Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

on koostatud tagantjärele kauba eest, mis anti kostjale üle 08.08.2008 mittenõuetekohase kauba asendamiseks. Poolte vahel puudub kokkulepe viivise kohaldamise ja määra osas.

MAAKOHTU LAHEND

Poolte esindajad on andnud vastuolulisi ütlusi ka maksetingimuste kokkuleppe osas, mistõttu ei olnud võimalik välja selgitada poolte ühist tahet (VÕS § 29 lg 1) ja kohus hindas maksetähtaja osas muid tõendeid ning poolte käitumist lähtudes VÕS § 23 lg-st 1. Kohus leidis, et kostja poolt esile toodud maksetingimuste puhul ei saa olla lähtudes VÕS § 25 lg-st 1 tegemist poolte vahel kohaldatava tavaga (mis eeldab pooltest väljaspool rakendatava tavapärase tegevuse omaksvõttu), vaid tegemist võib olla poolte vahel väljakujunenud praktikaga (poolte omavahelistes suhetes aja jooksul välja kujunenud tegevusmudel). Esitatud arvete ja nende tasumise kohta koostatud tabelite (I kd lk 165-168) uurimisel leidis kohus, et mingit väljakujunenud praktikat maksta sügis-talvel kevad-suvel saadud kauba eest ei ole võimalik tuvastada. Arveid on tasutud kaootiliselt ja ainus seaduspärasus on, et tasumine toimus keskmiselt kaks kuud pärast arve saamist. 2007. aastal on arved tasutud isegi arvel märgitud 2-nädalase tähtaja jooksul, kuid aasta lõpul ja 2008. aastal on arvete tasumise korrektsus järsult langenud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et mingit kostja poolt kirjeldatud praktikat ei olnud poolte vahel välja kujunenud. Arvestades lepingu sisu (ostu-müügileping, mitte krediteerimisvõi võlaleping) ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mis seisneb muuhulgas ka selles, et kohustus tuleb täita mõistliku aja jooksul, leidis kohus, et maksetähtajana tuleb kohaldada arvetele märgitud tähtaega 2 nädalat. Ühe-kahe nädalane maksetähtaeg on majandussuhetes tavapärane. Asjaolu, et hageja ei ole tõendanud pretensioonide esitamist seoses maksetähtajaga või keeldunud kaupa müümast, ei vabanda kostja mittenõuetekohast kohustuse täitmist. Kohustatud isik peab täitama kohustuse ilma, et selle täitmist temalt eraldi pretensiooniga nõutaks või muid sunnivahendeid kohaldataks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid 12.02.2007 arve nr 5155 suhtes. Seega kuulub rahuldamisele nõue summas 30 860 krooni. Arvete perioodist 27.07.2005 – 20.09.2006 osas ei ole hageja tõendanud, et kauba on ostnud kostja ja, et kaup on kostjale kätte toimetatud ning selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata. Arvete perioodist 22.02.-18.08.2008 osas leidis kohus, et kaup ei vastanud lepingutingimustele lähtudes VÕS § 217 lg 2 p-st 2, mille kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kostja eriline otstarve, milleks ta kotte vajas, oli võimalus kuivatada puitu välitingimustes. Hageja teadis vähemalt 2007, millisel erilisel otstarbel kostja kotte kasutab. Hageja esindaja vastava ala asjatundjana pidi pöörama tähelepanu sellele, et tavalised võrkkotid, mida hageja kinnitusel kostja neilt ostis, ei pea välitingimustes seismisel vastu ja purunevad. Hageja ei ole tõendanud, et ta juhtis kostja tähelepanu sellele, et kotid ei vasta kostja vajadustele (sh erilisele kasutuseesmärgile). VÕS § 218 lg 4 kohaselt aga ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja ei ole tõendanud, et ta ostis UV-kaitsega kotte, kuid tarniti ebaõiged kotid. Eelpool jõudis kohus järeldusele, et kokkulepet UV-kaitsega kottide ostmiseks ei olnud. Seega, kuna kostja pidi teadma, et kottidel UV-kaitse puudub, siis vabaneb hageja VÕS § 218 lg-s 1 sätestatud vastutusest. Kostja on kauba saanud, tal puudus õigus kasutada VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit ning nõue 22.02.-18.08.2008 arvete osas tuleb rahuldada. 31.10.2008 arve on esitatud 08.08.2008 saatelehe nr 11 alusel. Poolte esindajad andsid vande all täiesti vastupidiseid ütlusi seoses sellega, kas lepingu sõlmimisel oli ka kokkulepe purunenud kottide asendamiseks ning kohus leidis, et poolte ühist tahet ei ole nimetatud küsimuses võimalik tuvastada. Kostja esindaja väitis, et kottide asendamise kokkulepet korrati 06.08.2008 kokkusaamisel Vaimastveres. Hageja esindaja eitas sellise kokkusaamise toimumist. Aktis

