Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal Roland K’il on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Kostjal R T’il on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsusest kättetoimetamisest. Otsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 06.10.2010.a. esitas AS SEB Pank hagi R K’i ja R T vastu solidaarselt kokku 31 189,65 euro nõudes, millest põhivõlgnevus 27 270,36 eurot, intress 544,87 eurot, viivis 3 022,67 eurot ja teenustasu võlgnevus 351,75 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas põhivõlgnevuselt, s.o 27 270,36 eurolt alates 06.10.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni nõudes. Hageja ja kostjad sõlmisid 21.03.2007.a. laenulepingu nr. XXX, mille alusel laenas hageja kostjatele 60 755 eurot. Laenulepingu p 5.2 alusel leppisid hageja ja kostjad kokku maksepuhkuses ajavahemikul 25.04.2007 kuni 25.09.2007 (k.a.), mille vältel kohustusid kostjad tasuma hagejale ainult intressi vastavalt laenulepingu tingimustele ning laenujäägile. 24.09.2007 sõlmitud laenulepingu lisakokkuleppega nr 1 pikendati maksepuhkust kuni 25.01.2008 (k.a.). Alates 25.02.2008 kuni 25.03.2047 kohustusid kostjad tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 25. kuupäeval hageja poolt laenulepingu alusel arvutatud ja kostjatele teatatud summades. Laenulepingu p 4.1 kohaselt oli intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 0,65% aastas. Vastavalt laenulepingu p 15.3.1 lähtus hageja intressi arvestamisel 360-päevasest aastast, tegelikest päevade arvust kuus ja laenulepingus kokkulepitud intressimäärast. Laenulepingu 02.04.2008 sõlmitud lisakokkuleppe nr 2 p 9 kohaselt jäid laenulepingu täitmist tagama 1. järjekoha hüpoteek summas 1 060 000 krooni korteriomandile asukohaga XXX ja 1. järjekoha hüpoteek summas 200 000 krooni korteriomandile asukohaga XXX. Kostjad laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud: alates 15.06.2009 on kostjate poolt tasumata laenulepingu järgsed maksed. 15.10.2009.a. edastas hageja kostjatele laenulepingu erakorralise ülesütlemise teated. Kostjad võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt lõpetas hageja erakorraliselt laenulepingu alates 06.11.2009.a. 29.04.2010 võõrandasid kostjad laenulepingu täitmise tagatiseks oleva korteriomandi asukohaga XXX ning vähendasid müügist laekunud summa arvelt võlgnevust 25 134,57 euro võrra. Ülejäänud laenulepingust tulenevat võlgnevust kostjad käesoleva ajani tasunud ei ole. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtu põhjendused

2 (4)

Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale R K’ile e- posti teel (t/l 39) ja kostjale R T’ile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.11.2011.a. Kostjad kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 31 189,65 eurot, millest põhivõlgnevus 27 270,36 eurot, intress 544,87 eurot, viivis 3 022,67 eurot ja teenustasu võlgnevus 351,75 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas põhivõlgnevuselt, s.o 27 270,36 eurolt alates 06.10.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, 3 (4)

kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 2 897,71 eurot, s.o riigilõiv 2 876,02 eurot, kohtutäituri tasu 15,30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 6,39 eurot. Eeltoodut arvestades kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele kokku 2 897,71 eurot, s.o riigilõiv 2 876,02 eurot, kohtutäituri tasu 15,30 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 6,39 eurot. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ann Meriluht Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.