Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-11-56796 enda kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast jõustumist saata kohtuotsus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (e-post [email protected]). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 18.11.2011 esitas hageja Osaühing Halaver –Toru Viru Maakohtule hagi kostjate Osaühing Metalli Isolatsioon (pankrotis) ja Oleg Muhhortov vastu võlgnevuse nõudes kokku summas 8949,70 eurot. Summa koosnes põhinõudest 4 474,85 eurot ja kõrvalnõudest 4 474,85 eurot. Lisaks taotles hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista jooksev lepinguline viivis 0,25 % tasumisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest alates 14.11.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagi on Viru Maakohtus menetlusse võetud 21.11.2011. Viru Maakohtu 22.12.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-56867 kuulutati välja Osaühingu Metalli Isolatsioon pankrot, pankrotihalduriks on nimetatud Tarmo Villman. Kohtumäärus on jõustunud. PankrS § 43 lg 2 alusel jättis kohus 07.02.2012 määrusega Osaühing Halaver-Toru hagi pankrotivõlgniku, s.o Osaühing Metalli Isolatsioon (pankrotis) vastu läbi vaatamata. Teise kostja Oleg Muhhortovi suhtes menetlus jätkus. Hagiavalduses esitatud asjaolud 09.01.2009 sõlmiti hageja ja kostja I Metalli Isolatsioon (pankrotis) (põhivõlgniku) vahel müügileping nr 09/18, mille kohaselt hageja tarnis ostjale kaupu ja ostja kohustus tasuma selle eest hagejale ostuhinna vastavalt müügilepingule. 09.01.2009 sõlmiti hageja ja kostja II Oleg Muhhortovi vahel käendusleping LK22/09, mille kohaselt Oleg Muhhortov käendas müügilepingu nr 09/18 nõuetekohast täitmist. Hageja täitis müügilepingujärgsed kohustused tarnides kostjale I kaupu, kuid hageja jättis arved üldsummas 70 016,17 krooni (4474,85 eurot) tasumata. 14.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja I täiendava kokkuleppe- maksegraafiku võla tasumiseks osade kaupa: 30. septembriks summas 17 500 krooni (1118,45 eurot), 31. oktoobriks summas 17 500 krooni (1118,45 eurot), 30. novembriks summas 17 500 krooni (1118,45 eurot), 31. detsembriks summas 17 516,17 krooni (1119, 49 eurot). Esialgse hagiavalduse kohaselt kostjad võlgnevust ei tasunud. Käendaja on põhivõlgniku juhatuse liige, talle anti võimalus võlgnevus tasuda, mistõttu vastutab käendaja ka sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja taotles hagi esitamisel põhivõlgnevuse 4 474,85 euro ja kõrvalnõude 4 474,85 eurot väljamõistmist kostjatelt. 2(6)