(I kd lk 41) selline kokkulepe puudub. Kohus leidis, et kokkulepet poolte vahel ei olnud. Akti sisu ja ülesehitus on vastuolus kostja esindaja ja tunnistaja I.Õ. ütlustega, mille kohaselt keeldusid hageja esindajad allakirjutamisest alles pärast akti valmimist ning sellisel juhul peaks märge keeldumise kohta olema tehtud juurdekirjutusena käsikirjas, mitte trükitult. Kohus nõustus ka hageja arvamusega, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte kohaselt oleks pidanud kostja esitama akti kas posti teel või hiljemalt kohtumisel Viljandis. Kuna kohus leidis, et müüjal puudub vastutus väidetavalt lepingutingimustele mittevastavate kottide müügi osas, siis ei ole tal kohustust kotte asendada ja 08.08.2008 tarnitud kottide osas esitatud arve on õiguspärane ja kostjal on kohustus see tasuda. Seega on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud summas 483 800 krooni (453 120 krooni periood 22.02.-31.10.2008 + 30 680 krooni 12.02.2007 arve). Vastuhagi jättis kohus rahuldamata, kuna kohus leidis, et hageja ei vastuta VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt kostjal tekkinud kahju eest, sest kostja teadis kauba saamisel, et see ei vasta nõuetele – tellitud kotid olid UV-kaitseta. Kohus märkis seoses kostja esitatud kahju arvestusega ka, et kahjuks ei saa olla esmakordne puude pakendamise kulu ja samuti vähemalt 1⁄2 üldkulust, kuna need kulud tuleb kostjal teha ka siis, kui kotid ei oleks purunenud. Kahjuks võib olla vaid kulu uue koti ostmiseks ja kulud ümberpakkimisele ning osaliselt üldkulu. Hageja viivisenõude osas nõustus kohus kostjaga, et vaidluses kohaldub Riigikohtu 17.12.2009 lahendis esitatud seisukoht. Kuna kauba tarnearvetele on alla kirjutanud kostja töötajad, nt I.Õ. , kes on kostja projektijuht, aga mitte juhatuse liige, ei ole tema allkiri arvetel nõustumus hageja pakutud viivisemääraga. Kuna kostja ei täitnud kohustust tasuda õigeaegselt, on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist. VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel arvestas kohus välja järgmise viivise (tasumine 02.12.2008): Arve Summa Viivitus päevades Viivise Viivise summa päevamäär 12.02.2007 nr 5155 30680 124 (kuni 30.06.07) 8.590 1065.16 521 (al 01.07.07) 9.204 4795.28 22.02.2008 nr 8339 33040

9.912 2676.24 02.04.2008 nr 8549 33040

9.912 2279.76 25.04.2008 nr 8679 16520

4.956 1025.89 26.04.2008 nr 8672 16520

4.956 1020.93 26.04.2008 nr 8682

2.336 481.21 08.05.2008 nr 8723 49560

14.868 2884.39 12.05.2008 nr 8731 33040

9.912 1883.28 06.06.2008 nr 8822 99120

29.736 4906.44 06.06.2008 nr 8828 99120

29.736 4906.44 10.06.2008 nr 8851 11800

3.54 569.94 18.08.2008 nr 81099

1.203 110.67 31.10.2008 nr 81687 49560

14.868 267.62 Kokku viivis: 28 873.25 krooni Kostja tasus hagejale menetluse kestel 02.12.2008 põhivõla 610 414 krooni, rõhutades, et tasumisega ei tunnista kostja võlga. Kohus rahuldas hageja nõude summas 512 673.25 krooni. Seega on kostja tasunud hagejale 97 740.75 krooni rohkem, kui kohus temalt välja mõistab. Menetluskulude jaotamisel leidis kohus, et hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista 44% ulatuses ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja nõudeks oli põhivõlg 610 414 krooni ja viivised, lõplikuks nõudeks jäi 514 911.30 krooni, kokku nõue

