Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

menetluskuludest jäeti 44% OÜ Kaberland kanda, ülejäänud OÜ Benexon menetluskulud jäid tema enda kanda. OÜ Kaberland menetluskulud jäid täielikult tema enda kanda. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 13. juunil 2011. Ringkonnakohus ei muutnud esimeses astmes kantud menetluskulude jaotust, menetluskulud ringkonnakohtus jäid apellatsiooni esitanud OÜ Kaberland kanda.

MAAKOHTU LAHEND

Hageja on esitanud õigusabi kulude nõude kahel erineval alusel: arvetel 90-KK ja 1078-KK ajatasuna ja arvel 701-KK osatasuna. Hageja on õigusabi osutamiseks ja selle eest tasumiseks esindajaga kokku leppinud kliendilepingus 2009/47-KK. Lepingus olevad kokkulepped vastavad AdvS § 61 lg 1 sätestatule. Kostja on vastu vaielnud õigusabikuludele põhjendusel, et tasu on töö mahtu, keerukust ja eeldatavat ajakulu arvestades liiga kõrge. Kohus hindab lähtuvalt TsMS § 175 lg 1 kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hinnanud hageja esitatud arveid ja arvete lisaks olevad tehtud töö aruandeid, leiab kohus, et arvetel 90-KK ja 1078-KK, on kajastatud esindaja töö maht ja ajakulu vajalikud ja kooskõlas asja menetluse käigu ja hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutega. Kohus leiab, et nimetatud arvetel märgitud summades on õigusabikulud põhjendatud. Kohus nõustub aga kostja vastuväidetega arve 701-KK osas. Arvestades kliendilepingus p 6.1. kokku lepitud tunnitasu määra 1800 krooni (115.04 eurot) ja esitatud arve summat, tuleneb tõepoolest, nagu oleks hageja esindaja teinud alates 2010.a (s.o pärast arve 1078-KK esitamist) kuni lahendi jõustumiseni 2011.a suvel tööd vähemalt 130 tundi. Seejuures saab toimiku materjalide alusel tuletada, et reaalseks tööks oli hagejal maakohtu lahendiga tutvumine (jaanuar 2010), vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (6 lk, märtsis 2010), apellatsioonkaebusele täiendavate vastuväidete esitamine (6 lk), tutvumine kostja täiendustega (mõlemad mais 2011) ning ringkonnakohtu lahendiga tutvumine. Kohus märgib, et esindajatel polnud vajalik osaleda ringkonnakohtu istungil, sest asi lahendati kirjalikus menetluses. Arvestades ka kogu menetluse kestel tehtavaid väiksemaid toiminguid asja menetlemisel, mis ei pruugi kajastuda kahel esimesel arvel, leiab kohus siiski, et hageja esindaja töö maht ei saa olla nii suur nagu see kaudselt arvelt nähtub. Kohus möönab, et oma sisult on osatasu ka tulemustasuks poole esindajale, kuid selle maksmine ei tohi kahjustada teise menetluspoole huve ja peab olema teisele poolele ka ette prognoositav ja mõistuspärane. Kohus on seisukohal, et suure osatasu määramine ei saa olla tingitud ka tsiviilasja väidetavast erilisest keerukusest. Kohus leiab, et tsiviilasi oli vaid veidi keskmisest hagilisest tsiviilasjast keerukam. Võttes hagi ja vastuhagi eraldi, oli mõlemad menetluse puhul tegemist tavapäraste vaidlustega, arutati vaid paari õiguslikku küsimust, peamiselt oli tegemist tõendamise problemaatikaga ning nõude summade välja arvutamisega. Arvestades, et tegemist oli siiski kahe nõudega, ei olnud asi ka eriliselt mahukas. Kõike eeltoodut arvestades, leiab kohus, et hageja esindaja õigusabikulud arvete 90-KK ja 1078-KK alusel on põhjendatud täies ulatuses (kokku 31400 krooni, s.o 2006.86 eurot), kuid arvel 701-KK pooles ulatuses, s.o 7705.65 eurot. Arvestades välja mõistetud menetluskulude proportsiooni, tuleb kostjalt hageja kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 4273.51 eurot (44% 9712.51 eurost). MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) Alates suvest 2010 saaks kohtu osundatud menetlustoimingutele kulutatud aeg olla maksimaalselt 30 töötundi. Seega oleks arve nr 701-KK arvestamine põhjendatud summas 30 × 115,04 = 3451,20 eurot, millest 44% on 1518,53 eurot. Kolme arve alusel saaks vajalike ja põhjendatud õigusabikuludena kostjalt välja mõista 404,94 + 478,06 + 1518,53 = 2402,07 eurot.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSTELE

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

OÜ Kaberland määruskaebus

OÜ Kaberland määruskaebusest järelduvalt on kaebaja seisukohal, et maakohus on temalt väljamõistetavate vastaspoole (OÜ Benexon) õigusabikulude ulatuse kindlaksmääramisel teostanud ebaõigesti kohtu kaalutlusõigust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtu määruse põhjendustes toodud osatasu ümberarvestus tunnitasule on näitliku tähendusega ning kohus ei ole rajanud kogu argumentatsiooni sellele hüpoteetilisele ajamahule, mis on tuletatav osatasu ja tunnitasu jagatisest. Määruse põhjendustest nähtub ringkonnakohtu arvates piisava selgusega, et maakohus võttis menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvesse seda, missuguses mahus vastaspoole esindaja kohtule teadaolevalt õigusabi osutas, analüüsides lisaks vastaspoole esitatud kuludokumentidele ka toimiku materjale. Samuti on maakohus väljamõistetava õigusabikulu suurust põhjendanud asja keerukuse astmega. Asjaolu, et OÜ Benexon ei esitanud õigusabi arve nr 701-KK osas täpset töötundide ja menetlustoimingute põhist arvestust, ei takistanud maakohtul iseenesest menetluskulude väljamõistmise taotlust lahendamast ega kulude suuruse põhjendatusele hinnangut andmast. Osatasu põhimõttel arvestatud lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kaalumine eeldab küll osutatud õigusabi mahule (tehtud toimingutele ja neile kulunud ajale) hinnangu andmist, kuid ei saa siiski tähendada, et tasu aluseks tuleb võtta hüpoteetiline ajakulu ja korrutada see tunnitasu hindega. Samuti ei saa aluseks võtta määruskaebuse esitaja enda poolt õigusabile tehtud kulutuste suurust. Ringkonnakohtu arvates ei esine asjaolusid, mis tingiksid määruskaebuse esitajalt väljamõistetud vastaspoole lepingulise esindaja kulude vähendamise. Seega ei nähtu maakohtu määrusest niisuguseid kaalutlusvigu ega diskretsioonipiiride ületamist, millesse ringkonnakohtul oleks alust sekkuda. OÜ Benexon määruskaebus

