OÜ Vitoterm hagi TÜ Minu Kodu Ehitus vastu 56 040 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2793,65 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. mai 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TÜ Minu Kodu Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – TÜ Minu Kodu Ehitus (RK: 10611265), seaduslik esindaja Natalja Pivovarova Vastustaja (hageja) – OÜ Vitoterm (RK: 10926572)
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 23. mai 2011 otsus osas, millega mõisteti TÜ-lt Minu Kodu Ehitus OÜ Vitoterm kasuks välja viivised 1298,12 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista TÜ-lt Minu Kodu Ehitus OÜ Vitoterm kasuks välja viivised 369,99
eurot.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada hagi osaliselt ning mõista TÜ-lt Minu Kodu Ehitus OÜ Vitoterm kasuks välja põhivõlgnevus 1495 (üks tuhat nelisada üheksakümmend viis) eurot ja 53 senti ja viivised 369 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot ja 99 senti.“ Jätta menetluskuludest riigilõiv maa- ja ringkonnakohtus TÜ Minu Kodu Ehitus kanda, muud menetluskulud maaja ringkonnakohtus 66,6% ulatuses TÜ Minu Kodu Ehitus kanda ja 33,4% ulatuses OÜ Vitoterm kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Vitoterm esitas 12.03.2008 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TÜ-lt Minu Kodu Ehitus võlgnevuse 56 040 krooni, sh põhivõlg 30 000 krooni ja viivis 26 040 krooni, saamiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, jätkas kohus avalduse menetlemist hagimenetluse korras. Hageja väidete kohaselt tegi hageja poolte vahel 14.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu nr 9 alusel Narva Joala Koolis 2. ja 3. korruse sanitaarsõlmede remonditöid, mida kostja ise ei suutnud tähtaegselt teha. Tööde maksumuseks oli lepingu järgi 210 978 krooni. Hageja teostas tööd täies mahus ja tähtaegselt. Töövõtulepingu p-s 5 sätestati, et töövõtjale täiendavaid kulutusi põhjustavate muudatuste tekkimisel võib poolte kokkuleppel lepingu hinda muuta. Hagejal tekkisid tööde tegemisel täiendavad kulutused, mille kohta on koostatud 15.08.2005 täiendavate tööde vastuvõtu akt. Lisatööde kohta on esitatud 05.09.2005 arve nr 40 summas 66 809 krooni maksetähtajaga 15.09.2005. Kostja jäi hagejale täiendavate tööde eest võlgu 30 000 krooni, millele lisandusid viivised summas 26 040 krooni. 10.12.2009 kohtuistungil vähendas hageja nõuet kostja poolt tasutud 6600 krooni võrra, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 23 400 krooni ja viivise määraga 0,1% päevas perioodi 15.09.2005 kuni 31.01.2008 eest summas 20 400 krooni, kokku 43 800 krooni, s.o 2799,33 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et on töövõtulepingus kokkulepitud summa hagejale tasunud. Kokkulepet lisatööde teostamiseks ei ole kostja hagejaga sõlminud ega ole alla kirjutanud ka tööde vastuvõtmise aktile summas 66 809 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 23. mai 2011 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja TÜ-lt Minu Kodu Ehitus OÜ Vitoterm kasuks põhivõla 1495,53 eurot (23 400 krooni) ja viivise summas 1298,12 eurot (20 311 krooni). Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võitis Narva Joala Kooli remondiks väljakuulutatud konkursi OÜ Rita Ehitus, kes sõlmis 03.06.2005 kostjaga töövõtulepingu remonditööde teostamiseks koolimajas ja 18.07.2005 katuse remondiks. Tööde teostamise tähtajaks oli 31.08.2005. 14.06.2005 sõlmis kostja hagejaga (all)töövõtulepingu nr 9 Narva Joala Koolis 2. ja 3. korruse sanitaarsõlmede remondiks. Tööde teostamise tähtaeg oli 15.08.2005. Hageja alltöövõtjana on teostanud kostjale tööd mahus, mida kinnitab täidetud tööde vastuvõtu akt, millele on alla kirjutanud Narva Linnavalitsuse esindaja W. , peatöövõtja OÜ Rita Ehitus esindaja K. , Narva Joala Kooli direktor F. ja asedirektor L. . Hageja esitas 05.09.2005 kostjale 14.06.2005 lepingu nr 9 täitmise eest arve nr 40 summas 66 809 krooni maksetähtajaga 15.09.2005. Arve oli esitatud täiendavate tööde tegemise eest, arve esitaja tugines tema sõnul lepingu p-le 5. Kostja tasus seda arvet osade kaupa perioodil november 2005 kuni jaanuar 2009, mille kohta on hageja esitatud kohtule SEB panga laekumisteated (tl 94-104), kokku arve nr 40 tasumine summas 43 409 krooni. Hageja on kohtule esitanud ka saldoteatise kostjale ja kostja 26.05.2009 saldo kinnituse hagejale, kus kostja kinnitab oma võlga hagejale summas 23 400 krooni. Kohus leidis, et hageja nõue 14.06.2005 lepingu nr 9 p 5 alusel on põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 2 kohaselt, kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Nimetatud lepingu p-s 5 on kirjas, et muudatuste tekkimisel, millised tekitavad töövõtjale täiendavaid kulutusi, poolte kokkuleppel võib muuta lepingulist hinda. Poolte nõusolekut kostja poolt tegemata tööd hageja poolt ära teha kinnitavad nii kostja ise kui Joala Kooli tolleaegne direktor, tunnistaja L. F. . Nende tööde tegemine hageja poolt tekitaski hagejale täiendavaid kulutusi materjalide ja tööjõu kasutamise näol. Kostja käsitleb lahus tööde tegemise kokkulepet hagejaga ja tööde tegemise eest tasumise kokkulepet. Kohus leidis, et neid kahte momenti ei saa käsitleda eraldi, kuna lepingu nr 9 p 5 sätestab seda koos ning VÕS § 13 lg 2 lubab lepingu hinna muutmist ka suulises vormis. Kuigi kostja 10.12.2009 kohtuistungil ütles, et ta ei tea, kes täiendavaid töid teostas ja kokkulepet hagejaga lisatööde osas ei olnud, on need ütlused ümber lükatud sellega, et kostja ja hageja käisid üheskoos tunnistaja L. F. juures rääkimas (26.01.2011 kohtuistungi protokoll), et kostja ei suutnud töid lõpetada, esindajad vaatasid tegemata objektid üle, neid jäi tegema hageja. Kostja ei saa eitada hageja poolt objektil kõikide lisatööde teostamist, kuna neil oli üks ja seesama objekt – Narva Joala Kool. Kostja objektilt lahkudes jäi hageja kostja eest alustatud lisatööde tegemise lõpetamise juurde, millest osade tööde eest kostja hagejale ka maksis. Osade lisatööde eest mittemaksmist ei saa põhjendada sellega, nagu oleks just nende konkreetsete tööde osas puudunud poolte vahel leping nende tegemiseks ja selle eest maksmiseks. Kohtu hinnangul on kõik lisatööd tehtud poolte kokkuleppel, lepingus ei ole viidet sellele, et tasu peaks maksma keegi kolmas isik ning VÕS § 27 lg 2 sätestab, et kohaldatakse sellist tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoole tahtest, lepingu
olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Ei ole võimalik osade lisatööde eest maksmise kohustust panna isikule, kellelt seda oodata ei saa. Hagejal ei ole peatöövõtjaga OÜ-ga Rita Ehitus mingit kokkulepet tema poolt tehtavate osaliste lisatööde maksmise kohta. OÜ-l Rita Ehitus on kostjale nende lepingulistest suhetest tingitud võlg, kuid see ei seondu kostja võlaga hagejale. Kuna peatöövõtja OÜ Rita Ehitus 03.06.2005 töövõtuleping kostjaga remonditöödeks Narva Joala Koolis ei sisalda ühtegi punkti kostja võimalikest alltöövõttudest ja nende eest tasumisest, tuleb käsitleda peatöövõtja lepingut kostjaga ja kostja lepingut hagejaga kahe teineteisest sõltumatu lepinguna. Kui lepingus kostja ja hageja vahel tekkisid muudatused, mida aktsepteeris ka kostja (hageja pidi teostama kostjale täiendavaid töid), siis lepingu hinna muutmise kokkulepe OÜ-t Rita Ehitus ei puuduta, vaid jääb ainult hageja ja kostja vahele. Hageja poolt täiendavalt tehtud tööd kostjale on kokkulepitud mahus ja õigeaegselt tehtud, nende tööde tegemist kinnitavad teostatud tööde allkirjastatud aktid (tl 62, 63, 66, 67). Seega tasu maksmise kohustus hagejale on tema lepingupartneril, s.o kostjal. Tuginedes VÕS §-le 6 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 sätestab mõistlikkuse põhimõtte. VÕS § 7 lg-st 2 tuleneb, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevusvõi kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kui kostja oli juba aktsepteerinud hageja poolt objektil tema eest tehtavaid osasid lisatöid tema ja hageja vahel sõlmitud lepingu nr 9 raames ja oli selle eest hagejale ka maksnud, ei saa eeldada, et ta ei aktsepteeri ühte osa lisatöödest, kuigi ta isegi enda võlga selles osas saldokinnitusega hagejale kinnitas. Tuginedes VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Lepingus on sätestatud viivisemääraks 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga möödalastud päeva eest. Hageja nõuab viivist perioodi 15.09.2005 kuni 31.01.2008 eest summas 20 400 krooni. Kuna hageja ei ole välja toonud viivise arvutust, ei saa kohus kontrollida selle õigsust. Kohtu arvutuse järgi on viivise suuruseks nõutud aja, s.o 868 päeva eest 20 311,20 krooni, s.o 1298,12 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.TÜ Minu Kodu Ehitus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. mai 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus valesti tuvastanud asjaolud ja valesti kohaldanud õigusnorme. Poolte vahel oli 14.06.2005 sõlmitud töövõtuleping nr 9 remonditööde teostamiseks. Tööd tehti vastavalt lepingule täies mahus ja õigeaegselt. Mingeid lisatöid ei tehtud ja tööde maksumust muuta ei olnud vajalik. Mingeid teisi kokkuleppeid poolte vahel sõlmitud ei olnud. Kohus viitab valesti VÕS § 13 lg-le 2. Lisatööd tehti lepingu nr 9 väliselt, oli koostatud eraldi eelarve ja eraldi lepitud kokku tähtaegades; 2) sätestab VÕS § 29 lg 1, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 8 kohaselt eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 11 lg-te 1, 2, järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi; kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Antud juhul oli vaja sõlmida kirjalik kokkulepe lisana töövõtulepingu nr 9 juurde;
3) võttis tööd vastu Narva Linnavalitsuse esindaja koolidirektori juuresolekul. Kostja ei osalenud lisatööde vastuvõtmisel, mis tõendab, et kostja ei osalenud lisatööde korraldamises, ei kontrollinud tööde teostamist ega ole võtnud endale kohustust lisatööde tasumiseks; 4) kuna kostja on täitnud kõik lepingu tingimused, ei olnud kohtul õigust välja mõista kostjalt hageja kasuks ka viivist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivised 1298,12 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks viivised summas 369,99 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjale hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1495,53 eurot, tuleb jätta muutmata.