1 163 672.30 krooni. Kohus rahuldas hagi põhivõla 483 800 krooni ja viivise 28 873.25 krooni osas, seega rahuldas kohus hagi 44% ulatuses. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

29.06.2009 kohtuistungil jättis kohus rahuldamata kostja taotluse võtta asja juurde MicroLink Eesti AS valdkonnajuhi M.N. 25.02.2009 vastus järelepärimisele hageja kodulehel tehtud muudatuste kohta, millega kostja soovis tõendada, et teatud ajahetkedel oli ka kodulehe eestikeelses versioonis kirjas, et kõikidel kottidel on UV-kaitse. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja taotluse M.N. ülekuulamiseks. Apellant palub M.N. vastus järelepärimisele võtta asja materjalide juurde. Kohus märkis, et kostja taotlused jäävad rahuldamata, kuna kodulehel kajastatu ei tõenda pooltevahelise lepingu tingimusi, vaid reklaami. Otsuses on aga kohus rajanud internetileheküljele kogu tsiviilasja võtmeküsimuse lahendamise. Kohus on teinud kostjale võimatuks vastuväidete ja vastuhagi tõendamise. Samuti, asudes otsuses üllatuslikule seisukohale, on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 4. Apellant taotleb ka OÜ Alviron tõendi asja juurde võtmist, millise taotluse jättis kohus samuti 29.06.2009 kohtuistungil rahuldamata. Kohus on rikkunud TsMS § 238 lg-t 4, kuna kohtu väide, et „ei puutu asjasse“ ei ole tõsiseltvõetav ja õiguslikult lubatav põhjendus. Kostja soovib selle tõendiga tõendada antud valdkonnas pikaajalist kogemust omava äriühingu seisukohta UV-kaitse hädavajalikkuse kohta. Kohus ei ole täpsustanud, milles seisneb vastuolu kostja juhatuse liikme ütlustes. Kohus on viidanud ka tunnistaja ütlustele, kuid jääb arusaamatuks, millised on need tunnistaja ütlused, mis on kohtu hinnangul kaudseks tõendiks UV-kaitsega kottide mittetellimise kohta. Kohus on tuginenud asjaolule, et arvetel ei ole märget UV-kaitse olemasolu kohta. See, mida hageja märgib arvetele või mida ei märgi, ei saa tõendada kauba kvaliteediomadusi; 3) on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 218 lg-t 4. Kui kohus tuvastas, et võrkkotid ei vastanud VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes lepingutingimustele (ei hoidnud koos sellesse pakitud materjali ega sobinud seetõttu isegi kottide tavapäraseks kasutuseesmärgiks), ei ole enam oluline, kas kottidel oli või pidi olema UV-kaitse, kuna kotid ka ilma UV-kaitseta ei vastanud lepingutingimustele. Lepingu sõlmimisel ei saanud kostja kuidagi teada, et kotid ei kannata pärast paarikuist restil kuivamist isegi tõstmist ja purunevad. Hageja tegutseb spetsiifilises valdkonnas ning seetõttu võib talle omistada erialaseid teadmisi seonduvalt kaubaga, mida ta müüb. Müüjal kui asjatundjal lasub hoolsuskohustus hindamaks asja sobivust ostja poolt silmas peetud kasutuseesmärgiks. Maakohus on eiranud Riigikohtu seisukohti analoogses asjas (3-2-1-50-06). Kohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta juhtis kostja tähelepanu sellele, et ostetavad kotid ei vasta kostja vajadustele; 4) on kohus vastuhagi jätnud põhjendamatult rahuldamata. Kohtule oli esitatud piisavalt tõendeid selleks, et tuvastada poolte kokkulepe UV-kaitsega võrkkottide ostmiseks ning isegi juhul, kui sellist kokkulepet ei olnud, ei vastanud kotid ikkagi lepingutingimustele, kuna purunesid niivõrd kergesti, et ei olnud pakendina kasutatavad (VÕS § 217 lg 2 p 2). Kostjal purunes 2008. aastal 211 384 kotti, mille tõendamiseks on kostja esitanud võrkkottide mahakandmise akti 26.05.2009. VÕS § 132 lg 1 alusel tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 tuleb hüvitada ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kostja on teinud puude ümberpakkimisega kulutusi tööjõule, uuele kotile, lisanduvad üldkulud. Kostja esitatud arvestuses on märgitud, et ümberpakkimise omahind ühe koti kohta on 9.40 krooni, kokku kahju (211 384 x 9.40) 1 987 009.60 krooni. Kostja nõudis kahju osalist hüvitamist, s.o summas 850 000 krooni. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei nõustu kostja arvestusega, taotles kostja kahju väljamõistmist VÕS § 127 lg 6 alusel kohtu äranägemise järgi. Kohtu seisukohalt saaks kahjuna käsitleda: ümberpakitud koti omahind 1.40 krooni, ümberpakkimine koos maksudega 3.20 krooni, osaline üldkulu 0.50 krooni, kokku 5.10 krooni. 211 384 x 5.10 = 1 078 058.10 krooni, seega ka sel juhul on kostja kahju suurem vastuhagis esitatust;

