16. märts 2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number
2-11-17406
Tsiviilasi
OÜ H hagi KÜXXXvastu põhivõla nõudes 4750,25 euro ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
4750,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ H (RK XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige) AT Hageja lepinguline esindaja: Tiia Raudmägi (IURING Konsult OÜ, e-post [email protected]); Kostja: KÜXXX (RK XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslikud esindajad (juhatuse liikmed) K O ja R L
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 16.03.2012 viivise summalt 2104,66 eurot kuni nõude täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub seitse (7) protsenti aastas. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta 58 /100 menetluskuludest hageja kanda ja 42/100 menetluskuludest kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.03.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-11-17406 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing H (edaspidi hageja) esitas 26.08.2011 hagi KÜXXX(edaspidi kostja) vastu) vastu põhivõla nõudes 4750,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 1649,75 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes 0,5% protsenti põhinõudelt päevas (tl 22-24). Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 28.06.2010 ehitustööde lepingu XXXdrenaazi - ja sadeveekanalisatsiooni töödeks, mille kohaselt kohustus kostja kui tellija tasuma hagejale kui töövõtjale 137 650 krooni (edaspidi leping). 01.07.2010 leppisid töövõtja ja tellija kokku lisatöödes ning lepingu lõplikuks hinnaks kujunes 180 654.6 krooni. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma 93 046.80 krooni materjalide ning 87 607.80 krooni teostatud tööde eest. Tööd anti lõplikult üle 28.10.2010, kuid kostja on alusetult hoidunud tööde vastuvõtmisest, olles tasunud kokku tööde eest 120 960.2 krooni. Lisaks on tasumata lisatööde eest seoses savipinnase äraveoga summas 20 340 krooni. Kuna hageja vähendas tasunõuet 5708 krooni võrra, siis on kostja põhivõlgnevus 74 325,40 krooni (4750,25 eurot). Lepingujärgsed tööd objektil XXXon teostatud ning ehitusega seotud dokumentatsioon üle antud. Samuti on tööde teostamist kinnitanud kostja ehitusjärelvalvet teostanud isik. Hageja esitas kostjale 20.10.2010 arved maksetähtajaga 25.10.2010 ja 28.10.2010, kuid kostja on jätnud arved tasumata. Kostja keeldub lepingujärgse summa tasumisest viidates üksnes väheolulistele puudustele ja ei ole hagejale esitanud väidetavate puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste kokkuvõtlikku arvestust, mis võimaldab hagejal antud puudusi tasunõudes arvestada. Kuigi kostja ei ole töö üleandmis - vastuvõtmisakti allkirjastanud, ei ole tellijal võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 kohaselt õigust jätta tööd põhjendamatult vastuvõtmata, sest töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu. Seetõttu on kostja vastuvõtuviivituses ja on kohustatud tasuma töövõtjale lepingust tuleneva tasu ning viivise. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4750,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1649,75 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,5% protsenti põhinõudelt päevas alates 26.08.2011 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
2.Hageja 07.10.2011 seisukohast nähtuvalt (tl 89-93) teostati XXX drenaaži - ja sadeveekanalisatsiooni tööd kostja soovist lähtudes VKkoostatud projekti järgi. Selle alusel esitas hageja kostjale vajalike tööde nimekirja, hinnapakkumise ning tööde valmimise tähtaja. Tööde teostamise käigus suurenes tööde maht võrreldes esialgse projekti alusel tehtud pakkumisega. Lisatööde vajadus tulenes tellija täiendavatest nõudmistest, kui ka objekti kehvemast seisukorrast, kui esialgselt arvatud. Kostja ei saanud eeldada, et tööde mahu suurenemisega jääb tööde teostamise tähtaeg muutumatuks. Seetõttu ei saa lugeda kuupäevi 20.07.2010 või 05.08.2010, milles lepiti kokku lepingu algfaasis, lepinguliste tööde lõplikuks tähtajaks. Kostja täiendavate nõudmiste korral lepiti jooksvalt kokku uues tähtajas. Tööde lõppfaasis hakkas kostja hagejale esitama tööde kvaliteedile tuginedes vähetähtsaid ja mõistmatuid nõudmisi, mille tõttu keeldus tööde vastuvõtmisest ja seega ka nende eest tasu maksmisest. Pärast väidetavat lepingu ülesütlemist 05.10.2010, saatis kostja hagejale 12.10.2010 teatise, mille kohaselt andis hagejale täiendava tähtaja puuduste (määrdunud piirdeaed, kruvidest lahtiolev aed, mitteühtlane pinnas) kõrvaldamiseks. Seega viimane tööde teostamise tähtaeg oli 20.10.2010, mis on pikem esialgselt planeeritud tähtajast tulenevalt tellija tahtmatusest töid vastu võtta.
