Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-33299
Tsiviilasi
A M hagi KÜ Xxx vastu kahju hüvitise nõudes
Hagihind
582,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A M (isikukood xxx, xxx); Kostja: Korteriühistu Xxx (registrikood xxx, Xxx, ); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Risto Käbi (Advokaadibüroo LEX 1, Narva mnt 11D, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Mõista hagejalt kostja menetluskuludena välja 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja A M`e kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 18.07.2011.a hagiavalduse kostja vastu 582,10 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Kohus võttis hagiavalduse oma 20.09.2011.a määrusega menetlusse ja teatas pooltele, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Kostja vastas hagiavaldusele ja vaidles sellele vastu.
2.Kohus andis hagejale ja kostjale oma 04.01.2012.a pöördumises täiendavalt aega oma nõuete ja vastuväidet põhistamiseks ja tõendamiseks. Kohus andis hagejale aega kostjale vastamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 16.01.2012.a ning seejärel andis kohus kostjale omakorda aega hageja seisukohtadele vastamiseks hiljemalt 13.02.2012.a. Mõlemal poolel oli võimalik esitada oma lõplikke seisukohti kohtule hiljemalt 05.03.2012.a. Kohus teatas pooltele, et kui nad omavahel kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend neile teatavaks 13.03.2012.a.
3.Hageja täpsustas oma nõuet 17.01.2012.a ning kostja vastas hageja seisukohtadele 10.02.2012.a. Täiendavaid seisukohti pooled rohkem kohtule ei esitanud ega teatanud kohtule ka omavahelise kompromissi sõlmimisest. Hageja nõue ja selle põhjed
4.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale sõiduk Mazda, registrimärgiga xxx18.03.2010.a sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel. 21.03.2012.a sai Tallinnas, Xxx asuva elamu katuselt langenud jää ja lume tõttu kannatada elamu juurde pargitud hageja sõiduk. Juhtum fikseeriti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt. Kostja hageja nõuet kohtuväliselt tunnistanud ei ole.
5.Hagiavalduse kohaselt tekitati sõidukile kahju summas 582,10 eurot. Kostja on korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite esemete osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Seetõttu kuuluvad elamu majandamise ja hooldamise ehk katuse puhastamise küsimused kostja pädevusse. Kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks puhastanud elamu katuse lumest ja jääst, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud.
6.Kohtule 17.01.2012.a esitatud hagiavalduse täpsustuses tõi hageja välja, et kuigi liiklusregistri andmete kohaselt on vaidlusaluse sõiduki omanikuks A S, on selle faktiliseks omanikuks hageja. Kanne registris jäi tegemata hageja vabal tahtel. Hageja ei ole teadlik sellest, et pärast 19.02.2009.a õnnetust otsustas kindlustusandja jätta sõiduk taastamata, kuna hageja sai sõiduki omanikuks alles 18.03.2010.a. Kuna sõiduk osales 23.02.2010.a taas õnnetuses, oli ta järelikult liikuv ja kasutuskõlblik.
7.Hageja kinnitas, et enne õnnetusjuhtumi toimumist 21.03.2010.a oli sõiduk kasutuskõlblik ja on seda ka praegu, mida tõendab koopia sõiduki registreerimistunnistusest koos tehnilise ülevaatuse märkega. Sõiduki taastamine on mõistlik vastavalt hageja esitatud pakkumisel, välja arvatud tagaklaas, sest kasutatud tagaklaasi leidmine ei olnud võimalik.
8.Hageja esitatud fotod kuuluvad Tallinna Munitsipaalameti teatise juurde. Hagejal puudub pädevus kommenteerida selle asutuse tegevust. Olukorra selgitamiseks palus hageja kohtul välja
nõuda Tallinna Munitsipaalametilt 19.04.2010.a teatise koostamisega seotud tõendid.