5) ei ole õige kohtu järeldus 31.10.2008 arve nr 81687 õiguspärasuse osas. Arve on koostatud tagantjärgi kostjale saatelehe nr 11 alusel 08.08.2008 mittenõuetekohase kauba asendamiseks üle antud kauba eest. Mittekohase täitmise asendamise eest ei saa tasu nõuda. L.U. ja I.Õ. u ütlustega on tõendatud, et 06.08.2008 toimus kokkusaamine Vaimastveres ning puudustega tooted vaadati üle. Hageja esindajad võisid avaldada aktile mitteallakirjutamise soovi juba enne selle väljaprintimist, sellega on seletatav ka hageja esindajate keeldumise märkimine aktile trükitult. Arvestades poolte pikaajalist koostööd ning asjaolu, et varasemalt on alati praak asendatud uue kaubaga, on eluliselt usutav, et ka sel korral lepiti kokku kauba asendamises. 30 000 kotti toimetatud kostjale kaks päeva pärast mittekvaliteetsete kottide ülevaatamist ja antud saateleht erineb oluliselt teistest arvetest. Saatelehel puudub nii hind kokku, maksetähtaeg kui ka muud rekvisiidid. Eeltoodu näitab ilmekalt, et hageja esialgu siiski soostus mittekvaliteetseid kotte välja vahetama. Kohus ei ole kostja väiteid analüüsinud ega 31.10.2008 arvet kui tõendit hinnanud, rikkudes TsMS § 442 lg 8 nõudeid; 6) ei ole kohus menetluskulude jaotamisel arvestanud, et hageja loobus põhivõla nõudest. Kohus ei ole teinud põhjendatud määrust hagist loobumise mittevastuvõtmise kohta, samas on otsust lugedes selge, et kohus ei ole loobumist vastu võtnud. Sellega on oluliselt rikutud TsMS § 429 lg-t 5, mis on viinud menetluskulude ebaõige jaotuseni. Hageja lõplik nõue oli viivisenõue 553 258.35 krooni, mille kohus rahuldas 28 873.25 krooni ulatuses. Seega hagi rahuldati 5,2% ulatuses ja kohtul oli õigus jätta kostja kanda 5,2% hageja menetluskuludest.