2-11-17406
Hageja kõrvaldas kostja 12.10.2010 teatises nimetatud puudused ning esitas kostjale 25.10.2010 arved nr. 10050 ja 10051, mis kajastavad lepingus ning selle lisades kokkulepitud ja teostatud töid. Arve nr. 10052 on esitatud objektilt pinnase äraveo eest, mis hageja kostja nõudmisel teostas. Hageja poolt koostatud hinnapakkumine VKkoostatud projekti alusel nägi ette üksnes ülejääva pinnase planeerimist krundil. Kuna väljakaevatud pinnas koosnes suurel määral savist, siis tellija seda oma krundil planeerida ei soovinud ning nõudis pinnase äravedu. Tellija saatis hagejale vastavasisulise kinnituse e-posti teel 07.07.2010. Sellest lähtudes tellis hageja konteinerid ning teostas pinnase äraveo. Tegemist oli lepingujärgse eesmärgi saavutamise seisukohast vajalike töödega – pinnasekuhjad takistasid teiste lepinguliste tööde teostamist. Samuti on hageja kostjale eelnevalt esitanud äraveoarved ning ehituspäevikus on selgelt kirjas kokku 10 konteineri laadimine kuupäevadel 09.07.2010; 12.07.2010; 21.07.2010; 22.07.2010 ning 26.07.2010. Hageja ei nõustu, et pinnase äravedu kuulub lepingu punktis 2.2 nimetatud tööde hulka. Hageja tegi töid kostja poolt esitatud projekti alusel, mistõttu hageja ei saanud ega pidanudki pinnase koostisest teadlik olema. Juhul, kui nimetatud tööd ei ole saanud lepingu osaks, tuleb hageja pinnase äraveoks tehtud kulutused arvel nr. 10052 nimetatud summas kostjalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja 12.10.2010 saadetud teatises heideti hagejale ette üksnes tööde lõpetamisega seonduvaid viimistlusliku iseloomuga puudusi. HKOÜ 15.10.2010 - 20.10.2010 teostatud tööde kohta on kostja keeldunud hagejale esitamast dokumente, mis tõendavad tööde mahtu ja maksumust. Kostja 12.10.2010 esitatud teatis ning ehituseksperdi 29.09.2010.a. akt toovad välja hageja töödes vaid pisipuudused. Enamus näitajaid ehituseksperdi 29.09.2010 koostatud aktis jäävad lubatud tolerantside piiridesse, ülejäänud eksperdi väljatoodud puudused on hageja kõrvaldanud. 12.10.2010 ei olnud kostjal hagejale enam muud ette heita, kui määrdunud aeda. Lepingu tähtaegset täitmist ei saa lugeda tellija prioriteediks, kui veel 12.10.2010 on töövõtjale antud täiendav tähtaeg tööde teostamiseks. Tööd on sisuliselt teostatud ning ei ole selge, millest kostja on olulisel määral ilma jäänud.
3.Hageja täiendava, 10.11.2011 seisukoha kohaselt (tl 127-130) tähtaja ületamine hageja poolt tulenes tööde mahu suurenemisest ning kostja lisanõudmistest ehk asjaoludest, mille esinemise riski kannab kostja. Lisaks viivitas kostja töövõtjale vajalike juhiste andmisega ning tööde tellimisega kolmandatelt isikutelt, mis olid hagejale lepingu nõuetekohase täitmise seisukohalt vajalikud. Kostja saatis 05.10.2010 hagejale kirja, millega luges pooltevahelise lepingu lõppenuks töövõtja poolse rikkumise tõttu, tuginedes puuduste osas E OÜ 29.09.2010 koostatud aktile, akti ennast töövõtjale ei esitatud. Kostja andis teada, et esineb puudusi, kuid milles puudused seisnevad ta ei täpsustanud. Puuduste olemuse pidi hageja ise välja uurima. Kostja ise on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud hageja kirja E OÜ , milles hageja palub ekspertiisiakti esitamist temale. Nimetatud kirja kohaselt sai hageja ülesütlemis-avalduse aluseks olevatest puudustest teada alles 13.10.2010. Kuna hagejat ülesütlemisavalduse aluseks olevatest lepingutingimustele mittevastavusest eelnevalt ega ka 05.10.2010 kirjaga ei teavitatud, siis ei saa lugeda 05.10.2010 ülesütlemisavaldust kehtivaks. E OÜ 29.09.2010 hinnang oli teostatud ainult ühe osa kohta kogu ehitustöödest – äärekivide ja kivikatte paigaldus, lisaks nägi ekspertiis ette vaid mõningad viimistluslikud tööd. E tehtud märkused nõuavad kõige rohkem 10% konkreetselt selle töölõigu parenduste vajadust. Lisaks toob kostja alusetult teostamata tööde all välja tööd, mis on hageja poolt kostjale üle antud. Lepingu eelarve punkt 5 all toodud tööd - vuukide parendus ja bituumhüdrotõkke paigaldus on hageja poolt teostatud. Vuukide parenduse puhul on tegemist tööga, mille käigus selgus lisatööde tegemise vajadus. Nimelt vundamendi arvatust kehvema seisukorra tõttu ei oleks üksnes vuukide parendus soovitavat tulemust andnud, mistõttu teostati lisatööna kogu vundamendi katmine betooniga. Antud lisatööd kajastab lepingu lisa p 2 betooni valu . Kuigi vuukide parendus jäi faktiliselt pooleli, ei saa seda käsitleda tegemata tööna, kuna seda asendas betooni valu. Seetõttu tuleb
2-11-17406 käsitleda vuukide parenduse ja betoonvalu eelarvet ühtse eelarvena, eraldivõetuna oleks betoonvalu maksumus olnud tunduvalt suurem. Samuti on kostja väide ajutise pleki paigaldamata jätmise kohta ebatäpne. Kostja ja hageja sõlmisid lepingu üksnes põhitööde tegemiseks. Hiljem soovis kostja, et hageja teostaks ka viimistluse. Hageja esitas hinnapakkumise, mis sisaldas kiviparketti, kuid ehitusjärelevalve ettepanekul ning kostja nõudmisel vaheti kiviparketi ajutise pleki vastu ning hageja ja kostja vaheline lisakokkulepe nägi ette ajutise pleki paigaldust. Hiljem ajutise pleki paigaldus kostjat enam ei rahuldanud. Hageja esitas kostjale alternatiivi ning teostas proovitöö, mille suhtes jäi ootama kostja hinnangut. Kostja hagejale tagasisidet enam ei andnud, vaid tellis ekspertiisi ning tööd, mille teostamise suhtes oli tal hagejaga leping sõlmitud, kolmandalt isikult OÜ-lt HK. Kuna esitatud ei ole kolmanda isiku poolt tehtud tööde maksumust ning tööde nimekirja, siis ei ole tõendatud kostja väide, et tööd olid oluliste puudustega ning tulid ümber teha.
