Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1 / 14

2-11-56867

I ASJAOLUD

Võlgnik, OÜ Metalli Isolatsioon esitas Viru Maakohtule 22.11.2011.a. pankrotiavalduse, mille kohaselt, võlgnik on püsivalt maksejõuetu, töötanu kahjumiga aastatel 2009, 2010 ning ettevõttel ei ole olnud majandustegevust 2011.a. jooksul. Võlgniku omakapital on märkimisväärsest ulatuses muutunud negatiivseks ning võlgnik ei näe võimalusi kasumliku majandustegevuse jätkamiseks. 30.09.2011.a. seisuga oli võlgniku avalduse kohaselt OÜ-l Metalli Isolatsioon kohustusi summas 125 199 ning vara üksnes 57 427,93 euro eest. Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohus 24.11.2011.a määrusega võttis OÜ Metalli Isolatsioon pankrotiavalduse menetlusse ning ajutiseks halduriks nimetas Tarmo Villmani.

2 / 14

2-11-56867

II AJUTISE HALDURI ARUANNE

Võlgniku registrikaardi järgi oli võlgniku põhitegevusalaks kütte-, ventilatsiooni– ja kliimaseadmete paigaldus. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et võlgniku põhitegevusalaks oli ventilatsioonisüsteemide paigaldamine. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 31.7.2006.a. Osakapital 40000 EEK. Asutajad: Aleksei Patoka (IK 37806293724) ja Oleg Muhhortov (ik 37008143713), mõlema osamakse 20000 EEK. Nimetatud isikud ka käesoleval hetkel Võlgniku osanikud samas proportsioonis. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates asutamisest kuni käesoleva hetkeni Aleksei Patoka (IK 37806293724) ja Oleg Muhhortov (ik 37008143713). Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12). Võlgnikul puudus nõukogu. Võlgniku pankrotiavalduse on kohtule esitanud 22.11.2011 võlgiku juhatuse liige Aleksei Patoka. Ajutine haldur on nimetatud 24.11.2011.a. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Pankrotiavalduse kohaselt: alates 2009.a. ettevõte tegevus kahjumis; 2010.a.-l kahjum veel enam süvenes, kuna vähenesid tellimuste mahud; juhatuse ette võetud sammud ei andnud mingeid positiivseid tulemusi. Võlgniku seletuste kohaselt 2010. aastal vähenesid tellimused, mis omakorda mõjusid negatiivselt äriühingu rahalistele võimalustele. Täiendavate rahaliste vahenite kaasamine ei osutunud võimalikuks. Võlgniku 2009. aasta majandusaasta aruandes (koostatud 30.06.2010) märgib võlgniku juhatus, et OÜ Metalli Isolatsioon on jätkuvalt tegutsev. 31.12.2009.a. seisuga oli omakapital 50414 EEK, 2009.a. netokäive 5,48 milj.EEK ja kahjum 65527 EEK. Võlgniku 2010. aasta majandusaasta aruandes (koostatud 30.06.2011) märgib võlgniku juhatus, et seoses sellega et OÜ Metalli Isolatsioon tegevus oli 2009.a. ja 2010.a. kahjumis, alustatakse 2011.a. ettevõte pankrotimenetlust. 31.12.2010.a. seisuga oli omakapital negatiivne 936591 EEK, 2010.a. netokäive 1,01 milj.EEK ja kahjum 957536 EEK. Seega tuginedes juhatuse esitatud deklaratsioonile ja tegevuse näitajatele võlgniku juhatus oleks pidanud juba 2010. aastal võtma vastu otsuseid ettevõte tegevuse jätkamise võimalikkuse või tegevuse lõpetamise osas. Ajutine haldur nõudis võlgniku juhatuselt muuhulgas bilanssi ajutise halduri nimetamise seisuga ja kasumiaruanne ning rahavoo aruannet 2011.a. osas. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatust on tuvastatav, et võlgniku omakapital 30.11.2011.a. seisuga oli negatiivne 73978 € ja 2011.a. netokäibe 10617 € ja kahjum 8444 €. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri nimetamise seisuga püsivalt maksejõuetu.