kottide ostmise kohta, sai kohus lähtuda üksnes hageja esitatud arvetest. Arvetel ei ole märget UV-kaitsega kottide ostmise kohta; 7) on kohtu järeldused 31.10.2008 arve nr 81687 osas õiged ja põhjendatud. 06.08.2008 toimunud kohtumisel ei saanud pooled arutada ebakvaliteetsete kottide asendamist suhtes 1:4, kuivõrd selline kokkulepe ei nähtu ühestki tõendist; 8) nõustub vastustaja kohtu järeldusega vastuhagi mitterahuldamisel. Tõendeid, mis kinnitaksid kostja väidet UV-kaitsega kottide ostmise kohta, esitatud ei ole. Kostja ei ole esitanud mõistlikku põhjendust, miks ta ei teavitanud müüjat kauba mittevastavusest nõuetele; 9) taotleti vastuhagis kahju hüvitamist summas 850 000 krooni. Apellatsioonkaebuses on esitatud lisaks alternatiivne nõue VÕS § 127 lg 6 alusel kahjusumma määramiseks kohtu äranägemisel. Kui apellant soovib esitada uut nõuet, tuleb pöörduda uue hagiga maakohtusse; 10) on kohus õigesti jaotanud menetluskulud, kuna hageja loobus hagist nõude rahuldamise tõttu kostja poolt. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Asjas olevate tõendite kohaselt ostis kostja hagejalt nii UV-kaitsega kotte kui ka ilma UV-kaitseta kotte. Seda asjaolu kinnitab ka apellant oma apellatsioonkaebuses, märkides, et ekspordiks mõeldud kaminapuid kuivatatakse väljas ning seetõttu on hagejalt tellinud rohelist värvi võrkkotte ja teist värvi kotte on kasutatud vaid sisetingimustes. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et poolte vahel oli 2004 sõlmitud suuline müügileping võrkkottide müügiks, kostja esitas tellimuse jooksvalt telefoni teel ja hageja täitis tellimuse, toimetades kauba kohale ja esitades arve. Tuvastatud ei ole asjaolu, et pooled oleksid juba 2004 kokku leppinud ainult UV-kaitsega kottide müügis-ostus. Seega oleks kostja pidanud tõendama seda, kas ja millal tellimuse esitamisel ta soovis osta UV-kaitsega kotte, kuid antud juhul ta seda teinud ei ole. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on kostja hagejalt tellinud erinevat värvi kotte, kuid kostja vastuväited hagile ja vastuhagi tuginevad ainult roheliste kottide mittekvaliteetsusele, s.o kostja on lähtunud eeldusest, et rohelist värvi võrkkottidel oli UV-kaitse. Hageja väite kohaselt oli UV-kaitseta kotte ka rohelist värvi ning seega ei saa kostja ainult võrkkoti värvusele tuginedes väita, et kotid olid mittekvaliteetsed. Väites, et talle on müüdud mittekvaliteetseid võrkkotte, peaks kostja tõendama, et ta tellis UV-kaitsega kotte, mitte aga UV-kaitseta võrkkotte, mis ei ole ette nähtud hoidmiseks välistingimustes ning muutuvad rabedateks ja purunevad.

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Varjatud puuduste osas, mis ilmnevad pärast asja üleandmist, tekib VÕS § 220 lg-s 3 sätestatud tagajärg pärast puuduste ilmnemisele järgneva ajavahemiku möödumist, mille jooksul teatamiskohustus oleks tulnud sama paragrahvi lg 1 kohaselt täita. Asja materjalide kohaselt sai kostja võrkkottide väidetavast lepingutingimuste mittevastavusest teada juuli lõpus 2008. Kostja seisukoha kohaselt teatas ta koheselt hagejale võrkkottide lepingu tingimustele mittevastavusest ning hageja esindajate osavõtul toimus kostja laos ülevaatus, kus mittevastavus fikseeriti ja vormistati ka sellekohane akt. Hageja on sellele väitele vastu vaielnud, väites, et kostja ei teatanud talle võrkkottide lepingutingimustele mittevastavusest mitte enne, kui sai kätte vastuhagi ning kostja poolt väidetud kokkusaamist üldse ei ole toimunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja väitel hageja esindajad aktile alla ei kirjutanud, siis mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oleks kostja pidanud esitama hagejale akti posti teel või hiljem kohtumisel Viljandis, kuid antud juhul ei ole kostja seda teinud. Kostja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et ta teatas võrkkottide lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai ning seetõttu lähtudes VÕS § 220 lg-st 3 ei või ta enam asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav ja kostja ei saa nõuda hagejalt tekitatud kahju hüvitamist.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.