4.Hageja jäi 26.01.2011 eelistungil oma varasemate seisukohtade juurde (tl 141-144). Hageja 23.02.2012 seisukoha kohaselt (tl 175-178) suhtles hageja lepinguliste tööde teostamise jooksul aktiivselt nii kostjaga kui tellijaga kui ehitusjärelevalvega. Tööde järgmise etapiga mindi edasi üksnes siis, kui eelnevad etapid olid ehitusjärelevalve heakskiidu saanud. Leping ei sisaldanud töövõtja kohustust saavutada oma äranägemisel valitud ehitusvõtteid ning meetodeid kasutades toimiv drenaažisüsteem, vaid töövõtja kohustus seisnes projektist lähtuvate tööde kvaliteetses teostamises. Ehitusjärelevalve on lepingu täitmist hinnanud 87% ulatuses. Kostja kahtluste kohaselt võis ebakvaliteetne töö põhjustada sadevee imbumist ehitisse. Objektil on teostanud töid ka kolmas isik HK, kes eemaldas kivisillutise ning vahetas täitematerjali. Seega avanes kolmandal isikul ligipääs torustikele ning vundamendile, mis võis viga saada kolmanda isiku poolt tehtud tööde läbi. Tõendeid defektide kohta drenaaži- ja sadeveekanalisatsiooni süsteemis, mis põhjustasid vee hoonesse imbumist, ei ole kostja esitanud. Ehitusjärelevalve loeb lepingu alusel teostatud tööde ja kulunud materjali väärtuseks 153 891 krooni. Hageja hinnangul on teostatud tööde väärtus 3944.00 krooni võrra kõrgem ehk 157 835 krooni. Hageja peab kostja poolset pinnase äraveoga seotud kulutuste hüvitamist summas 20340 krooni õigustatuks.
Kostja vastuväited
5.Kostja vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista (tl 50-56). Hageja ja kostja vahelise lepinguga tööde teostamise ja üleandmise tähtaeg 20.07.2010. Vastavalt lepingu punktile VII.1 oli tööde maksumus 137650 krooni, sh käibemaks. Tasumise eelduseks oli lepingu punkti VII.3 kohaselt kostja heakskiidetud üleandmise-vastuvõtmise akt ning selle alusel vastuvõetud tööd. Lepingu punkti V.15 kohaselt oli tööde dokumenteerimine hageja kohustuseks, sh kohustus hageja koostama ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Lepingu p VII.2 kohaselt kohustus kostja tasuma materjalide eest (kokku summas 75783,6 krooni, sh käibemaks) avansiliste arvete alusel. 01.07.2010 leppisid pooled kokku lisatöödes, mille maksumus oli vastavalt kokkuleppele 35837,50 krooni, millele lisandub käibemaks. Lisatööde maksumus koos käibemaksuga oli 43004,4 krooni. Pooled leppisid kokku, et lisatööde teostamise tähtaeg on 5. august 2010. Lepingu punkti IV.9 kohaselt kohustus hageja kostjat teavitama kolme tööpäeva jooksul asjaoludest, mis võisid mõjutada töö kvaliteetset ja tähtaegset valmimist. Kostja on hagejale tasunud teostatud tööde ning materjalide eest sularahas 29.06.2010 summas 25 982,8 krooni; sularahas 02.07.2010 summas 24 000 krooni; pangaülekandega 07.07.2010 summa 27 914 krooni; pangaülekandega 22.07.2010 summa 15 150 krooni; pangaülekandega 30.07.2010 summa 27 914 krooni. Kokku on kostja hagejale seisuga 30.07.2010 tasunud 120 960,8 krooni. Kuna ülejäänud tööd olid teostamata või mittenõuetekohaselt teostatud, samuti ei olnud tööd tähtajaks üle antud, ei ole kostja nende eest ka tasunud. Vaatamata korduvatele lubadustele hageja ei kõrvaldanud hageja oma töös puudusi ega asunud lepingut kokkulepitud viisil täitma.