3 / 14

2-11-56867 Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt on võlgnik korrektselt täitnud Maksu-ja Tolliameti ees deklaratsioonide esitamise kohustust, samuti esitanud äriregistrile 2009.a. ja 2010.a. aastaaruanded. Vastuseks ajutise haldurile päringule on edastatud võlgniku poolt koostatud 2011.a. majandusaasta osas, bilass 30.11.2011.a. seisuga ja 11 kuu kasumi ja rahavoo aruanded. Ajutise haldur esmahinnagul raamatupidamise korraldamisel ei ole järgitud kõiki Raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites kajastatud nõudeid, eelkõige tehingute/toimingute kajastamist raamatupidamises mõistliku aja jooksul. Ajutine haldur on nõudnud võlgnikult pearaamatu, kassaraamatu, ostu- ja müügireskontode täielikku väljavõtet, kuid seda ei ole haldurile esitatud (samas see ei takista seisukoha võttu võlgniku pankroti välja kuulutamise küsimuses). Seetõttu ajutisel halduril puudub võimalus esitada oma lõplik seisukoht raamatupidamise korraldamise korrektsuse osas. Võimaluse korral võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Võlgniku juhatuse liige Aleksei Patoka on võlgniku pankrotiavalduses märkinud, et hädavajalike käibevahenite puudumine ja muudest allikatest nende saamise võimaluse puudumine on loonud olukorras, kus võlgnik ei ole suuteline täitma endale võetu kohustusi. Täiendavaid seisukohti ajutisele haldurile ei ole Aleksei Patoka poolt esitanud. Võlgniku juhatuse liige Oleg Muhhortov ei ole samuti soovinud esitada oma seisukohti. Koostades 2010.a. majandusaasta aruande (koostatud 30.05.2010.a.) on selles toodud tegevjuhtkonna deklaratsioonis juhatuse liikmete poolt deklareeritud, et 2011.a. on kavas alustada Võlgniku pankrotimenetlust. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta 2010.a. oli võlgnikul keskmiselt 8 töötajat. Ajutisele haldurile esitatust ei nähtu, et Võlgnikul oleks töötajaid käesoleval hetkel. Seega puudub vajadus analüüside töötajatega seonduvat.

Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutisele halduri tuvastatud info kohaselt (tuleneb erinevatest aruannetest ja raamatupidmise väljavõtetest) võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2010.a. jaanuaris. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud 2010.a. osas igakuiseid bilansse, mis võimaldaks tuvastada täpset ajahetke, mil omakapital muutus negatiivseks. 31.12.2010.a. seisuga oli omakapital negatiivne 936591 EEK. Arvestades asjaoluga, et 2010.a. netokäive oli 1,01 milj.EEK ja kahjum 957536 EEK, siis ajutise haldur esmahinnagul võib juhatuse liikmete tegevuses olla tegemist hoolsuskohustuse järgimata jätmisega. Ajutise halduri hinnangul oleks juhatuse liige pidanud käituma äriseadustikust tulenevalt ning täitma oma juhatuse liikme kohustusi ning olukorras, kus ettevõte omakapital oli negatiivne ning majandustegevust praktiliselt ei toimunud, esitama kohtule avalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole esitanud haldurile infot selle kohta, et nad oleks osanikena otsustanud positiivse omakapitali taastamiseks täiendavate sissemaksete tegemist osakapitali, samuti ei ole esitanud infot selle kohta, et osanikud või juhatus oleks vastu võtnud 4 / 14

2-11-56867 mistahes otsuseid ettevõte tegevuse jätkamise /lõpetamise kohta. Seega käesolevas menetluses võib olla tegemist hoolsuskohustuse järgimata jätmisega Võlgniku juhatuse liikmete poolt, mis tähendab et juhatuse liikmete tegevuses võivad olla raske juhtimisvea tunnused. PankrS § 28 lg 1 kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Käesoleval momendil ei oli ajutine halduri tuvastanud juhatuse liikmete poolt tahtliku tegevus võlgniku maksejõuetuse tekitamiseks. PankrS § 28 lg 2 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul vajab maksejõuetuks muutumise ajahetk ning raske juhtimisvea tuvastamine põhjalikumat analüüsi. Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega

aruannete

finantsanalüüs

ja

andmete

seos

Kuna Võlgniku juhatuse esitatu kohaselt 31.122009. aasta seisuga Võlgnik omakapital oli ainult 50414 EEK, siis ajutine haldur analüüsib võlgniku majandusaasta aruandeid alates 2009 majandusaastast, et saada selgust ettevõte tegevusest alates 2009.a. kuni ajutise halduri nimetamiseni. Ajutine haldur on eespool toonud välja numbrilised näitajad omakapitali muutustest. Nimetatu veelkord lühidalt: 31.12.2009.a. seisuga oli omakapital 50414 EEK , 31.12.2010.a. seisuga oli omakapital negatiivne summas -936591 EEK ning 30.11.2011 seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne summas -1157504 EEK (73978 EUR). Nagu nähtub omakapitali muutustest ning ärikahjumist, ettevõte tegevus oli kahjumlik nii 2009 kui ka 2010 aastal. Vaatamata sellele ei võetud vastu äriseadustikust tulenevaid otsuseid ei osanike ega ka juhatuse liikme poolt. Võlgniku 2009. ja 2010. ning 2011. aastate majandusnäitajate finantsanalüüs lühidalt toodud ära järgnevas: Ettevõtte tegevust iseloomustavad finantssuhtarvud: Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital (käibevara-lühiajalised kohustused), mille puhul ei ole tegemist mitte suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga. Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikajalisi kohustusi ja omakapitali. Ettevõtte puhas käibekapital ehk töökapital võimaldab hinnata ka likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks rahavoogude kriisi korral, samuti kahjude katmiseks. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Võlgniku puhaskäibekapital oli juba seisuga 31.12.2009.a. negatiivne. 5 / 14

2-11-56867

2009 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli puhaskäibekapital 31.12.2009 seisuga negatiivne summas -702700 EEK. Võlgniku puhaskäibekapital seisuga 31.12.2010.a. oli negatiivne summas --1151124 EEK. Võlgniku puhaskäibekapital 30.11.2011.a. seisuga oli negatiive – 71880 EUR (-1124678 EEK). Võrreldes arvnäitajaid alates 31.12.2009 kuni 30.11.2011, siis on võimalik tuvastada, et käibevarade maht on pidevalt vähenenud ja ettevõte puhaskäibekapitali negatiivse suurus on pidevalt suurenenud. Võlgniku negatiivne puhas käibevara näitab, et juba 2009.a.-l olid võlgnikul makseraskused kohustuste täitmisel. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Kui arvnäitaja on negatiivne, siis see viitab makseraskustele. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2009.a. negatiivne --0,28. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli 31.12.2010.a seisuga negatiivne -0,95. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 30.11.2011.a negatiivne - 1,48. Nagu nähtub nimetatud arvnäitajatest on juba 31.12.2009.a. alates puhaskäibekapital varadest olnud negatiivne ning on pidevalt suurenenud, seega maksevõime võlgnikul puudus ning maksevõimetus järjest süvenes.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase: Lühiajalise võlgnevuse käibevara üldine kattekordaja = ------------------------------------( maksevõime üldine tase, Current Ratio) lühiajalised kohustused Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme euro ulatuses on firmal käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste katteks. Üldjuhul peaks olema näitaja 2 ja 1 vahel. Seisuga 31.12.2009.a. oli võlgniku maksevõime üldine tase mitterahuldav 0,53. Seisuga 31.12.2010.a. oli võlgniku maksevõime üldine tase samuti mitterahuldav 0,21. Seisuga 30.11.2011 oli võlgniku maksevõime tase 0,09. Nimetatud suhtarvud näitavad, et võlgniku maksevõime tase oli juba 2009. aastast mitterahuldav. Võlakordaja (kohustused/koguvara (aktiva))*100 annab vastuse küsimusele, millisel määral kasutab ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks laenatud vahendeid. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. See näitab, mitu protsenti varadest on võõrvahendite arvel soetatud. Kehtib üldreegel, et kuni 50% on hea näitaja. Mida suurem võlakordaja, seda suurem on kreeditoride risk. 6 / 14

2-11-56867

Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 30.12.2009.a oli ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 98 % ulatuses; seisuga 31.12.2010 178% ulatuses ning 30.11.2011.a. seisuga 253 % ulatuses. Võlgniku andmetest nähtub, et juba seisuga 31.12.2009.a oli ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 98 % ulatuses. Nimetatud näitaja viitab selgele võlausaldaja riskile tehingutes Võlgnikuga. Pankrotiohu näitaja Ajutine halduri hinnangul nimetatud näitaja toob kõige selgemalt välja maksejõuetuse ja selle saabumise hetke. Pankrotiohu näitaja (Altmanni võrrand) seletus: Kui Z < 1,80 - pankroti tõenäosus kõrge; 1,80 < Z < 2,99 - ettevõtte seis ebakindel;

3,00 < Z

- pankroti tõenäosus praktiliselt puudub. VALEM: 1.2* ((käibevara-lühiajalised võlgnevused)/koguvara) + 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara). Ajutine haldur võttis nimetatud võrrandi koostamise aluseks 2009.a., 2010.a. ja 2011.a. aruannetes kajastatud finantsnäitajad. 31.12.2009.a. seisuga tulemus: 1,8 31.12.2010.a. seisuga tulemus: -2,98 30.11.2011.a. seisuga tulemus: -11,14 Ajutise halduri hinnangul oli juba 31.12.2009.a. seisuga võlgniku pankrotitõenäosus kõrge. Ajutise halduri hinnangul maksejõustuse saabus juba 2010.a. jaanuaris. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnik on esitanud vastuseks ajutise halduri päringule mitmeid väljavõtteid raamatupidamisest. Võlgniku juhatus ei ole esitanud kõiki ajutise halduri poolt soovitud andmeid. Samuti on ajutine haldur Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördunud erinevatesse registritesse ning muude informatsiooni omavate institutsioonide poole. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et

2-11-56867 AS DnB NORD Pank; Tallinna Äripank; AS SEB Pank; Unicredit Bank Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal; MARFIN PANK EESTI AS; LHV Pank; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal.

2-11-56867 Ajutisel halduril puudub võimalus hinnata nimetatud varade väärtust, kuna selleks vajalik erialaasjatundjate kaasamine. Samas ajutine haldur ei pea hinnangu saamiseks kulutuse tegemist vajalikuks, kuna see ei mõjutaks märkimisväärselt võlgniku maksevõimega seonduvate asjaolude tuvastamist. Ajutine haldur lähtub nimetatud vara bilansilisest maksumusest, kuigi arvatavalt nimetatud vara turuväärtus on märkimisväärselt madalam. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt Võlgnikul varasid ca 43078 EUR. Võlgniku esitatud bilansiandmete kohaselt on kohustusi 122354 EUR. Võlgnik on kajastanud pikaajalise kohustusena Swedbank AS nõuet, kuid pank on kohustuste nõuetekohasest täitmata jätmisest tulenevalt lepingulised suhted ennetähtaegselt üles öelnud. Seega võlgniku kõikide võlakohustuste täitmise tähtaeg on saabunud. Esitatud andmete kohaselt on võlgnikul üle 50 võlausaldaja, kellest suurim nõue Swedbank AS-l. Võlgniku bilansi kohaselt 30.11.2011.a. seisuga kohustusi 122354 EUR. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga ning on seisukohal, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 122354 EUR, s.o. nagu võlgniku poolt 30.11.2011.a. seisuga koostatud bilansis märgitud (võlausaldajate esitatud andmetest nähtuvad palju suuremad nõuded, kui need on võlgniku bilansis kajastatud). Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul on kohustusi summas 122354 EUR ning varasid ca 43078 EUR ehk mitmekordselt vähem, siis võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid. Kuna Võlgniku esitatu kohaselt on tänaseks majandustegevus lõpetatud ning puuduvad jooksvad rahavood, siis vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda Raamatupidamise Toimkonna Juhendi (edaspidi RTJ) nr-st 13, mis käsitleb likvideerimis- ja lõpparuannetele esitatavaid nõudeid. RTJ nr 13 p-i 14 kohaselt lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest: a) Raha kajastatakse nominaalsummas; b) Nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; c) Muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; d) Teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; e) Vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks veel mingit täiendavat finantsanalüüsi või kaasta eksperte varade osas hinnangu saamiseks nende turuväärtuse kohta. Seda põhjusel, et Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt ja püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul hetkel võlgniku varad katavad pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise halduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte tegevust ei toimu ning pole toimunud praktiliselt terve 2011. aasta 9 / 14

2-11-56867 jooksul. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse momendiks saab lugeda 2010.a. aasta jaanuar, kuid täpne maksejõuetuse momendi väljaselgitamine saab toimuda siiski edasise pankrotimenetluse käigus. Hetkel ei ole tuvastatud juhatuse liikme tahtlus püsiva maksejõuetuse tekkimiseks. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik käesoleval hetkel püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutine haldur on eespool hinnanud võlgniku omakapitali muutusi ning järeldanud, et tegelikult oli juba jaanuar 2010.a. Võlgnikul püsiva maksejõuetuse tunnused. Olenemata juba 2010.a. alguses sisuliselt tuvastavast negatiivsest omakapitalist ei esitanud võlgniku juhatus 2010. ega ka 2011. aasta 10 kuu jooksul kohtule võlgniku pankrotiavaldust ega osanikena astunud samme võlgniku omakapitali taastamiseks. Ajutise haldur hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga, mis seisneb eelkõige pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises ning osanike koosoleku kokku kutsumata jätmises ning tehingutes/toimingutes mis tehtud peale negatiivse omakapitali tekkimist. Peale negatiivse omakapitali tekkimist Võlgniku juhatuse oli selle aja jooksul sisuliselt müünud kogu väärtust omava ja likviidse vara (seadmed). Samas kõiges nimetatus selguse saamine aga eeldab täiendavate andmete kogumist ning seda on võimalik teha ka edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku poolt kohtule ja ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on ajutise halduri hinnangul võlgnik püsivalt maksejõuetu. Nagu eelpool märgitud, ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda juhtimisvigadest. Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist KarS § 384-3851 sätestatuga või muude süütegudega. Hetkel tuvastatu kohaselt ja PankrS § 22 lg 5 tähenduses, on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole välistatud tagasivõitmise nõuete ja/või tagasinõuete esitamine. Perioodist jaanuar 2010.a. kuni ajutise halduri nimetamiseni on tehtud hulk tehinguid, mille osas vajalik teha täiendav kontroll ja tuvastada nendest tehingutest/toimingutes täpsed võlausaldajate huvide kahjustamisega seonduvad asjaolud.