2-11-56796 Hagiavalduse kohaselt peab müügilepingu p. 5.4 kohaselt ostja maksma kaupade tasumisega viivitamise korral viivist 0,25 % maksmisele kuuluvalt summalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja vähendas seisuga 11.11.2011 hagis viivist põhinõude summani 4 475,85 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista jooksev lepinguline viivis 0,25 % tasumisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest alates 14.11.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks taotles hageja kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 mõttes eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seostud kulude hüvitamise eest. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad müügilepingust (tl 10-14), käendusleping (tl 16-17), kokkulepe (tl 19) ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 20), volikiri ( 21-22). Kostja vastus Kostja I vastuväited kohus ei arvesta, kuna kohus jättis kostja I suhtes hagi läbivaatamata. Määrus on jõustunud. Kostja II tunnistas tema vastu esitatud nõudeid osaliselt. Enne hagi esitamist ajavahemikul alates 14.09.2009- kuni 11.10.2011 maksis kostja I hagejale 44 719,67 krooni ( 2858,11 eurot), seega on põhivõla suurus 1616,74 eurot. Viivise osas vaidleb kostja vastu, kuna kokkuleppes ei ole määratud viivise arvestamise korda. 14.09.2009 kokkulepet tuleb vaadata kui võlatunnistust ning kuna viivise arvestamiseks tuleb lähtuda VÕS § 94 lg 1. Kostja II leiab, et viivis 0,25% päevas on ebaproportsionaalselt suur, hageja pole mingit kahju laenu mittetähtaegsel tagastamisel saanud. Hageja peab vastavalt Riigikohtu 3-2-1-66-05 lahendile tõendama põhivõlast suurem viivisenõuet. Hagejale on üle poole võlast tasutud. Kostja II taotleb viivise vähendamist VÕS § 162 lg 1 kohaselt mõistliku suuruseni. Kostja leiab, et mõistlikuks suuruseks on 10 % põhivõlast aastas, mis 1616,74 euro puhul on 404,20 eurot ( 1616,74 eurot x 10% x 2,5 aastat). Kostja majanduslik seisund ei võimalda tasuda viivist hageja poolt nõutavas summas. Kostja sissetulek koosneb OÜ-s Vent System Project saadavast töötasust ja on keskmiselt 650 eurot kuus. Kostja tasub elatist lapse Ivan Muhhortovi ülalpidamiseks (eelmisest abielust) keskmiselt 200 eurot kuus, lisaks tasub kostja osamaksetena tagasimakseid krediidilepingu nr 2010038214 osas 134 eurot kuus. Kostja on abielus Jelena Odaga, kes on käeoleval ajal töötu. Hageja majanduslik olukord ei ole kostjale teada. Kostja palub teda vabastada 3(6)

2-11-56796 viivise tasumisest järgmistel põhjustel: enne hagi esitamist oli hagejale tasutud kostja I poolt 44 719,67 krooni ( 2858,11 eurot). Kostja materiaalne olukord on halvem kui juriidilisest isikust hageja materiaalne olukord, hageja ei võimaldanud kohtueelses korras võlanõuet kostjaga arutada, hageja ei ole tõendanud, et talle on tekitatud kahju seoses 4474,85 euro võlakohustuse mitteõigeaegse tasumisega. Alternatiivnõudena taotleb kostja viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Kostja oli nõus lahendama aja kompromissiga. Vastuse tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – kostja I väljavõte Swedbangast võla tasumise osas (tl 47-48), kostja II väljavõte SEB pangast perioodil 01.05.2011- 01.12.2011 (tl 49-58), abielu tõend (tl 59), Eesti Töötukassa otsus (tl 60-61).

Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja vähendas 07.03.2012 haginõuet 2068,36 euroni, arvestades, et kostja I on tasunud perioodiks 30.09.2009- 21.05.2010- 2406,48 eurot. Hageja arvates on kostja võlgnevus 4474,85 eurot tekkis peale 14.09.2009 makse 451,63 euro sooritamist ning tegemist on kostja arvutusveaga. Hageja vähendab viivisenõuet põhinõude suuruseni, so 2068,36 euro. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et viivis on põhjendamatult suur. Kostja sõlmis käenduslepingu sunduseta. Viivise arvestus on järgmine: Esimese makse võlgnevuse summa on 1,91 eurot. Viivisemäär on 0,005 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest alates 01.10.2009 kuni 11.11.2011 summas 3,86 eurot (1,91 eurot x 0,25% x 772 päeva). Kolmanda makse võlgnevuse summa on 1118,45 eurot. Viivisemäär on 2,80 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest alates 01.12.2009 kuni 11.11.2011 summas 1988,04 eurot (1118,45 eurot x 0,25% x 711 päeva). Neljanda makse võlgnevuse summa kuni 21.05.2010 on 1119,49 eurot. Viivisemäär on 2,80 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest alates 01.12.2009 kuni 21.05.2010 summas 394,62 eurot (1119,49 eurot x 0,25% x 141 päeva). Neljanda makse summa alates 21.05.2010 on 948 eurot. Viivisemäär on 2,37 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest alates 22.05.2010 kuni 11.11.2011 summas 1277,43 eurot (948 eurot x 0,25% x 539 päeva). Kokku viivised summas 3663,95 eurot. Hageja taotles põhinõude 2068,36 euro ja kõrvalnõude 2068,36 eurot väljamõistmist kostjalt Oleg Muhhortovilt. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista jooksev lepinguline viivis 0,25 % tasumisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest alates 14.11.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seisukoha kinnitamiseks on lisatud väljavõte kliendi kaardist (tl 89-90). Lisaks taotles hageja enamtasutud riigilõivu tagastamist. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et kostja käendas 09.01.2009 hageja ja kostja I Metalli Isolatsioon (pankrotis) vahel sõlmitud müügilepingut nr 09/18, sõlmides hagejaga samal päeval käenduslepingu LK22/09. 4(6)