2-11-17406 30.09.2010 edastas kostja hagejale e-kirja, milles informeeris töös esinevatest puudustest ning andis viimast korda täiendava puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kuna kokkulepitud lepingu täitmise tähtajast 20.07.2010 ning lisatööde teostamise tähtajast 05.08.2010 oli möödunud mitu kuud ning hageja ei olnud üles näidanud ei koostöövalmidust ega usaldusväärsust lepingu täitmiseks, esitas kostja 05.10.2010 hagejale avalduse lepingust taganemiseks seoses olulise lepingu rikkumisega. Kuna ilmastikutingimused halvenesid, töö oli tegemata ning hageja ei väljendanud huvi koostööks, kokkuleppe saavutamiseks ega lepingu täitmiseks ning lepingu täitmise tähtajast oli möödunud mitu kuud, sõlmis kostja 15.10.2010 ehitustööde lõpetamiseks lepingu HKOÜ-ga, kes kõrvaldas puudused ning lõpetas tööd kuue kalendripäeva jooksul, so ajavahemikul 15.10.2010-20.10.2010. Lepingu ja selle lisa kohaselt oli teostatavate tööde maksumus kokku 180654,6 krooni. Samal ajal on hagis nimetatud täiendavalt lisatöid maksumusega 20340 krooni. Lisatööde puhul on viidatud hageja 20.10.2010 arvele nr 10052. Nimetatud arves on märgitud arve aluseks olevateks töödeks teostatud pinnase äravedu konteineritega (hulk 10), konteinerite laadimine (hulk 10). Arvel mainitud äraveoarveid (2tk) ei ole lisatud ja samuti ei ole lisatud 07.07.2010 hageja kinnitust, millele arves viidatakse. Kostja ei ole vastavat kinnitust väljastanud ega töid tellinud. Lisaks sellele ei ole ka võimalik ehituspäevikutest välja lugeda kümne konteineri tellimist ega laadimist. Nimetatud töid ei ole ei lepingus ega selle lisades kokku lepitud. Lepingu p VIII.2 näeb ette, et igasugused lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult kahepoolse aktiga (lepingu lisa), mis jääb lepingu lahutamatuks osaks. Pooled ei ole sõlminud vastavat akti ega lepingu lisa. Hageja ei ole esitanud kahepoolset kirjalikku akti lisatööde osas maksumusega 20340 krooni. Lepingu p V.3 näeb ette, et tellija tasub vaid selliste tööde teostamise eest, mille eest on esitatud üleandmisevastuvõtmise akt. Isegi juhul, kui hageja nimetatud töid teostas, siis oleks neile kohaldunud lepingu p II.2, mille kohaselt töövõtja on kohustatud tegema ka sellised tööd ning hankima sellised materjalid, millistele ei ole otseselt viidatud nimetatud projektdokumentatsioonis, lepingus ning selle lisades, kuid millised tööd ja materjalid tulenevalt objekti eelnevast ülevaatusest, tööde olemusest ning mõttest ja samalaadsete tööde tegemise heast tavast kuuluvad tegemisele ja hankijale töövõtja poolt. Kostja esindaja on 20.07.2010 saadetud e-kirjas hagejale osundanud, et vaidlusaluse pinnase äraveo osas ei ole pooltel täiendava tasu maksmise kokkulepet, mistõttu ei ole kostja nõus nimetatud kulu kandma. Selliste töödega pidi hageja arvestama peale proovikaevamise tegemist ning enne hinnapakkumise esitamist ja lepingu sõlmimist. Hageja poolt tasunõude vähendamine 5708 krooni võrra on kostjale arusaamatu. Hageja 20.10.2010 väljastatud arvetes nr 10050-10051 on viidatud kaetud tööde aktidele nr 05153380515343, mis kannavad kuupäevi 06.08.2010, 10.08.2010, 13.08.2010, 16.08.2010 ja 30.08.2010. Kõik kaetud tööde aktid koostatud ajal, mil lepingu täitmise tähtaeg oli juba möödunud. On arusaamatu, et kui hageja ise väitis kostjale 10.09.2010 ning 16.09.2010 edastatud kirjades, et tööd alles käivad, siis kaetud tööde aktid, mis peaksid hageja arvates justkui kinnitama tööde valmimist kannavad varasemat kuupäeva ning väljastatud arved üle kuu aja hilisemaid kuupäevi. Kostja ei nõustu, et hageja on lepingu nõuetekohaselt täitnud ning tööd nõuetekohaselt teostanud. E OÜ 29.09.2010 ekspertarvamuses on loetletud arvukalt vigu, mis hageja lepingu täitmisel tegi (ekspertarvamuse p 2.1.6-2.11). Lisaks on ekspertarvamuse punktis 2.12 viidatud sellele, et tööd ei ole vastuvõetud. 5. oktoobril 2010 teatas kostja hagejale lepingu katkestamisest seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega, tööde lõpuleviimisega viivitamisega ja kostja korduvate järelepärimiste ning meeldetuletuste eiramisega. Kostja teavitas hagejat, et eeltoodud põhjustel on kostja tellinud tööde teostamise kolmandalt isikult. Sisuliselt teavitas kostja hagejat, et taganeb lepingust teostamata ja üleandmata tööde osas seoses olulise lepingu rikkumisega. Hagejat ei olnud võimalik enam usaldada ning lepingut ei olnud ka hea usu põhimõtet arvestades mõistlik jätkata. Seetõttu on põhjendamatu hageja väide, et kostja on olnud võtuviivituses.