ja osalenud kohtuistungitel). Samas kujuneb kohtul ettekujutus osutatud õigusabiteenuse mahu kohta vahetult menetluse käigus. Kui aga kohtul ei ole kulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas selgust, tuleb menetlusosalisele anda võimalus nende suurust täpsustada ja sisustada. Menetlusosaline ja teda kohtumenetluses esindav advokaat kui õigusabiteenuse osutaja võivad küll kokku leppida nn osatasu maksmises (AdvS § 61 lg 1 p 3), kuid see ei muuda vajadust esitada kohtule andmeid osutatud õigusabi mahu kohta. Kohtul peab olema võimalik anda hinnang õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele sõltumata sellest, missuguses vormis leppisid õigusabiteenuse osutaja ja teenuse saaja kokku tasustamises. Kohtul ei ole võimalik vastavalt seaduses nõutule kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata, kui õigusabikulud on esitatud üksnes ette kindlaksmääratud suurusega summana, sh ka osana (protsendimäärana) kliendi saadavast kasust. Osatasu põhimõttel kujunev teenustasu võib sõltuvalt asjaoludest osutuda nii oluliselt suuremaks kui ka väiksemaks sellest, mis kujuneks samade poolte vahel samas asjas ajatasu põhise kokkuleppe korral. Võrreldavuse eesmärgil on kohtul seega vajalik ka osatasu puhul hinnata, missuguseid toiminguid on menetlusosalise esindaja õigusabi osutamise raames teinud ja kui palju on sellele kulunud aega. Ka Riigikohus on oma määruses nr 3-2-1-112-09 (p 15) rõhutanud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise vältimatust muuhulgas ka nn tulemustasu korral, kusjuures selleks on kohtule vajalikud andmed osutatud õigusabi mahu (tehtud toimingute ja neile kulunud aja) kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus käesoleval juhul rikkunud kohustust juhtida menetlusosalise tähelepanu vajadusele õigusabikulude suurust ja kujunemist täiendavalt põhjendada. Esmajoones on kulude vastaspoolelt väljamõistmist taotleval poolel endal kohustus esitada piisavalt täpsed andmed, mis võimaldaksid kulude vajalikkust ja põhjendatust igakülgselt hinnata. Kuna vastaspool oma vastuväidetes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele osatasu põhimõttel kindlaksmääratud õigusabikulude suuruse vaidlustas, oli OÜ-l Benexon võimalus kulude suurust ja kujunemise aluseid vastavas osas täpsustada. Määruskaebuse esitajale ei saanud tulla üllatusena vajadus põhjendada ka osatasu meetodil tasustatud õigusabiteenuse mahtu sellele kulunud aja ja teostatud toimingute kaudu. Muuhulgas viitab sellele vajadusele vastaspool oma 23.08.2011.a vastuväidetes (t II kd lk 185). Kuna OÜ-l Benexon oli juba kahel korral (esmalt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses, seejärel vastaspoole vastuväidetele esitatud arvamuses) võimalus kulude kujunemist selgitada, ei pidanud maakohus andma veel kolmandatki võimalust menetluskulude täpsustamiseks. Samuti ei ole maakohus menetlusnormi rikkunud sellega, et analüüsis OÜ Benexon õigusabikulude mahtu lähtudes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele lisatud kuludokumentidest, arvestades sinna juurde kuuluvaid selgitusi. Määruskaebuse esitajal oli kohustus oma kulude mahtu ja kujunemist selgitada juba avalduse esitamisel, sellele lisaks oli tal võimalus teha seda vastates vastaspoole esitatud vastuväidetele. Kui menetlusosaline esitab kohtule arve kirjega „menetlusdokumentide koostamine märts kuni detsember 2009“, on kohtul alust eeldada, et selle arvega on hõlmatud kõik kõnealusel ajavahemikul teostatud menetlustoimingud, kui menetlusosaline ei ole lisanud arve juurde täpsustust, mille kohaselt katab arve sellel ajavahemikul osutatud õigusteenuse mahtu vaid osaliselt. Osatasu põhimõttel arvestatud tasu õigusabiteenuse eest ei ole võimalik lugeda TsMS § 175 lg 1 tähenduses täies mahus vajalikuks ja põhjendatuks üksnes sel alusel, et õigusteenuse osutamine oli menetlusosalise jaoks tulemuslik ning saavutati menetlusosalise jaoks positiivne lahend. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ka osatasu kokkulepete korral tuleb hinnata õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust muuhulgas arvestades teenuse osutamise raames teostatud toiminguid ning selleks kulunud aega. See on vajalik muuhulgas ka isikute võrdse kohtlemise tagamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse punktis 2.9 esitatud etteheitega, mille kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks tuleks osatasu puhul samuti lähtuda tunniarvestusest. Kaevatava määruse lk 5 on maakohus osundanud nii TsMS § 175 lg-s 1 sätestatule kui ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-09 p-s 15 märgitule. Seega on kohus asunud õigesti seisukohale, et sõltumata õigusabiteenuse tasu arvestamise kokkulepitud viisist (aja- või osatasu) tuleb õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ja õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ning sellele kulunud aega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse põhjendustest nähtuvad osatasu summa ümberarvestused tunnitasule on näitliku tähendusega. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub piisava selgusega, et kohus lähtus õigusabikulude väljamõistmisel sellest, missuguses mahus asja materjalidest nähtuvalt ja seega kohtule teadaolevalt teenust osutati, kuivõrd OÜ Benexon ise täpsemaid andmeid arve nr 701KK raames saadud õigusabiteenuse mahu kohta ei esitanud, põhjendades summa suurust üksnes osatasu kokkuleppe eripäraga. Kohus on väljamõistetava õigusabikulu suurust põhjendanud ka asja keerukuse astmega. Menetlusosalise poolt kantud õigusabikulu täies mahus teiselt poolelt väljamõistmist ei saa automaatselt lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka üksnes sel alusel, et taotletav summa jääb Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära raamidesse. Vastupidise tõlgenduse korral ei oleks tegemist kulude vastaspoolelt väljamõistmise põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega kohtu kaalutlusõiguse alusel, vaid üksnes Vabariigi Valitsuse määruse vahetu rakendamisega. Nimetatud määruse mõte on piirata menetluse kaotanud poolelt võitnud poolele lepingulise esindaja kulude väljamõistmist, kuid sellest ei saa tuletada eeldust, nagu ei vajaks piirsumma raamidesse jääva õigusabikulu vajalikkus ja põhjendatus täiendavat hindamist. Ka selles osas on maakohus määruse põhjendustest nähtuvalt juhindunud TsMS § 175 lg-st 1, mille kohaselt tuleb esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohus on väljamõistetava kulu suurust piisavalt põhjendanud, lähtudes kohtule kulude kohta esitatud andmetest. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.