Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2012. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-11-63770
Tsiviilasi
S OY ja ROÜ avaldus ROÜ ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks 05. märts 2012. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlausaldaja: S OY (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel (e-post [email protected] ) Võlgnik: ROÜ (registrikood XXX asukoht XXX); juhatuse liige kuni 13.12.2011. a TL (IK XXX elukoht XXX); juhatuse liige kuni 19.04.2011. a LL (IK XXX elukoht
Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige KK (Cavere Õigusbüroo OÜ Estonia pst 1 10145 Tallinn e-post [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Toomas Saarma (OÜ Haldur asukoht Kotzebue 9 pk 1509 10412 Tallinn e-post [email protected]).
Resolutsioon
tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 2 707 321,90 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on 9 562 951,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku majandustegevus on sisuliselt seiskunud. Ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal, tekkis võlgniku püsiv maksejõuetus 2011. a juunis. Swedbank AS poolt antud laenust 1 042 000 eurot muutus sissenõutavaks juba 31.05.2011. a. Võlgnik ei suutnud seda kohustust täita sissenõutavaks muutumise hetkel ega ka hiljem. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku endine juhatuse liige TL pankrotiavalduse esitamise kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. ROÜ esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse 13. jaanuaril 2012.a, seega kohtu hinnangul hilinenult. KarS § 385 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhatuse hinnangul on maksejõuetuse tekkimine tingitud E ja S otsusest korraldada ümber jaotuslogistika. Samuti suuremate jaekettide ostupoliitika ning hinnasõja vallandumine. Võlgniku poolt ei ole aga ajutisele haldurile esitatud andmeid ja selgitusi juhatuse poolse tegutsemise kohta muutuvas majanduskeskkonnas. Ajutisel halduril puuduvad ajutises menetluses tuvastatu põhjal andmed, et varasemad juhtimisotsused oleks käsitletavad raskete juhtimisvigadena pankrotiseaduse tähenduses, küll on juhtimisotsused avaldanud olulist mõju maksejõuetuse tekkimisele, sest järjepidevalt kahjumlikule majandustegevusele ei ole järgnenud kiireid juhatuse otsuseid muutuvas majanduskeskkonnas olukorra parandamiseks. Ajutise halduri aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige KK ja endised juhatuse liikmed TL ja LL. PankrS § 19 lg 3 kohaselt kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on esitanud tasunõude 34,5 töötunni eest kokku summas 3 105 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 3 105 eurot ja tehtud kulutuste eest 1 083,77 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.