2-11-56796 Kostja on vaidlustanud viivise nõude kuna leiab, et viivis 0,25% päevas on ebaproportsionaalselt suur, hageja pole mingit kahju müügilepingu mittetähtaegsel tagastamisel saanud. Kostja leiab, et hageja peab tõendama põhivõlast suuremat viivisenõuet. Kostja taotleb alternatiivselt viivise vähendamist VÕS § 162 lg 1 kohaselt mõistliku suuruseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui hageja peaks tõendama kahju olemasolu iga lepingu korral, kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab tõendama rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Riigikohus on samas lahendis selgitanud, et kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Sama tsiviilasja otsuses leidis kolleegium muu hulgas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ei ole üldjuhul põhjendatud viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. TsMS § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult, mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kostjalt TsMS § 367 esimese lause järgi protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul on tõendamist leidnud, et hageja on nõudnud põhivõlast suuremat viivist, mistõttu peab hageja tõendama kahju tekkimist. Hageja kahju tekkimist tõendanud ei ole. Kohus leiab, et arvestamisele ei kuulu ka hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks jooksvalt lepingulise viivisena 0,25 % tasumisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest alates 14.11.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et põhinõuet ületava viivise väljamõistmine ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõla suuruseni. Kohus arvestab muu hulgas kostja majanduslikku seisundit, asjaolu, et enne hagi esitamist oli hagejale tasutud kostja I poolt 44 719,67 krooni ( 2858,11 eurot). Kostja materiaalne olukord on halvem kui juriidilisest isikust hageja materiaalne olukord, hageja ei esitanud tõendeid, et ta nõudis kostja II võla kohtuvälist tasumist, hageja ei ole tõendanud, et talle on tekitatud kahju seoses 4474,85 euro võlakohustuse mitteõigeaegse tasumisega. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Viidatud sättest tulenevalt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Kohus leiab, et pankrotivõlgniku juhatuse liikme käenduse alusel temalt ebamõistlikult suure viivise nõudmine kahju olemasolu tõendamata on hea usu vastane käitumine. Nimetatud põhjusel jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 5(6)

2-11-56796 täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eelpool toodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostjalt Oleg Muhhortovilt kuulub Osaühing Halaver-Toru kasuks väljamõistmisele võlgnevuse katteks kokku summas 4 136,72 eurot (sellest: põhivõlgnevus 2 068,36 eurot ja viivis 2 068,36 eurot). Kohus märgib, et arvestades kostjate poolt võlgnevuse tasumist on õigeks põhivõlgnevuse summaks 2068,36 eurot. Riigilõivu tagastamine Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud haginõudelt 4 474,85 eurot -riigilõivu 543,23 eurot. Menetluse käigus vähendas hageja hagihinda summani 2068,36 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ja lisa 1 järgi kuulub hagihinnalt 2068,36 eurot tasumisele riigilõiv 479,33 eurot. Hageja OÜ Halaver-Toru on riigilõivu summas 543,24 eurot tasunud enda arveldusarvelt XXX Rahandusministeeriumi arveldusarvele 2900072136. Hageja on seega riigilõivu enam tasunud 63,87 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega kuulub hageja Osaühing Halaver-Toru arveldusarvele XXX Danske Bank tagastamisele enam tasutud riigilõiv summas 63,87 eurot. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab hageja menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ja 30 % ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.