2-11-17406
6.Kostja 26.10.2011 täiendava vastuse kohaselt lisatööde tähtaega 5. august 2010 rikuti ning tööd, mis olid tehtud, ei vastanud lepingule (tl 109-112). Hageja väide, et lepinguliste tööde teostamise tähtajaks ei saa lugeda 20.07.2010 või 05.08.2010, on põhjendamatu. Lepingu muutmine, veelgi enam lepingu tähtaegade muutmine oleks saanud toimuda üksnes poole kirjaliku kokkuleppega, sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Kostjal olid etteheited hagejale seoses nõuetele mittevastavate töödega juba lepingu täitmise algfaasis. Töid ei teostatud lepingu lisaks oleva projekti järgi. Hageja ei teostanud lepingu lisa punktis 5 nimetatud töid (vuukide parendus) ega lepingu lisas 2 nimetatud töid (ajutise pleki paigaldus). Väide, justkui kostja andis 12.10.2010 hagejale täiendava tähtaja tööde teostamiseks ei vasta tõele. Väide, et hageja on kõrvaldanud 20.10.2010 teatises nimetatud puudused, on tõendamata. Isegi juhul, kui hageja oleks eelviidatud puudused kõrvaldanud, ei tähenda see seda, et leping oleks kokkulepitud mahus ja tähtaegadel täidetud. Asjaolu, et hageja on kostjale 20.10.2010 esitanud arved, ei tõenda tööde teostamist. Vastavalt lepingu punktile VII.3 oli kostja kohustatud tasuma vaid selliseid arveid, mis on koostatud poolte poolt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu aktiga vastuvõetud tööde eest. Eelnimetatud akte ei ole poolte poolt allkirjastatud, mis tõendab, et töid ei ole nõuetekohaselt teostatud ega üle antud. Eelviidatud tööde teostamise puhul ei saa olla tegemist alusetu rikastumisega. Lepingu punkt II.2 nägi ette, et töövõtja on kohustatud tegema ka sellised tööd ning hankima sellised materjalid, millistele ei ole otseselt viidanud projektdokumentatsioonis, lepingus ning selle lisades, kuid millised tööd ja materjalid tulenevalt objekti eelnevast ülevaatusest, tööde olemusest ning mõttest ja samalaadsete tööde tegemise heast tavast kuuluvad tegemisele. Seega kuulusid ehitustöödega seotud pinnase äraveotööd lahutamatult lepingu objekti hulka ning hageja pidi sellised tööd teostamata kostjalt lepingu alusel makstava tasu eest.
7.Eelistungil 26.01.2012 ja 23.02.2012 täiendava seisukoha kohaselt jäi kostja oma varasemate seisukohtade juurde (tl 141-144, 153-159).
Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja uurinud esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Kohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlusalune, et pooled sõlmisid 28.06.2010 ehitustööde lepingu, mille p.II.1 kohaselt hageja kui teostaja kohustus oma ja alltöövõtjate jõudude ja oma vahenditega teostama kostjale kui tellijale XXX drenaaži - ja sadeveekanalisatsiooni tööd vastavalt VK projektile ja hinnapakkumisele ja üle andma need tellijale hiljemalt 20.07.2010 (p VI.2). Lepinguliste tööde iseloom ja maht ning materjalid oli ära määratud lepingu lisaks nr 1 oleva eelarvega, mille kohaselt tööde maksumuseks oli kokku lepitud 51555 krooni ja materjali maksumuseks 63153 krooni, so kokku 114708 krooni, millele lisandus käibemaks 22941,60 krooni, kokku 137649,60 krooni. 01.07.2010 leppisid pooled kokku täiendavalt lisatöödes maksumusega 21451,5 krooni ja lisatööde tegemiseks materjali maksumuses 14386 krooni, so 35837,50 krooni, millele lisandus käibemaks, so kokku 43005 krooni. Kokku kuulus kostja poolt hagejale 28.06.2010 lepingujärgsete ja 01.07.2010 lisakokkuleppe kohaste tööde ja materjalide eest tasumisele 180654,60 krooni (tl 25-29,34-35). Pooled ei vaidle, et võttes arvesse ka lisakokkulepet lubas hageja XXX objektil tööd lõpetada hiljemalt 05.08.2010 (tl 53).
10.Lepingu p VII.2 kohaselt materjalide eest tuli tellijal tasuda avansiliselt enne tööde alustamist. Lepingujärgsete tööde eest tuli tellijal tasuda teostaja poolt esitatud üleandmis-vastuvõtu akti alusel koostatud arve järgi 3 tööpäeva jooksul peale arve esitamist ( p V.3-4, VII.3).
2-11-17406
11.Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hagejale lepingu alusel kuni 02.07.2010 sularahas 49982,80 krooni ja alates 07.07.2010 kuni 30.07.2010 pangaülekannetega 70978 krooni, so kokku 120960,20 krooni. Võttes arvesse, et 28.06.2010 lepingu eelarve ja 01.07.2010 lisaeelarve kohaselt oli materjali maksumuseks koos käibemaksuga kokku lepitud summa 93046,80 krooni (63153 + 14386 + (63153 + 14386 x 0,2), kattis kostja poole teostatud ettemaks täielikult materjali maksumuse ja lepinguga ja lisakokkuleppega ettenähtud tööde maksumuse summas 27913,40 krooni (120960,2 – 93046,8).
12.Hageja esitas lepinguga ja lisakokkuleppega ettenähtud tööde eest 20.10.2010 arved nr 10050 ja 10151 vastavalt summades 67115,80 krooni ja 14784 krooni, so kokku summas 81899,8 krooni ja täiendava arve nr 10052 summas 20340 krooni teostatud pinnase äraveo eest konteineritega ja konteinerite laadimise eest (tl 31-33).