9.Hagi on esitatud õige kostja vastu, kuna see on menetlusse võetud. Hageja ise on KÜ Xxx liige ja samas elamus paikneva korteri omanik. Hageja võib nõude esitada enda vastu ja seejärel regressnõude KÜ Xxx vastu. Hageja on juhindunud korteriühistuseadusest. Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006.a määrusega nr 45 kinnitatud Tallinna Linna heakorra eeskirja kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad. Sama eeskirja § 2 lg 1 kohaselt on heakorra täitmisel omanikuga võrdsustatud korteriühistu. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja hinnangul ei olnud hageja tõendanud asjaolu, et kahjustada saanud sõiduk tegelikult hagejale kuulub. Hagiavaldusele lisatud leping on sõlmitud vahetult enne kahju juhtumit ning sõiduki omaniku vahetus on jäänud registris vormistamata. Antud sõiduk on nii enne kui ka pärast ostu-müügi lepingu sõlmimist seisnud pidevalt Xxx elamu suletud sisehoovis, millest tulenevalt hoiaks justkui Lasnamäel elav hageja oma sõidukit võõras hoovis, tundmata selle vastu huvi. Kostja leidis, et sisuliselt on sõiduk Xxx korteris nr 3 elavate isikute kasutuses. Väidetavalt sõiduki hagejale müünud A S on nimetatud korteri nr 3 omaniku perekonna liige. Eeltoodu alusel ei nõustunud kostja väitega, et hageja oli sõiduki omanik kahjujuhtumi toimumise ajal.
11.Kostja väitis, et Xxx elanike kinnitusel ei olnud sõiduk väidetava kahjujuhtumi toimumise eelselt pargitud sinna, kus kahju hageja väidete kohaselt tekkis. Hageja viidatud Tallinna Munitsipaalpolitsei teatises on märgitud, et kahju põhjused on tuvastatud avaldaja ütluste alusel. Hageja poolt esitatud fotod on tehtud 26.03.2010.a ning mitte 21.03.2010.a, kui Tallinna Munitsipaalpolitsei kohal käis. Teadmata on, kes on nimetatud fotod teinud. Kostja kindlustusandja If P&C Insurance AS spetsialist on avaldanud arvamust, et kahju ei saanud tekkida hageja väidetud kohas ja moel.
12.Kostja ei nõustunud hagiavalduses toodud kahju suurusega. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada kahjustatud sõiduk vanust ja seisundit. Antud sõiduk oli Eesti Liikluskindlustuse Fondi avalike andmete kohaselt läbinud neli kahjujuhtumit, millistest viimane leidis aset 19.02.2009.a ning kindlustusandja on viimase juhtumi puhul lugenud sõiduki taastamist ebaotstarbekaks. Viimane kahjujuhtum on aga toimunud 23.02.2010.a ehk vähem kui kuu enne väidetavat vaidlusalust kahjujuhtumit. Hageja ei ole tõendanud, et tema sõiduki väidetava kahjujuhtumi eelne väärtus ületas summat, mida ta nüüd nõuab. Kostja arvates ei saa mõistlikuks pidada neli avariid üle elanud vana romusõiduki remonti, mille puhul muuhulgas paigaldatakse täiesti uus tagaklaas. Hageja ei ole tõendanud sõiduki remontimist talle esitatud pakkumise alusel. Pakkumises on kajastatud töid ja materjale (polstrid, mütsiriiul, salongi keemiline pesu), millel puudub seos väidetava kahjuga.
13.Kostja leidis, et isegi juhul, kui kahju kuulub hüvitamisele, tuleb arvestada hageja osa kahju tekkimisel. Kostja on kehtestanud hoone sisehoovi parkimiskorra. Auto tegelikud kasutajad pargivad sõidukit vastuolus selle korraga. Kohas, kus väidetavalt õnnetus juhtus, ei tohtinud autot parkida. Auto parkija parkis selle hoonele lubamatult lähedale, võimaldades riski realiseerumist.
14.Täiendavalt leidis kostja, et antud vaidluse lahendamisel kuuluks kohaldamisele VÕS § 1059, kuid antud sätte alusel vastutab hoone omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on paigaldatud. Kostja ei ole see isik, kelle vastu saab nõude esitada VÕS § 1059 alusel, mistõttu kostja vastutus kahju eest on välistatud. Kuna tegelikuks kahju saajaks on ühe elamu korteri omaniku perekonna liige, võib kahju hüvitamine VÕS § 1059 alusel olla välistatud.
15.Kostja vastas hageja seisukohtadele täiendavalt 10.02.2012.a. Kostja täpsustas, et hageja ei järginud sõiduki parkimisel kehtestatud parkimiskorda, kuna ei parkinud sõidukit ühelegi lubatud parkimiskohale, vaid hoopis hoone kõrvale. Hageja täiendavates seisukohtades toodud väited on vastuolulised. Hageja vaidlusalust sõidukit ei valda ja hagejale ei kuulu Xxx elamus ühtegi korterit. Seega on sõiduki tegelikuks omanikuks ja hüvitise saajaks A S, kes on elamus korterit omava isiku perekonnaliige.
16.Hageja ei ole sisuliselt tõendanud talle sõiduki omandiõiguse kuulumist. Hageja esitatud lepingu punkti 4 järgi oli omandi ülemineku eelduseks ostuhinna tasumine, kuid see on tõendamata. Tõendamata on samuti sõiduki valduse üleminek hagejale, mis AÕS § 92 lg 1 järgi on vallasomandi tekkimise aluseks. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 288 eurot. Kohtuotsuse põhjed
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Hageja esitas käesolevas asjas kahju hüvitamise nõude kostja kui korteriühistu vastu tulenevalt sellest, et väidetavalt sai 21.03.2010.a elamu katuselt langenud jää ja lume tõttu kahjustada hagejale kuuluv sõiduk xxx. Pooled ei vaidle antud asjas selle üle, et hagejale kuuluv sõiduk on liiklusregistri andmetel endiselt selle eelmisele omanikule A S kuuluv. Muus osas on kostja kõigile hageja väidetele vastu vaielnud. Kostja on leidnud, et hageja ei ole tõendanud tegelikult sõiduki kuulumist talle, kahju juhtumi tagajärjel sõiduki kahjustamist ega kahju suurust. Kostja on leidnud, et hageja on hagiavalduse esitanud ebaõige kostja vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb mõlemal poolel hagimenetluses tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid.
19.Hagiavalduses on hageja nõude esitamisel kostja vastu tuginenud korteriühistu seaduse § 2 lõikele 1, mille kohaselt on ühistu pädevuses elamu hooldamine. Samuti on hageja tuginenud VÕS § 1045 lg punktidele 5 ja 7. Menetluse käigus on hageja oma õiguslikku positsiooni mõnevõrra muutnud ning väitnud, et kuna ta on ise Xxx elamus asuva korteri omanik, saab ta esitada regressinõude kostja vastu. Hageja on väitnud, et Tallinna Linnas kehtiva linna heakorra eeskirja kohaselt on kostja võrdsustatud heakorra tagamisel korterite omanikega.
20.Kohus ei ole asja menetlemisel seotud poolte poolt viidatud õigusnormidega, vaid kohaldab ise õigesti seadust. Kohus leiab, et hageja poolt kirjeldatud asjaolude pinnalt (millisteks on ainult jää kukkumine elamu kõrvale pargitud hagejale kuuluvale sõidukile) on võimalik kohaldada ainult VÕS § 1059, kuna hageja ei ole esile toonud muude õigusnormide kohaldamist võimaldavaid asjaolusid. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Eeltoodud sätte alusel vastutavad ehitise katuselt alla langenud jääpurikate tõttu tekkinud kahju eest solidaarselt elamu puhul seal asuvate korterite omanikud, mitte korteriühistu (RK Tko 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06, p 17). Kuivõrd hageja on hagiavalduse esitanud ebaõige kostja vastu, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
21.Kohus selgitas hagejale kohtu 04.01.2012.a pöördumises (toimiku lk 45-46), et hagi võib olla esitatud ebaõige kostja vastu ning tegi hagejale ettepaneku kaaluda, kas ta on esitanud nõude õige kostja vastu ning kas antud asjas on võimalik kostja asendamine. Hageja ei arvestanud kostja selgitusi ega soovinud kostja asendamist. Hageja on leidnud, et tema nõue on esitatud õige kostja vastu, kuna kohus on selle menetlusse võtnud. Kohus selgitab hagejale, et hagiavalduse
menetlusse võtmisel ei kontrolli kohus seda, kas hagiavalduse rahuldamine hageja poolt valitud kostja vastu on võimalik või mitte. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Kohtul puudub pädevus omal algatusel kostjaid hageja eest valida või neid asendada. Kohus saab üksnes hageja tähelepanu juhtida sellele, kui kostja on ebaõige, millisel juhul saab hageja taotleda kostja asendamist. Kohus on antud menetluses sellele hageja tähelepanu juhtinud.