10 / 14

2-11-56867

III AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED

Ajutise halduri hinnangul Võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile esitatud andmete ja muul viisil kogutud andmete esmaanalüüsi põhjal on ajutine haldur jõudnud järeldusele, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole selged kuriteo tunnustega teod, kuid samas võivad olla rasked juhtimisvead (eelkõige pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine püsiva maksejõuetuse olukorras ning/või osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine olukorras, kus äriühing oli püsivalt maksejõuetu). Hetkel tuvastatu kohaselt maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud teoreetilisi tagasinõudmise esitamise võimalusi. Ajutine haldur on tuvastanud teoreetilisi tagasivõitmise esitamise võimalusi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 31 lg 1 on Ajutise haldur ettepanek kohtule:

V KOHTUISTUNG

Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde ning palub kuulutada välja pankrot ja välja mõista ajutise pankrotihalduri Tarmo Villmani kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 1330.- EUR (millele lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri kulude hüviti summas 206,42 EUR, seda Võlgniku pankrotivara arvelt. Arvestus on esitatud kirjalikus taotluses. Samuti taotles haldur võlgniku juhatuse liikmete Aleksei Patoka ja Oleg Muhhortovi kohustamiseks esitada kohtule ja pankrotihaldurile Võlgniku pankrot välja kuulutamise seisuga Võlgniku vara ja kohustuste nimekiri vastavalt PankrS § 35 lg 2 ning kinnitada kohtus vandega Võlgniku vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust. Samuti taotles haldur Aleksei Patoka ja Oleg Muhhortovi hoiatamist andmete esitamisest või vande andmisest keeldumisega kaasnevatest tagajärgedest s.o. kohtu õigus kohaldada sundtoomist, määrata trahv või arest kuni 3 kuud. Võlgniku seaduslikud esindajad nõustusid Halduri taotlusega, selgitasid, et firma on maksejõuetu majanduslanguse ja sellest tulenenud äriraskuste tõttu. Võlgniku seaduslikud esindajad lubasid haldurile vajalikud andmed ja dokumendid esitada hiljemalt 12.01.2012.a. 11 / 14

2-11-56867

V KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Hetkel puudub vajadus küsida kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus määrab kooskõlastatult menetlusosalistega võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 23. jaanuar 2012.a algusega kell 11.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1. Mai tn 2 Narva linn, saal nr 2. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ Metalli Isolatsioon pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks, ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

12 / 14

2-11-56867 Võlgniku vanne Tulenevalt PankrS § 86 lg 1 2 Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Haldur on esitanud taotluse võlgniku vande andmiseks kohustamiseks Kohus rahuldab halduri taotluse ja peab vajalikuks kohustada juhatuse liikmeid Aleksei Patokat ja Oleg Muhhortovi ilmuma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, mis toimub 23.01.2012.a kl 11:30 Viru Maakohtu Narva kohtumajja saali nr 2 s.o. 23.01.2012 a. kl 11:00 võlgniku vande andmiseks ühes PankrS § 89 sätestatud korralduste täitmata jätmise hoiatusega. Kohus hoiatab võlgniku seaduslikku esindajat ja selgitab, et PAnkrS § 89 lg 1 ,2 kohaselt: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); 2) ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 86); 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); 6) rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 2 on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70.- EUR, millele lisandub sotsiaalmaks Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OÜ Metalli Isolatsioon pankrotimenetluses tööd 19 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 70 eurot juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 1330 eurot, ning 13 / 14

2-11-56867 pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 206,42 eurot. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 1330 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja vajalike kulutuste katteks 206,42 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

14 / 14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.