Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-10-60074/33
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.03.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2869

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Sihtasutus AVATUD EESTI FOND90000334(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-10-60074

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.03.2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-60074

Tsiviilasi

Sihtasutuse Avatud Eesti Fond hagi MTÜ Põhja-Eesti Romade Ühing vastu 2 492,55 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.11.2011.a otsus

Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses

2 492,55 eurot/ 2 492,55 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Põhja-Eesti Romade Ühing apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Sihtasutus Avatud Eesti Fond (registrikood: 90000334, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eicler; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): MTÜ Põhja-Eesti Romade Ühing (registrikood: 80119985; asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Kohtuistungi toimumise aeg

22.02.2012.a

Istungil osalenud isikud

Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler, kostja seaduslik esindaja Roman Lutt, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 17.11.2011.a otsus jätta muutmata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Hageja esitas maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus välja mõista 2 492,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 23.04.2008 projekti „Eesti romad dialoog monoloogi asemel“ elluviimiseks leping nr E08-16.03-09-01-04, mille kohaselt eraldas hageja kostjale 99 000 krooni. Kostja kohustus kasutama toetust sihipäraselt, kooskõlas projektitaotluses kirjeldatuga ja vastavalt lepingu tingimustele. Kostja projektitaotlus loeti lepingu lahutamatuks osaks. Projekti eesmärgiks oli koostöös filmistuudioga Ikoon luua dokumentaalfilm, mis kajastaks Eesti romade kogukonna igapäevaelus kerkivaid probleeme. Hageja täitis omapoolse lepingujärgse kohustuse ja kandis projekti kulude katmiseks kostja arveldusarvele 99 000 krooni. Projekti lõpptähtajaks oli 31.12.2008. 15.12.2008 sõlmiti lepingu lisa 3, mis jättis kehtima kõik esialgses lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimused, kuid projekti kestvusaega pikendati kuni 31.12.2009. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud esitama 30 päeva jooksul pärast projekti lõppemist hagejale sisulise aruande raha kasutamise kohta, koos soetatud materiaalse vara nimekirja ja kuludokumentide koopiatega. Kostja ei esitanud aruannet tähtaegselt. Alles 03.03.2010 saabus hagejale kostja koostööpartneri Vahur Laiapea sisuline ja finantsaruanne ning 15.04.2010 kostja tegevus- ja finantsaruanne. Aruannete kontrollimisel selgus, et kostja oli hagejat teavitamata muutnud projekti eesmärke, tegevusi ja kuluridasid. Mõni kuu peale projekti algust oli kostja asunud algse projekti raames tegelema tegevustega, mida projektitaotluses ei olnud mainitud ja hageja poolt heaks kiidetud. Muuhulgas olid projektiga mitteseotud kuluks Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu romadele suunatud poliitikat puudutava info levitamine ja romade haridust puudutaval konverentsil osalemine. Hageja ei saanud rahastada kulusid lennupiletile summas 8 150 krooni ja päevarahadele summas 3 224,08 krooni, kuna need ei olnud kooskõlas projekti eesmärgiga. Projekti eesmärgi saavutamiseks oleks kostja pidanud keskenduma just Eestis elavatele romadele, mitte osalema rahvusvahelisel konverentsil. Kui projekti haldamisega kaasnesid sidekulud, tuli näidata, kuidas ja millises mahus olid need otseselt projektitegevusega seotud, et hinnata, kas need kulud olid vajalikud ja põhjendatud. Samuti palus hageja põhjendada, kuidas olid transpordikulud seotud projektitegevuste ja eesmärkide saavutamisega ning miks oli projekti haldamiseks ja juhtimiseks vajalik sülearvuti ost. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest põhjendusi hagejale ei esitatud, mistõttu luges hageja projektiga mitteseotud kuluks täiendavad kulutused summas 27 625,92 krooni. 23.08.2010 tegi hageja otsuse kostjale väljamakstud toetuse osalise tagasinõudmise kohta summas 39 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le 14 oli hagejal õigus nõuda lepingu rikkumise korral stipendiumi tagastamist. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas stipendiumi kasutamist mittevastavuses projektitaotlusega või projekti eesmärgiga, samuti projekti eelarveridade muutmist üle 10% ilma hageja eelneva nõusolekuta.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli hageja poolt eraldatud 99 000 krooni ette nähtud projekti „Eesti romad – dialoog monoloogi asemel“ teostamiseks ja kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Leping nägi ette võimaluse, et stipendiumi saaja võib stipendiumi eest hankida ka materiaalset vara ja selle vara omand kuulub stipendiumi saajale. Seega oli kostja igati õigustatud omandama stipendiumi eest ka vara eeldusel, et see oli seotud lepingus kokkulepitud eesmärkide saavutamisega. Projektil on konkreetne eesmärk luua dokumentaalfilm ja üldisem eesmärk algatada ühiskondlik dialoog romade kogukonna saatusest Eesti riigis. Lepingu sõlminud pooled leppisid kokku stipendiumiga rahastatava projekti lähema ja kaugema eesmärgi ja projekti rahastamise, kuid ei leppinud kokku, et rahastatakse pelgalt ühte eesmärki (kas siis lähemat või kaugemat). Kuna selline kokkulepe puudus, tuli raha kulutamist hinnata mõlema eesmärgi saavutamiseks tehtud kulutuse otstarbekuse kaudu. Kostja ei pidanud asjakohaseks väidet, et osundatud projekti sisu ja eesmärke silmas pidades saaks väita, et puudus vajadus omada sülearvutit või et transpordikulu mõistlikus suuruses ei esinenud. Rahvusvahelisest konverentsist osavõtt oli planeeritud ühe süžeeliinina dokumentaalfilmis, kuid jäi välja tehnilistel põhjustel. Konverentsil pidi osalema ka Haridusministeeriumi esindaja, kuid Haridusministeerium sõiduks raha ei eraldanud ja seetõttu sõitis konverentsile kostja seaduslik esindaja. Konverentsil osalemine täitis igal juhul projekti kaugemat eesmärki. 14.11.2011 esitas kostja taotluse, milles palus vande all üle kuulata kostja seaduslik esindaja Roman Lutt. Kostja soovis seadusliku esindaja seletustega tõendada, et seaduslik esindaja oli saanud stipendiumilepingu dokumentides sisalduvas eelarves ettenähtud projekti haldamise, juhtimise ja konsultatsiooni tasu 25 000 krooni. Hageja palus jätta taotluse rahuldamata, kuna taotlus oli esitatud hilinemisega. Kostja ei põhjendanud tõendi kogumise vajadust ja taotlus ei olnud seostatav kostja varasemate vastuväidetega. Hageja ei andnud nõusolekut kostja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Kohus leidis, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole taotluses põhistanud menetlusliku olukorra olulist muutumist. Kostja taotlus tõendi saamiseks ei ole seostatav tema vastuväidetega hagile. Kostja ei ole senini esile toonud mida ta peale poolte vahel lepingu sõlmimist projekti eesmärgi saavutamiseks tegi, sh kuidas projekti hallati, juhiti ja/või konsulteeriti. Kuna sellekohaseid väiteid ei ole esitatud, ei ole võimalik olematuid väiteid poole seadusliku esindaja seletustega tõendada. Esimese astme kohtu otsus

