lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-34392/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 12.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
2-11-34392/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2012. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-34392

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi M V vastu 10 501,09 euro ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757,Rüütli 23, 51006 Tartu) Esindaja: Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, Rüütli 23, 51006 Tartu, e-post:*) Kostja: M V (isikukood *, elukoht *; e-post: *)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja BIGBANK AS ning kostja M V ja menetluses mitteosaleva kolmanda isiku L V (isikukood *; elukoht *) vahel 02.03.2012. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja kostja ja L V vastu esitatud nõuet 6231,35 euroni.
1.2.kostja M V ja L V kohustuvad tasuma hagejale BIGBANK AS-ile solidaarselt kokku 6646,78 (kuus tuhat kuussada nelikümmend kuus eurot 78 senti) eurot, s.o 6231,35 eurot hageja poolt vähendatud võlgnevus ning 415,43 eurot menetluskulud (riigilõiv 319,56 eurot ning õigusabikulud 95,87 eurot) hageja arveldusarvele nr * *, märkides viitenumbriks *, alljärgnevalt:
1.2.1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
tasudes alates märtsikuust 2012. a kuni juulikuuni 2012. a igakuiselt hiljemalt
15.kuupäevaks vähemalt 1000 (üks tuhat) eurot;
1.2.2.tasudes võla jäägi hiljemalt 30.08.2012. a ühekordse maksena.
2.Juhul, kui kostja ja L V täidavad käesolevas kohtumääruses sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on neil võimalik enne kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2.2. nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
3.Kui kostja ja L V ei tasu käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. ja selle

alapunktides nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, siis kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud nõude vähendamine kaotab kehtivuse ning kostja ja L V on kohustatud tasuma hagejale solidaarselt 10 766,87 eurot, millest 4694,93 eurot on tagastamata krediidisumma, 536,39 eurot on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5120,12 eurot on viivis 01.03.2012. a seisuga ja menetluskulud summas 415,43 eurot (riigilõiv 319,56 eurot ning hageja õigusabikulud 95,87 eurot) ning hagejal on õigus pöörduda kogu nõude (10 766,87 eurot) sissenõudmiseks kostjalt ja L V’lt solidaarselt, kohtutäituri poole.

3.1.Põhisumma maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja ja L V hagejale solidaarselt viivist 0,0673% tagastamata krediidisummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
4.Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja ja L V kohustatud solidaarselt hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
5.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada BIGBANK AS-le (arveldusarve nr * *) 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 319,56 (kolmsada üheksateist eurot 56 senti) eurot, märkides selgitusse: lep nr *, tsiviilasi nr 2-11-34392, riigilõivu osaline tagastamine.
5.1.Riigilõivu summas 639,11 eurot tasus BIGBANK AS 25.07.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele *, selgitusega: *; RL hagiavalduse esitamisel, V.
6.Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
7.Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu kohaselt on hageja ning kostja ja L V leppinud kokku menetluskulude jaotuses, mille kohaselt on kostja ja L V võtnud kohustuse tasuda hagejale hageja menetluskulud summas 415,43 (kuuskümmend üheksa eurot 74 senti) eurot, s.o 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 319,56 eurot ja hageja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kompromisslepingu kohaselt solidaarselt kostja ja L V kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 5 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud, menetluse käik BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja M V (edaspidi kostja) sõlmisid 07.09.2006 tarbijakrediidilepingu nr * (edaspidi leping), mille raames on sõlmitud kokkulepe nr * krediidisumma suurendamise kohta. Kokkuleppe nr * kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 2556,47 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 6784,95 eurot. Kokkuleppe nr * järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,55% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute

üldtingimusi nr * (edaspidi üldtingimused). Kostja rikkus võla tagasimaksmise kohustust korduvalt. Kostja kirjalikele maksekorralduse meeldetuletustele ei reageerinud ning hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja hoiatas 08.07.2008 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest, juhul kui kostja ei tasu täiendava 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei asunud kohustusi täitma. Hageja ütles 06.08.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 8764,33 euro tasumist, millest 6692,02 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 669 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 63,91 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 1 eurot viivis ja 1338,40 eurot leppetrahv.. 22.07.2011. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 10 501,09 euro ja viivise nõudes. Tsiviilasi määrati Mart Reino menetlusse. 01.09.2011 esitas pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. 17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse. 24.10.2011 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse. 28.10.2011. a kohtumäärusega jättis kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamata. 02.03.2012 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks alljärgneva kompromissi: Kompromissleping Käesolevaga on hageja BIGBANK AS (reg kood 10183757, asukoht Rüütli 23), keda esindab Artur Maljukov, ühelt poolt ning kostja M V (ik *, elukoht *) ja menetluses mitteosalev kolmas isik: L V (ik *, elukoht *) teiselt poolt, sõlminud kompromisslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:

1.Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:
1.1.hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 10 501,09 euro ja lisanduva viivise nõudes.
1.2.TsMs § 430 lg 5 alusel võtab kompromissilepinguga kohtumenetluses mitteosalev L V endale kompromisslepingus märgitud solidaarse võla tasumise kohustuse.
2.Kostja ja L V tunnistavad tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 10 351.44 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest:
2.1.1.4694,93 eurot tagastamata krediidisumma,
2.1.2.536,39 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
2.1.3.5 120.12 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 01.03.2012.a. seisuga,
2.2.kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 415,43 eurot, millest 319,56 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 95,87 on hageja õigusabikulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja ja L V solidaarselt kanda.
3.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 639,11 eurot, millest 319,56 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK Asi * arveldusarvele nr *, märkides selgitusse .lep nr *, tsiviilasi nr 2-11-34392, riigilõivu osaline tagastamine".
4.Kompromissilepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja oma kostja ja L V vastu esitatud nõuet 6 231.35 euroni
5.Kostja ja L V tasuvad hagejale solidaarselt kokku 6 646.78 eurot, millest 6 231.35 eurot moodustab lepingu punktis 4 nimetatud vähendatud võlg ja 415,43 eurot lepingu punktis 2.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr * *, märkides viitenumbriks * alljärgnevalt:
5.1.tasudes alates 2012.a. märtsikuust kuni 2012.a. juulikuuni igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks vähemalt 1 000 eurot kuus.
5.2.tasudes võla jäägi hiljemalt 30.08.2012.a. ühekordse maksena korraga ära.
6.Kui kostja ja L V ei tasu lepingu punktis 5 ja selle alapunktides nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, siis punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kaotab kehtivuse ning kostja ja L V on kohustatud hagejale solidaarselt tasuma punktis 2.1. nimetatud nõude ja punktis 2.2. nimetatud menetluskulud ehk kokku 10 766.87 eurot ning hagejal on õigus pöörduda kogu nõude (10 766.87 eurot) sissenõudmiseks kostjalt ja L V ́lt solidaarselt, kohtutäituri poole.
7.Põhisumma maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja ja L V hagejale solidaarselt viivist 0,0673 % tagastamata krediidisummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
8.Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja ja L V kohustatud solidaarselt hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
9.Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
10.Pooled on teadlikud, et:
10.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
10.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
10.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
10.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
10.5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
10.6.Juhul, kui kostja ja L V täidavad käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on neil võimalik enne punktis 5 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
11.Käesolev leping on koostatud võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled ja L V saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 02.03.2012. a saabus kohtusse 02.03.2012.a poolte vahel sõlmitud kompromissleping.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. L V on kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga võtnud kohustuse tasuda hagejale võlgnevus solidaarselt kostjaga. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingu kohaselt on hageja ning kostja ja L V leppinud kokku menetluskulude jaotuses, mille kohaselt on kostja ja L V võtnud kohustuse tasuda hagejale hageja menetluskulud summas 415,43 eurot, s.o 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas

319,56 eurot ja hageja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Kompromisslepingu kohaselt kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad solidaarselt kostja ja L V kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot, mille laekumist on kohus kontrollinud 24.102011. a /tlk 48/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 319,56 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt BIGBANK AS-le tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 319,56 eurot. Riigilõivu summas 639,11 eurot tasus BIGBANK AS 25.07.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitusega: *; RL hagiavalduse esitamisel, V.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja