Tsiviilasi nr 2-11-64701
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-64701
Tsiviilasi
AS Krediidikassa väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
820.83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja AS Krediidikassa (registrikood 11344317, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
•
Hageja esindaja Marie Tsine ([email protected])
•
Kostja Inga Märtsin
Kohtuistungi toimumise aeg
hagi
Inga
Märtsini
vastu
võla
Kirjalik menetlus
Välja mõista Inga Märtsinilt AS Krediidikassa kasuks võlgnevus 1641.61 eurot (üks tuhat kuussada nelikümmend üks eurot 61 senti). Menetluskulud
AS Krediidikassa esitas Tartu Maakohtusse Inga Märtsini vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 820.83 eurot, intressid 137.06 eurot ja viivised 683.72 eurot. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid pooled 28.09.2007.a laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 958.67 eurot. Kostja kohustus laenult tasuma intresse 137.06 eurot ning laenu tagastama maksegraafikus kindlaks määratud päevadel kuni 2011.a septembrini. Kostja laenu alates 2008.a detsembrist ei tagastanud ja hageja ütles lepingu 05.05.2009.a üles. Hageja on arvestanud viiviseid 13.05.2009.a kuni 23.12.2011.a eest 0.13% päevas. Hageja vähendab viiviste summat ja palub välja mõista 683.72 eurot. Viiviste määr tuleb lepingus kokku lepitud intressimäärast.
Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Seaduse kohaselt on hagi aegumise tähtaeg 3 aastat, kuid viimane makse tehti rohkem kui 3 aastat tagasi.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolude: • 28.09.2007.a sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 15 000 krooni (tl 5-12); • Hageja nõudis kostjalt võla tasumist ning ütles 05.05.2009.a laenulepingu ennetähtaegselt üles (13-15). Seega on pooled sõlminud laenulepingu VÕS § 396 kohaselt. Tulenevalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS §-st 403 lg 3 on tegemist lisaks tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 396 alusel tekkis hagejal kohustus anda kostjale laenu ning kostjal kohustus see tagasi maksta. Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Kostja pidi tasuma hagejale korduvaid, graafikujärgseid makseid. Vastavalt TsÜS §-le 154 oli nende täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Iga graafikujärgse makse nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui tekib kohustus graafikujärgseid osamakseid tasuda. Kostjal on tasumata 16.12.2008.a makse, mille täitmise nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2009.a ning nõue aegus 31.12.2011.a. Järgmise, 2009.a maksete aegumistähtaeg algas 01.01.2010.a ning need nõuded aeguvad alates 2013. aasta saabumisest. Kuna hageja ütles lepingu 05.05.2009.a üles, muutusid kõik hilisemad maksed vastavalt TsÜS §-le 147 lg 2 alates sellest hetkest sissenõutavaks. Nende nõuete aegumise tähtajaks on 04.05.2012. Hageja esitas Inga Märtsini vastu kohtusse hagi 29.12.2011.a ning selleks hetkeks ei olnud hageja nõue aegunud. Kohus selgitab kostjale, et aegumise arvestuse aluseks ei ole aeg, millal kostja hagejale viimase makse tegi. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue ei ole aegunud.
Kuna kostja ei ole hagiavalduses toodud summadele vastuväiteid esitanud, rahuldab kohus hageja põhinõude VÕS § 396 alusel ning intressinõude VÕS § 94 alusel. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustuste nõue, s.t viivised. Kuivõrd hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud põhinõue aegunud, ei ole aegunud ka viiviste tasumise nõue. Kostja kohustus viiviseid tasuda tuleneb VÕS §-st 113 lg 1 ning poolte vahel sõlmitud lepingust, viiviste määraks on lepingust tulenevalt 4% kuus ehk 0.13% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest 13.05.2009.a, kuigi ülejäänud osamaksed muutusid sissenõutavaks juba varem, maksetähtpäeva saabudes. Kostja ei ole hageja viiviste arvestust vaidlustanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised hageja nõutud ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 191.73 eurot ja tasu õigusabi eest 159.78 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 191.73 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 241.73 eurot. Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.