22.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, nagu võiks VÕS § 1059 kohaldamist võimaldavate asjaolude korral vastutada ka korteriühistu, kuna korteriühistu on Tallinna linnas kehtiva heakorra eeskirja alusel võrdsustatud elamu omanikega. Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006.a määrusega nr 45 kinnitatud „Tallinna linna heakorra eeskirja“ eesmärgiks on sama määruse § 1 lõike 1 kohaselt tagada linna puhtus ja heakord. Antud eeskiri ei reguleeri tsiviilõiguslikke suhteid ega seda, kes ja millistest alustest tulenevalt on kohustatud hüvitama katuselt jää ja lume puhastamata jätmise tulemusena tekkinud kahju. Tallinna linna heakorra eeskirja täitmata jätmise eest vastutavad isikud väärteomenetluse korras. Seega ei vastuta kostja korteriühistuna elamu katuselt jää alla kukkumise tulemusena hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest vaatamata sellele, et kostja on kohustatud tagama Tallinna linnas kehtiva heakorraeeskirja täitmist.
23.Täiendavalt on hageja väitnud, et ta saab Xxx korteriomanikuna esitada regressinõude kostja vastu, kuid korteri omamist antud elamus hageja ühegi tõendiga tõendanud ei ole. Tegemist on uue sisulise väitega, millist hageja varem esitanud ei olnud ning kostja on antud hageja faktilisele väitele vastu vaielnud. Millest tulenevalt saaks hageja korteriomanikuna kostja vastu regressinõude esitada või millist seadusest tulenevat nõuet on kostja väidetava kahju tekkimisel rikkunud, ei ole hageja välja toonud. Kuna hageja vastavaid asjaolusid välja toonud ei ole, puudub kohtul võimalus hinnata, kas kostja võiks hageja ees olla vastutav tulenevalt mõnest muust õiguslikust alusest. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
24.Kuna hageja on esitanud nõude ebaõige kostja vastu, ei pea kohus võimalikuks sisuliselt hinnata muid poolte väiteid ja nende tõendatust. Kohus peab vajalikuks üksnes märkida, et vaatamata kohtu 04.01.2012.a selgitustele (toimiku lk 45-46) ei esitanud hageja kohtule ühtegi täiendavat tõendit temal tekkinud kahju tõendamiseks, kuid kahju nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada kahju suurus ja muud kahju hüvitamist võimaldavad asjaolud. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk Mazda, registrimärgiga xxx, kuulub hagejale vaatamata sellele, et omandiõiguse suhtes kannet liiklusregistrisse ei ole tehtud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tasus A S müügilepingus märgitud summa ning et sõiduki valdus on hagejale üle antud. Kostja tõi välja, et sõiduk oli jätkuvalt pargitud A S elukoha juurde, millist väidet ei ole hageja ümber lükanud. Hageja enda seletused sõiduki kuulumise kohta talle ei ole hagimenetluses hinnatavad tõenditena. Samuti ei toonud hageja välja ega tõendanud, millises seisundis oli sõiduk enne väidetava õnnetusjuhtumi toimumist ja millised kahjustused sõidukile tekkisid. Sõiduki seisundit ei tõenda hageja esitatud registreerimistunnistuse ärakiri, mille kohaselt saab sõidukit liikluses kasutada, kuna sellest tunnistusest ei nähtu mitte ükski sõiduki seisundit iseloomustav tunnus, mida kohus oleks saanud arvesse võtta kohase hüvitise summa määratlemisel (sõiduki väärtus, kulumi suurus, vahetamisele kuuluvate detailide seisund ja vanus). Seega märgib kohus, et isegi juhul, kui hageja oleks esitanud nõude õige kostja vastu, ei oleks olnud võimalik nõude rahuldamine selle tõendamatuse tõttu.
25.Kohtule esitatud hageja täpsustuses 17.01.2012.a on hageja leidnud, et kohus peaks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt välja nõudma 19.04.2010.a teatise koostamisega seotud tõendid. Kohus leiab, et antud hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei ole välja toonud, milliseid vaidlusaluseid asjaolusid ta soovis nimetatud tõenditega tõendada ning mida hageja ise tegi selleks, et vastavaid tõendeid kohtule esitada. Kuivõrd hageja esitas nõude ebaõige kostja vastu, on antud taotluse rahuldamine kohtu hinnangul ka sisuliselt ebaotstarbekas.
26.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kostja on oma 10.02.2012.a menetlusdokumendis välja toonud, et ta on menetluskuludena antud asjas kandnud 288 eurot, milline summa kujutab endast kostja lepingulise esindaja tasu. Kostja menetlusdokumendile olid lisatud esindaja tasu maksmist tõendavad arved ja tasu põhjendatust tõendavad tööaruanded. Hageja ei ole kostja menetluskulude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostja menetluskulude nõue rahuldada ja hagejalt tuleb kostja menetluskuludena välja mõista kostja õigusabikulud summas 288 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.