13.Arve 10050 kohaselt oli see esitatud lepingu põhieelarvega (lepingu lisa 1) ettenähtud tööde eest summas 36815,80 krooni ja 01.07.2010 lisaeelarvega ettenähtud tööde eest summas 19114 krooni , millele lisandus käibemaks summas 11186 krooni, kokku 67115,8 krooni. Arve 10051 oli esitatud lepingu lisa 1 p 8 ettenähtud tööde eest summas 12320 krooni, millele lisandus käibemaks 2464 krooni, kokku 14784 krooni. Võttes arvesse kostjapoolset ettemaksu moodustab kostja võlgnevus arvetest 10050 ja 10051 lähtudes summa 53986.4 krooni (67115,8 + 14784 – 27913,4). Kostja vastuväidete kohaselt ta hagejale midagi ei võlgne, kuna ettemaksust ülejäänud tööd olid kostja poolt teostamata või mittenõuetekohaselt teostatud ja ei olnud kostjale tähtaegselt üle antud, mistõttu kostja esitas 05.10.2010 hagejale avalduse lepingust taganemise kohta ja tellis tööd hageja poolt teostatud tööde parandamiseks kolmandalt isikult.
14.Kohus nõustub kostjaga, et võttes arvesse 28.06.2010 lepingu tingimusi ei saa hageja arvetest nr 11050 ja 10051 tulenevat nõuet lugeda sissenõutavaks muutunuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooltevahelise lepingu punktidest V.3-4 ja VII.3 tulenevalt leppisid pooled kokku töö vastuvõtmises kirjaliku üleandmise-akti koostamisega ja allakirjutamisega või sellest motiveeritud keeldumisega. Kostja väitel ei ole hageja vastavasisulisi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte lepinguliste tööde kohta talle esitanud, samuti ei ole selliseid akte esitatud kohtule. Esitatud arvetes 10050 ja 10051 on viidatud ainult kaetud tööde aktidele, mistõttu kohus loeb paljasõnaliseks hageja väite, et kostja on keeldunud tööde üleandmise-vastuvõtu aktidele alla kirjutamast. Et kostja oli huvitatud tööde vastuvõtmisest kirjaliku akti alusel viitab kostja esindaja K.K 20.07.2010 e-kiri hagejale, milles mainitakse et ...ehk siis kutsuks äkki vahepeal järelvaataja kohale ning võtaks aktiga osa töid vastu, siis korrektne ja saab arveldada edasi?Palun valmista akt ette.Millal ma järelvaataja võiksin kutsuda? (tl 58).
15.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja esindaja A.T ja omanikujärelevalve esindaja H. K poolt allakirjutatud kaetud tööde aktid hageja ja kostja vahelisi tööde üleandmise-vastuvõtu akte ei asenda. Nimetatud aktide õiguslik tähendus on erinev. Vastavalt ehitusseaduse § 31 lõike 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 nr 71 määrusega kinnitatud “Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavate nõuete” § 7 on kaetud tööde akti puhul on tegemist ehituse tehnilise dokumendiga, mis koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks. Tööde üleandmisevastuvõtu akti puhul on aga tegemist töö valmimise kohta töövõtja ja tellija tahteavalduste fikseerimisega, millest tulenevalt arvestatakse töövõtja tasunõude sissenõutavust (VÕS § 637 lg 34). VÕS § 627 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused seda ei
2-11-17406 võimalda. Kaetud tööde aktid võivad olla küll tõendiks tööde teostamise kohta ja aluseks tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisele, kuid ainuüksi kaetud tööde aktide alusel esitatud arve sissenõutavaks ei muutu (juhul kui on kokku lepitud tööde üleandmine-vastuvõtmine akti alusel), sest puudub töövõtja tahteavaldus tellijale töö valmimise ja üleandmise kohta ning tellija tahteavaldus töö ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et lepingu tingimustest tulenevalt ei ole kostjale arvete 10050 ja 10051 tasumiseks õiguslikku kohustust tekkinud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks pikemalt analüüsida ka kostja teisi hageja poolt lepingu täitmisest tulenevaid vastuväiteid nagu töö ebakvaliteetne teostamine ja tähtaja ületamine. Kohus märgib vaid lühidalt, et nõustub hageja argumentidega, et isegi kui tööd olid teostatud puudustega või nende puhul ületati kokkulepitud tähtaega, ei anna need asjaolud alust tellijale tööde vastuvõtmisest keelduda. Küll aga võib tellija keelduda töö eest tasumast, kui talle pole töövõtja tahteavaldusega tööd üle antud ega võimaldatud seda üle vaadata.
16.Vaatamata eeltoodud seisukohale kohus siiski ei nõustu, et hagejal puudub igasugune õigus kostja kasuks teostatud tööde eest hüvituse saamiseks. Kostja esitas hagejale 05.10.2010 teate lepingust taganemise (katkestamise) kohta (tl 73-74). VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantud tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lg 2 p 1 kohaselt tagastamise või väljaandmise korral peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või üleandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Lg 3 kohaselt kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see lg 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Lepingust taganemise korral oli hageja kui töövõtja kohustatud tagastama kostjale kui tellijale tellijalt saadud raha ja tellija oli kohustatud hüvitama töövõtjale saadud teenuse (ehitustööde) väärtuse.
