kostja oleks lisatingimusi esitanud, vaid põhjendab kokkuleppest taganemist suhete halvenemisega K.M. perekonnaga. VÕS § 78 lg 1 alusel võisid kostja ja kolmas isik kokku leppida, et kolmas isik maksab ära K.M. võla, ning kostja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult vastu võtma. Eeltoodud asjaoludel puudub kostjal alus hageja tasutud raha tagastamiseks. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Seega näeb VÕS § 78 lg 4 ette kohustuse täitnud kolmanda isiku tagasinõude võlgniku, mitte võlausaldaja vastu. Kohus märkis, et olukorras, kus poolte kokkuleppe kohaselt on võlgnevusest tasutud oluline osa (tasumata on 5000 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu), ei pruugi kostja käitumine kinnistu suhtes jätkuva täitemenetluse läbiviimise nõudmisel olla kooskõlas hea usuga.
olemasolu. Pangaväljavõte ei kinnita hageja ja kostja vahel kinnistu müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole ka esitatud hagiavalduses tuginenud pangaväljavõttele kui tõendile, mis peaks tõendama müügilepingu sõlmimist. Selgitustesse kirjutatud „kokkulepitud osamakse“ kinnitab kogumis teiste tõenditega üheselt, et maksetega tasus hageja teise isiku võlga. Samas kui hageja oleks pangaülekannetele ka kirjutanud näiteks „kinnistu ostuhind“, siis ei oleks see samuti kinnitanud poolte vahel kinnistu müügikokkuleppe olemasolu, kuna kokkulepe eeldab ka kostja tahteavalduse olemasolu, mida ei saa kinnitada teise isiku teostatud pangaülekanne. Asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks poolte vahel kinnistu müügikokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole andnud ei otsesõnu ega oma käitumisega kunagi varem mõista, et hageja arvates on ta sõlminud kostjaga kinnistu müügilepingu. Kohus ei ole jätnud esitatud pangakonto väljavõtet hindamata. Kohus on leidnud, et vastavad tõendid kinnitavad, et K.M. võla tasumine oli kokku lepitud läbi hageja pangakonto. Vastavad asjaolud on üheselt tõendatud tunnistaja ütlustega ning hageja 19.01.2010 avaldusega; 2) on kohus põhjendatult leidnud, et hageja tasus võlgniku K.M. eest laenulepingujärgset võlgnevust. Asjas puudub vaidlus, et K.M. ei täitnud laenulepingujärgseid kohustusi ning 14.12.2007 pöördus kostja täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Samuti puudub vaidlus, et 14.07.2009 pöördusid kostja kontorisse võlgnik K.M. isa A.-R. M. ja isa vend E.M. , et astuda kostjaga läbirääkimistesse K.M. le kuuluva kinnistu sundenampakkumiselt mahavõtmise osas. 14.07.2009 lepiti kokku, et K.M. võlgnevuse tasumisel 170 000 krooni ning täitemenetluse kulude ulatuses 2009. a lõpuks loetakse laenulepingujärgsed kohustused täidetuks ning täitemenetlus lõpetatakse. E.M. teatas, et kuna ta ajab äriasju koos oma poja K. Koppeliga (hagejaga), siis maksed teostatakse K. Koppeli konto kaudu. Läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe saavutamisel ei olnud kordagi juttu kinnistu võõrandamisest hagejale. Vastupidi, kokkuleppe sõlmimisel väljendas E.M. selgelt, et tasub K.M. võlgnevused selleks, et sugulast aidata ja päästa nende eluase sundmüügist; 3) ei ole tõsiseltvõetav ka väide, et hageja taganes kokkuleppest seoses täiendavate nõuete esitamisega. Esiteks oli kokkuleppe sisuks K.M. võla tasumine, mitte kinnistu võõrandamine. Teiseks puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kostja oleks esitanud täiendavad nõudeid. Tegelik põhjus hageja meelemuutuseks seoses K.M. võla tasumisega seisnes hageja perekonna ja K.M. perekonna suhete halvenemises. Eeltoodut kinnitavad üheselt tunnistaja ütlused ning hageja 19.01.2010 avaldus kostjale, kus pole vähimalgi määral mainitud, et kostja oleks lisanõudeid esitanud. Lisaks kinnitab vastavat asjaolu hageja mittenõustumine kompromissiga kohtumenetluse raames, kus hageja ei olnud valmis isegi läbi rääkima täiendavalt tasutava summa üle. Juhul kui kokkuleppest taganemise põhjuseks oleks olnud kohtutäituri tasu nõudmine, siis oleks hageja asunud kostjaga läbirääkimistesse kohtutäituri tasu osas. Hageja soovis üksnes tasutud summade tagastamist; 4) on kohus põhjendatult tuginenud VÕS § 78 lg-le 1 ning leidnud, et kostja ja kolmas isik võisid kokku leppida, et kolmas isik maksab K.M. võla ning kostja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise vastu võtma ja eeltoodu alusel puudub kostjal alus hageja tasutud summade tagastamiseks. Apellatsioonkaebuses toodud materiaalõiguse sätted asjas kohaldamisele ei kuulu. Tühise tehingu järgi saadu tagastamine eeldab tühise tehingu sõlmimist. Hageja ei ole vastava tehingu sõlmimist tõendanud.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.