Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
14.03.2012.a, kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-59591
Tsiviilasi
AS DNB Banka avaldus AK pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised
Võlausaldaja: AS DNB Banka, registrikood 40003024725, asukoht: Smilsu iela 6 LV-1803 Riga, esindaja advokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Indrek Leppik, e-post: [email protected] Võlgnik: AK, isikukood XXXX elukoht: XXX Ajutine pankrotihaldur Maret Hallikma (Advokaadibüroo Red, aadress Liivalaia 13, 10118 Tallinn; tel 622 0000, 5660 5131; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
20.02.2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlausaldaja esindaja advokaat Martti Peetsalu, võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja ajutine pankrotihaldur Maret Hallikma
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
kohustusi 11 454 259,20 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige võlgniku omandis oleva äriühingu AS IC(pankrotis) pankrotistumine ning võlgniku kinnisvara võõrandamine. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks põhjendamatult suurte käenduskohustuste võtmine pankade ees, mille täitmiseks võlgnikul teadaolevad võimalused puudusid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku tahtlik ja teadlik tegevus eesmärgiga oma vara suurust vähendada. Võlgnik on võõrandanud kinnistuid 2010.a. jooksul, ehk samal perioodil kui muutus sissenõutavaks ka AS-iga Swedbank sõlmitud käenduslepingust tulenev nõue. AS DNB Banka nõue krediidilepingu alusel muutus sissenõutavaks 27.06.2010, kuid vastavalt Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni vahekohtu otsuses kirjeldatud asjaoludele, oli seda eelnevalt korduvalt muudetud, mistõttu võis võlgnik olla teadlik, et ta ei suuda oma kohustusi täita ning proovis vältida oma vara võõrandamist täitemenetluses. Samuti viitab pankrotihaldur, et võlgniku tegevuse suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, mille käigus tuvastatud asjaolud omavad tõenäoliselt olulist tähendust võlgniku tegevuse analüüsimisel. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvituse määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 27.02.2012 jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine haldur palus võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulude katteks. Võlausaldaja esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning ta on huvitatud pankrotimenetluse läbiviimisest. Võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu arvestuse ja suurusega. Võlgniku esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning ajutise halduri tasu arvestusele ja suurusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja AS DNB Banka pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AKpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maret Hallikma. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Ajutine halduri aruande kohaselt võlgnikul reaalset väärtust omavat vara 15,73 euro ulatuses ja kohustustusi vähemalt 11 454 259,20 eurot. 12.03.2012 on võlausaldaja AS DNB Banka tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1 300 eurot. Kohus leiab, et kuna AK vara ei kata olemasolevaid kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on eelkõige võlgniku omandis oleva äriühingu AS IC(pankrotis) pankrotistumine ning võlgniku kinnisvara võõrandamine ja põhjendamatult suurte käenduskohustuste võtmine pankade ees, mille täitmiseks võlgnikul teadaolevad võimalused puudusid.
PankrS § 28 lg 2 2. lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku tahtlik tegevus eesmärgiga oma vara suurust vähendada, võõrandades tema omandis olnud kinnistud 2010.a., mil muutusid sissenõutavaks võlausaldajate AS Swedbank ja AS DNB Banka nõuded võlgniku vastu. Kuivõrd võlgniku tegevuse suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, omavad selle käigus tuvastatavad asjaolud olulist tähendust ka võlgniku tegevuse analüüsimisel pankrotimenetluses. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang võlgniku omandis olnud kinnistute müügitehingute tagasivõitmise võimaluste kohta. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 22 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 320 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot. Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 23 lg 6 ja § 150 lg 2 alusel tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgniku pankrotivarast vastavalt ajutise halduri taotlusele Advokaadibüroo Red kasuks.
Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.