17.Kohtu hinnangul on teenuse iseloomu ja selle väärtuse hindamise puhul lubatud tõenditeks lisaks lepingule ka hageja esindaja A.T ja kostjapoolse omanikujärelevalve esindaja H. K poolt allakirjutatud kaetud tööde aktid 0515338, 0515339, 0515340, 0515341, 0515342 ja 0515343 (tl 75-79, 184-185). Kaetud tööde akti 01515338/ 26.07.2010 kohaselt on hageja poolt omanikujärelevalve esindajale ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud kaevetööd, killustikupadi, sadevee ja drenaažitorustikud, vundamendi betooni tugevdusvalu, pinnase äravedu, millised tööd on teostatud 29.06.2010 kuni 24.07.2010. Akti 01515339 / 06.08.2010 kohaselt on hageja poolt omanikujärelevalve esindajale ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks kaevetööd lõpetatud, paesein pestud surveveega savist, betooni tugevdusvalu lõpetatud, millised tööd on teostatud 27.07.2010 kuni 31.07.2010. Akti 01515340/10.08.2010 kohaselt on hageja poolt omaniku-järelevalve esindajale ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud bituumenmastiksi - EPS 120 soojustuse ning hüdrotõkke membraani paigaldus, millised tööd on teostatud 27.07.2010 kuni 09.08.2010. Akti 01515341/ 13.08.2010 kohaselt on hageja poolt omanikujärelevalve esindajale ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud drenaažitorustik ja kaevud; sadeveetorustik, nende eelmainitud torustike ühendamine ja tagasilöögiklappide paigaldus, lisaks sisedrenaaži kaev + tagasilöögiklapp, millised tööd on teostatud 05.07.2010 kuni 12.08.2010. Akti 01515342/16.08.2010 kohaselt on hageja poolt omanikujärelevalve esindajale ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud torustikke ümbritsev killustikpadi, tagasitäide kivisõelmetega ja osaliselt kohaliku pinnasega, tagasitäite tihendamine, pinnase äravedu; akti 01515343/30.08.2010 kohaselt 60 sm pandus betoonsillutiskividest Nunna ja äärekividest.
18.Hageja poolt osutatud teenuse väärtuse osas võtab kohus arvesse, et omanikujärelevalve teostaja H. K on 29.09.2010 hinnangus hageja tööde kvaliteedile tuvastanud rea puudusi ja lepingust taganemise järgselt on kostja tellinud hageja poolt tehtud ebakvaliteetsete tööde parandamise firmalt HKOÜ summas 25535, 52 krooni (tl 39-40, 123, 162).
2-11-17406
19.Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud fotodest ei ole võimalik järeldada hageja poolt tehtud tööde mittekvaliteetsust, kuna nende alusel pole võimalik kindlaks teha millal ja kus need fotod on tehtud (t 114-122). Samuti pole kohtu hinnangul võimalik arvestada kostja poolt esitatud OÜ TA vaatluse aktiga 17.02. 2012, kuna sellest ei nähtu, kas uuritud on hageja poolt teostatud tööde olukorda (drenaaži ja sademevee torude) (tl 161).
20.Kostja vastuväidete osas, et hageja poolt teostatud tööd olid täielikult ebakvaliteetsed ja kostja jaoks väärtusetud, leiab kohus, et need väited on tõendamata. Lepingu täitmise suhtes omanikujärelevalvet teostanud (riiklikult tunnustatud eksperdi) H. K arvamuse kohaselt, (mille on omapoolse tõendina esitanud kohtule nii hageja kui kostja) olid hageja poolt lepingus ettenähtud tööd ja materjalid nõuetekohaselt täidetud summas 153891 krooni (tl 166-172,186-190).
21.Võttes arvesse, et seoses lepingust taganemisega hageja kohustus tagastama kostjale summa 120960,20 krooni ja kostja omakorda hagejale saadud teenuse väärtuse summas 153891 krooni, moodustab tasaarvestuse korras kostja poolt hüvitamata teenuse maksumus summa 32930.8 krooni (153891-120960,2). Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Hageja poolt esitatud arve 10052 suhtes summas 20340 krooni (teostatud pinnase äravedu konteineritega ja konteinerite laadimine) on kostja esitanud vastuväited, et ta pole vastavat teenust hagejalt tellinud, teenuse osutamine on tõendamata, selle kohta pole koostatud töö üleandmisevastuvõtu akti ega lepingu lisa ning isegi kui hageja sellist teenust osutas, oleks ta pidanud tegema seda vastavalt lepingu punktile II.2 omal kulul.
23.Pinnase äraveo tellimist kostja poolt kinnitab hageja arvates hageja ja kostja vaheline ekirjavahetus 07.-07.2010, mil hageja esindaja ATni 07.07.2010 küsimusele...ja veel üks probleem: muidu oli teie soov, et planeerime ülejääva pinnase krundil. Kuid nüüd kui maa seest on tulnud välja savi - kas te seda ka soovite planeerida? Või teostame äraveo? Täna tõin selleks otstarbeks objektile traka, et saaks teed puhtaks (killustiku vedu, betooni vastuvõtt jms) ...vastas kostja esindaja K.K ...nagu varem korduvalt on juttu olnud, siis savi ei soovi me kindlasti krundile ladestada, see tuleks ikka ära viia. Ainult mulda oleks soovinud ... (tl 99).
24.Savipinnase äravedu kostja objektilt konteineritega ja konteinerite laadimist vastavalt arvele 10052 soovib hageja tõendada ehitustööde päevikutega nr 008133, 008134, 008141, 008142, 008145, millest nähtuvalt 09.07.2010, 12.07.2010, 21.07.2010, 22.07.2010 ja 26.07.2010 toimus väljakaevatud pinnase laadimine kahte konteinerisse, samuti Prügivedu OÜ 09.07.2010 arvega nr M00367 hagejale 8 m3 konteineri tühjenduse /äraveo 4 tk 09.-12.07.2010 eest summas 5760 krooni; AS VSA 30.07.2010 arvega nr 363 hagejale 18 m3 konteineri tühjenduse eest 6 korda summas 8640 krooni (tl 97-98, 100-104).
25.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et lepingu p II.2 teise lausest tulenevalt oli hageja kohustatud tegema lepingu lisadest ja projektdokumentatsioonist väljapoole jäävaid, kuid objekti eelnevast ülevaatusest ja tööde olemusest lähtuvalt vajalikke töid ja hankima vastavaid materjale omal kulul. Kohtu hinnangul oleks selline seisukoht vastuolus mõistlikkuse põhimõttega, sest majandus - ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguliste suhete puhul eeldatakse nende tasulisust (VÕS § 7, 28 lg 1).
26.Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt soovis kostja ühemõtteliselt, et kaevetööde käigus pinnasest väljatulnud savi krundilt kõrvaldatakse (tl 53, 62,71). Võttes arvesse, et hagejal puudus kostja krundilt savipinnase eemaldamiseks ja äraveoks otsene lepinguline kohustus, kuid see oli tehtud lepingu täitmise huvides ja vastas kostja tahtele, võib hageja tegevust kostja krundilt savipinnase eemaldamisel ja äraveol käsitleda hagejapoolse käsundita asjaajamisena kostja huvides (VÕS § 1018). Tulenevalt VÕS § 1023 lg 2 võib oma majandus - ja kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatud isikult asjaajamise eest mõistlikku tasu. VÕS § 1023 lg 3
2-11-17406 kohaselt ei ole käsundita asjaajajal siiski õigus kulutuste hüvitamist või tasu maksmist nõuda, kui tal asjaajamisel asumisel vastavat kavatsust ei olnud.
27.Hageja esindaja ATni 19.07.2010 e-kirjale kostja esindajale Kärt K le... Ja üks küsimus veel: kuna minul oli väljakaevatud pinnase osas arvestatud ainult planeerimistöödega siis kuidas me võiks lahendada savi äraveo kulu konteineritega? Praegu olen viinud ära 4 konteineritäit ja transport ning purgimistasu on läinud maksma 6000 eeki. Samas on 1/3 kaevamistest veel ees, ehk selles suurusjärgus oleks vaja veel kulutada äraveole...(tl 59-60), vastas K.K 20.07.2010 e-kirjaga ... Pinnase äraveost niipalju, et kardan, et seda kulu ei saa me enda kanda kuidagi võtta. Sellest on korduvalt räägitud (ka enne tööde algust ja lepingu sõlmimist) et kui kaevetööde käigus tuleb välja savi, tuleb see ära vedada ja kui tuleb muld, siis selle võib ladustada krundile. Sellise kuluga pole me arvestanud ning kindlasti pole seda ka majaelanikud nõus tasuma. Niigi läksid tööd ligi 50 tuh kallimaks selle betoonivalu tõttu. Tagantjärele tark olles võiksin küsida, et miks ei tehtud hinnapakkumist tehes objektil proovikaevamist, et selgitada välja pinnase ja vundamendi olukord...sellised lisatööd, mis tulevad hiljem välja on tihti ehitaja enda risk. Seega palun leida sul endal vahendid savi äraveoks (tl 58-59); millele hageja esindaja AT 20.07.2010 e-kirjaga omakorda vastas... Ps-ma hetkel konteineri äraveo kuludest rohkem ei räägi. Loodame, et objekti valmides on tekkinud ka sellele küsimusele mingi lahendus, mis kõigile sobilik (tl 58); samuti saatis hageja esindaja AT 31.08.2010 kostja esindajale K K e-kirja...likvideerime savikuhjad koheselt kui meile öeldakse kuhu need panna. Meenutan siinkohal, et olen oma kuludega ära vedanud 5 (viis) konteineritäit teie savipinnast kuna suusõnaliselt öeldi mulle selgelt:“ seda savi me tagasitäiteks ei soovi ja planeerida kuhugi oma krundile ka ei taha“. Hiljem keelduti aga seda kulutust kinni maksmast seega loodan, et te mõistate mind kui palun mulle esitada kirjalikult seletus või plaan kuhu me hetkel kuhja kogutud pinnase peaksime panema (tl 61). Eeltoodust lähtuvalt kuna kostja 20.07.2010 e-kirjale, milles keelduti pinnase eemaldamise eest tasu maksmast, ei vastanud hageja ühemõtteliselt ja selgelt, et ta siiski soovib pinnase äraveo eest tasu saada, on hageja kohtu hinnangul õiguse saada käsundita asjaajamise eest mõistlikku tasu minetanud (VÕS § 1023 lg 3).
28.Hageja viivisenõude osas nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole hageja tasunõue johtuvalt töö valmimise suhtes vastavate poolte tahteavalduste (töö üleandmise – vastuvõtmise) puudumisest sissenõutavaks muutnud. Seega ei kuulu tasunõude suhtes kohaldamisele ka lepingu p VII.4 tulenev viivisemäär. Mis puudutab võimalikku viivist tulenevalt kostjapoolsest lepingust taganemisest 05.10.2010, siis kohus märgib, et hageja poolt kostjalt tagasinõutava, hüvitatava teenuse väärtus summas 153891 krooni ja tasaarvestuse korras kostja poolt hüvitamata teenuse maksumus summa 32930.8 krooni, so 2104,66 eurot leidis tuvastamist alles käesoleva kohtuasja uurimise lõpuks (tl 166-172,186-190). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ja juhindudes TsMS § 367 ja VÕS § 113 ja 94 peab kohus võimalikuks välja mõista kostjalt viivise summalt 2104,66 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub seitse (7) protsenti aastas.
Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa
2-11-17406 kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.