Tsiviilasi nr: 2-10-60074 algatada ühiskonnas avatud dialoog roma kogukonna suhtes. Kohus leidis, arvestades lepingu lisaks oleva projektitaotluse sisu, et kostja kohustus stipendiumit kasutama konkreetse eesmärgi, s.o dokumentaalfilmi loomiseks ja filmi presenteerimiseks. Nimetatule viitas projekti lühikokkuvõte, projekti eeldatavad tulemused ja tagasiside ning projektitaotluses märgitud projekti tegevused ja ajakava. Kohtu arvates oli projektitaotluse lühikokkuvõttes märgitud üldise eesmärgi saavutamine seotud filmi avaliku linastumise järgse eeldatava avaliku dialoogi tekkimisega, kuivõrd projekti läbiviimiseks märgitud tegevuse ja ajakava hulka kuulus vaid filmiga seonduv. Poolte vahel puudus vaidlus, et film valmis ja linastus ka avalikult. Lepingu p 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus kostja esitama hagejale 30 päeva jooksul pärast projekti lõppemist sisulise aruande stipendiumi kasutamise kohta vastavalt lepingu lisas 2 toodud küsimustele. Sisulisele aruandele kohustus stipendiumi saaja lisama projekti raames soetatud materiaalse vara nimekirja ja projekti finantsaruande koos kõigi kuludokumentide koopiatega. Hageja järelepärimise peale esitas kostja 15.04.2010 tegevus- ja finantsaruande, mille kohaselt kasutati stipendiumi sidekuludeks (telefon ja internet) 8 219,54 krooni, Sloveenias toimunud romade hariduskonverentsil kostja seadusliku esindaja osalemise kuludeks ja transpordikuludeks summas 24 680,46 krooni, sülearvuti ostuks 6 100 krooni ja dokumentaalfilmi tootmise kuludeks 60 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas aruandes esitatud kõik kulud on tehtud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Hageja aktsepteeris filmi tootmiseks tehtud kulusid summas 60 000 krooni. Kohus leidis, et tõendamata on kostja väide, et kostja seadusliku esindaja osalemine Sloveenias romade hariduskonverentsil oli seotud loodava filmiga. Projektitaotluses antud lühiülevaatest loodava filmi sisu kohta ei nähtu, et hagejale esitatud projektitaotluse ajal oleks filmi kavandatud kostja poolt väidetud konverentsil osalemise süžeeliin. Süžeeliini lisamine loodavasse filmi on ebausutav ka seetõttu, et konverentsil ei osalenud ega pidanud osalema filmigrupp. Kostja ei ole veenvalt tõendanud ka side- ja transpordikulusid ning sülearvuti ostmiseks tehtud kulutusi projekti eesmärgi saavutamiseks. Kohus selgitas kostjale 20.09.2011 istungil konkreetsete täpsustatud seisukohtade ja tõendite esitamise vajadust, kuid kostja seda ei teinud. Kostja vastuväidetest nähtub, et kostja arvates võis ta eraldatud stipendiumi täies ulatuses kasutada. Kostja ei ole stipendiumi kasutamisel arvestanud lepingu p-s 5 sätestatud kohustusega, et tal on õigus stipendiumi kasutada ranges kooskõlas projektis sätestatud eelarve ja sisulise kirjeldusega ja lepingu p-s 7 sätestatuga, et tehtud kulusid tuleb sisuliselt põhjendada, st kirjeldada konkreetselt miks dokumentaalfilmi valmimiseks oli vajalik osta kostja jaoks sülearvuti, tasuda interneti- ja telefoniteenuste kasutamise eest esitatud arveid ning tasuda sõiduki kütuse eest. Lepingu p 14 kohaselt lepingu rikkumise, s.o mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral oli hagejal õigus nõuda ja kostja oli hageja poolt taolise nõude esitamisel kohustatud tagastama kogu saadud stipendiumi. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas ja mitte ainult stipendiumi kasutamist mittevastavuses projektitaotlusega või mittevastavuses projekti eesmärgiga, stipendiumi kasutada andmist kolmandatele isikutele käesoleva lepingu p-i 8 rikkudes, raamatupidamisele õigusaktidega ja käesoleva lepinguga esitatavatest nõuetest kinnipidamist, projekti eelarveridade muutmist üle 10% hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta jne. Apellatsioonkaebus

Kohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata taotluse poole esindaja ülekuulamiseks vande all ja lahendamata tunnistaja ülekuulamise taotluse. Kohus on jätnud tähelepanuta ja üldse hindamata kostja poolt 12.10.2011 esitatud sisulised vastuväited, rikkudes TsMS § 442 lg-s 8 sisalduvat otsuse põhjendamise nõuet. Kohus on jätnud seisukoha võtmata kostja poolt 12.10.2011 esitatud vastuväitele hageja lepingust taganemise kehtivuse osas. Kohus on lähtunud kohtuotsuse täitmise nõudest ja tuginenud hagi rahuldamisel VÕS § 101 lg 1 p-le 1. Arvestades asjaolu, et taganemine on lepingupoole tagasivõtmatu tahteavaldus, pidi kohus põhistama, miks otsuses ei lähtuta taganemisega tekkivast õigussuhtest, vaid lepingu täitmise nõudest. Kohus pidi materiaalõiguse kohaldamisel põhjendama, kas täitmisnõue eksisteerib sõltumata kehtivast taganemisest või oli taganemine mingil põhjusel kehtetu. Kohus on uuritud tõenditest ebaõigesti järeldanud, et kostja kohustus stipendiumi kasutama vaid dokumentaalfilmi loomiseks ja presenteerimiseks, kuivõrd projekti läbiviimiseks märgitud tegevuse ja ajakava hulka kuulus vaid filmiga seonduv. Nimetatud järeldus on vastuolus hageja poolt hagiavaldusele lisatud 23.08.2010 Sihtasutuse Avatud Eesti Fond otsusega toetuse osaliseks tagasinõudmiseks MTÜ-lt Põhja-Eesti Romade Ühing. Otsuse p 1 kohaselt kohustus stipendiumi saaja vastavalt sõlmitud lepingule kasutama eraldatud toetust ranges kooskõlas stipendiumilepinguga ja taotluses kirjeldatud eelarvega. Projekti tegevuste seas on muuhulgas - luua koostöös filmistuudioga Ikoon dokumentaalfilm, mis kajastaks Eesti romade kogukonna igapäevaelus kerkivaid probleeme. Filmi arenduseks, võtteperioodiks, järeltöötluseks ja meediatööks eraldas Sihtasutus Avatud Eesti Fond 99 000 krooni. Kohtuotsuses puudub igasugune põhistus, kuidas hageja väidetav stipendiumi kasutamise lepingukohasus summas 60 000 krooni võimaldab välja jätta filmi konsulteerimiseks ja juhendamiseks planeeritud tasu 25 000 krooni. Samas on kohus lähtunud asjaolust, et film sai valmis ja on avalikult linastunud. Seega tuleb järeldada, et filmi loomisel konsultant tegutses, osutas oma kaasabi ja täitis kokkulepitud ülesannet samavõrra nagu produtsent täitis oma ülesannet. Kohus on hinnanud valesti hageja poolt tõendina esitatud loodava filmi sisu kirjeldust, milline oli esitatud stipendiumi taotluses. Kohus teeb vale järelduse, et kuna algses filmi ideekavandis ei olnud väliskonverentsil osalemise süžeeliini, siis ei olnud kostja seadusliku esindaja ja filmi konsultandi ja projektijuhi ja konsultandi osalemine romade hariduskonverentsil seotud loodava filmiga. Filmi algne süžee (15.02.2008 koostatud kirjeldusega) ja lõpptulemus (19.02.2010 esilinastus) erinevad kostja ja filmi konsultandi väitel olulisel määral. Algsest filmi idees sisalduvast süžeeliinist Lõuna-Eesti Romade Ühingu loomise kajastamine, ei ole linastunud filmis samuti mitte midagi. Kostja teada jäi hinnanguliselt umbes 10 tundi filmitud materjali välja lõplikust 62-minutilisest filmist. Ka ei ole algses filmi sisukirjelduses peategelase jutluste esitamist Võru Nelipühi kirikus ega Lätis mustlasperekondades. Stipendiumi taotluse esitamise ajal ei olnud (ei saanudki olla) taotlejal ega filmi produtsendil tõsikindlat teavet, millised süžeeliinid üldse filmis kajastamist leiavad. Tegemist oli dokumentaalfilmi, mitte kunstilise filmiga.