6.Hageja nõue 1495,53 euro väljamõistmiseks põhineb suulisel töövõtulepingul. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja väitnud, et suulise lepingu sõlmimisel lepiti kokku ka viiviste kohaldamises määras 0,1% päevas. Arvel nr 40 (I kd, t.l 33) ei ole hageja samuti märkinud, et arve tähtaegsel mittetasumisel on kostja kohustatud maksma viivist 0,1% päevas. Seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et viivise määra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda 14.06.2005 kirjalikult sõlmitud lepingus kokkulepitud viivise määrast. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe viivise määras, tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast. 10.12.2009 kohtuistungil on hageja täpsustanud viivise nõuet ning nõudnud viivist lähtuvalt tasumata summast 23 400 krooni perioodi eest 15.09.2005 kuni 31.01.2008. Arvel nr 40 (t.l 33) on märgitud maksetähtajaks 15.09.2005 ning seetõttu on maksmata summa 23 400 krooni sissenõutav alates 16.09.2005 ning viivist tuleb arvestada alates 16.09.2005. Viivise arvestus: - perioodil 16.09.2005-31.12.2005 oli viivise määraks 9,25%, viivise päevamäär 0,0253%, viivitatud päevi 107, võlgnevus 23 400 krooni – 0.0253%x107x23 400= 633,46 krooni; -perioodil 01.01.2006-30.06.2006 oli viivise määraks 9,75%, viivise päevamäär 0,0267%, viivitatud päevi 181, võlgnevus 23 400 krooni – 0,0267x181x23 400= 1130,85 krooni; -perioodil 01.07.2006-31.12.2006 oli viivise määraks 10,5%, viivise päevamäär 0,0287%, viivitatud päevi 184, võlgnevus 23 400 krooni – 0,0287%x184x23 400= 1235,70 krooni; -perioodil 01.01.2007-30.06.2007 oli viivise määraks 11%, viivise päevamäär 0,0301%, viivitatud päevi 181, võlgnevus 23 400 krooni – 0,0301%x181x23 400= 1274,85 krooni; -perioodil 01.07.2007-31.12.2007 oli viivise määraks 11%, viivise päevamäär 0,0301%, viivitatud päevi 184, võlgnevus 23 400 krooni – 0,0301x184x23 400= 1295,98 krooni; -perioodil 01.01.2008-31.01.2008 oli viivise määraks 11%, viivise päevamäär 0,0301%, viivitatud päevi 31, võlgnevus 23 400 krooni – 0,0301x31x23 400= 218,34 krooni, kokku viivis 5789,18 krooni ehk 369,99 eurot. Arvestades eelnevat tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt ning kostjalt mõista hageja kasuks välja viivised summas 369,99 eurot.
7.Maakohtu otsus, millega rahuldati hageja põhinõue ja mõisteti kostjalt välja põhivõlg 1495,53 eurot, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses.
Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Vastavalt VÕS § 13 lg-le 2 kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Märgitud säte näeb ette eelduse, et lepingu kokkuleppeline vorm ei laiene lepingu muutmisele või lõpetamisele. Kuivõrd pooltevaheline leping (I kd, t.l 38) ei näinud ette, et lepingu muutmine peab olema vormistatud kirjalikult, siis võis lepingut muuta ka suuliselt. Seetõttu on ekslikud apellandi väited, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 13 lg 2 ning et kuna lisatööde tegemine ei olnud vormistatud kirjalikult, siis ei ole ta kohustatud lisatööde eest maksma. Vaidlusaluste lisatööde tegemine on tõendatud tööde vastuvõtu aktiga (I kd, t.l 65) ning lisatööde tegemist hageja poolt on möönnud ka kostja (I kd, t.l 113). Tunnistaja L. F. on samuti kinnitanud, et kuna TÜ Minu Kodu Ehitus (kostja) ei tulnud toime osade töödega, siis tegi need tööd OÜ Vitoterm (hageja). Ta oli koos mõlema poole esindajatega ehitusobjektil ning poolte esindajad leppisid lisatööde tegemises kokku. Maksekorraldused (I kd, t.l 94-104) tõendavad, et kostja on maksnud hagejale vaidlusaluste tööde eest arve nr 40 järgi 43 409 krooni (osaliselt kohtumenetluse kestel) ning jätnud maksmata 23 400 krooni. Kostja väide, et arvete maksmine on toimunud raamatupidaja eksituse tõttu, ei ole usutav. Asjaolu, et peatöövõtja on jätnud kostjale osaliselt maksmata, ei vabasta kostjat tasumata hagejale viimase poolt tehtud tööde eest.
8.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu põhivõlgnevuselt ning kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu samuti põhivõlgnevuselt. Seoses hagi rahuldamisega põhivõlgnevuse osas jääb menetluskuludest riigilõiv nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja kogunõue (põhinõue 23 400+viivisenõue 20 400) rahuldati 66,6% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad muudest menetluskuludest 66,6% kostja kanda ja 33,4% hageja kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.