Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.november 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-60074
Tsiviilasi
SAEF hagi MTÜ XXX vastu 2 492,55 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – SAEF(reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eicler Kostja – MTÜ XXX(reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar 2 492,55 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja MTÜ XXX SAEF kasuks 2 492,55 eurot. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
kanda
ja
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 23.04.2008.a projekti „Eesti romad – dialoog monoloogi aseme“ elluviimiseks leping nr E08-16.03-09-01-04, mille kohaselt eraldas hageja kostjale projekti elluviimiseks 99 000 krooni ning kostja kohustus kasutama toetust sihipäraselt, kooskõlas projektitaotluses kirjeldatuga ja vastavalt lepingu tingimustele. Kostja projektitaotlus loeti lepingu lahutamatuks osaks. Projekti eesmärgiks oli luua koostöös filmistuudioga Ikoon dokumentaalfilm, mis kajastaks Eesti romade kogukonna igapäevaelus kerkivaid probleeme. Hageja täitis omapoolse lepingu järgse kohustuse ning kandis projekti kulude katmiseks kostja arveldusarvele toetuse summas 99 000 krooni. Projekti lõpptähtajaks oli 31.12.2008.a, kuid 15.12.2008.a sõlmiti lepingu lisa 3, mis jättis kehtima kõik esialgses lepingus ja selle lisades sõlmitud tingimused, kuid projekti kestvusaega pikendati kuni 31.12.2009.a. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud esitama 30 päeva jooksul pärast projekti lõppemist hagejale sisulise aruande saadud raha kasutamise kohta, koos soetatud materiaalse vara nimekirjaga ja kuludokumentide koopiatega. Kostja aruannet tähtaegselt ei esitanud. Alles 03.03.2010.a saabus hagejale kostja koostööpartneri VL sisuline ja finantsaruanne ning 15.04.2010.a kostja tegevus- ja finantsaruanne. Aruannete kontrollimisel selgus, et kostja on ühepoolselt hagejat teavitamata muutnud projekti eesmärke, tegevusi ja kuluridasid. Kostja aruandest selgus, et juba mõni kuu peale projekti algust on kostja asunud algse projekti raames tegelema hoopis muude tegevustega, mida projektitaotluses ei ole mainitud ning mis hageja poolt heaks kiidetud ei olnud. Muuhulgas olid projektiga mitteseotud kuluks Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu romadele suunatud poliitikat puudutava info levitamine ning romade haridust puudutaval konverentsil osalemine. Kulusid lennupiletile summas 8150 krooni ja päevarahad summas 3224,08 krooni hageja rahastada ei saanud, põhjusel, et need ei olnud kooskõlas projekti eesmärgiga – toota dokumentaalfilm Eesti romade elust. Projekti eesmärgi saavutamiseks oleks kostja pidanud keskenduma just Eestis elavatele romadele, mitte osalema rahvusvahelisel konverentsil. Lisaks märkis hageja, et juhul, kui projekti haldamisega kaasnesid sidekulud, siis tuleb näidata, kuidas ja millises mahus need on otseselt projektitegevusega seotud, et hinnata, kas need on vajalikud ja põhjendatud. Samuti palus hageja põhjendada transpordikulude puhul, kuidas need on seotud projektitegevuste ja eesmärkide saavutamisega ning miks oli vajalik projekti haldamiseks ja juhtimiseks sülearvuti ost. Kahjuks neid põhjendusi hoolimata korduvatest meeldetuletustest ja kirjalikest pöördumistest hagejale ei laekunud, mistõttu luges hageja projektiga mitteseotud kuluks täiendavad kulutused summas 27 625,92 krooni. 23.08.2010.a tegi hageja kostja suhtes otsuse kostjale väljamakstud toetuse osaliselt tagasinõudmise kohtu kokku summas 39 000 krooni. vastavalt lepingu p-le 14 on hagejal õigus nõuda lepingu rikkumise korral stipendiumi tagastamist. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas stipendiumi kasutamist mittevastavuses projektitaotlusega või projekti eesmärgiga, samuti projekti eelarveridade muutmist üle 10 % ilma hageja eelneva nõusolekuta. Kostja nõutud summast tagastanud ei ole, ning seetõttu palub kostja hagejalt välja mõista 2 492,55 eurot.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagiavaldusele hagi ei tunnista. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli hageja poolt eraldatud 99 000 krooni ette nähtud projekti „Eesti romad – dialoog monoloogi asemel“ teostamiseks ja kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Leping nägi ette, et stipendiumi saaja võib stipendiumi eest hankida ka materiaalset vara ja selle vara
omand kuulub stipendiumi saajale. Seega oli kostja igati õigustatud omandama stipendiumi eest ka vara eeldusel, et see oli seotud lepingus kokkulepitud eesmärkide saavutamisega. Lepingu dokumendiks oleva projekti teisel lehel on kirjeldatud projekti enda olemust: projektil on konkreetne eesmärk luua dokumentaalfilm ja üldisem eesmärk on algatada ühiskondlik dialoog romade kogukonna saatusest Eesti riigis. Kostja väidab, et lepingu sõlminud pooled leppisid kokku stipendiumiga rahastatava projekti lähema ja kaugema eesmärgi ja selle projekti rahastamise, kuid ei leppinud kokku, et rahastatakse pelgalt ühte eesmärki (kas siis lähemat või kaugemat). Kuna selline kokkulepe puudus, siis stipendiumi raha kulutamist tuleb hinnata mõlema eesmärgi saavutamiseks tehtud kulutuse otstarbekuse kaudu. Kostja ei pea asjakohaseks väidet, et osundatud projekti sisu ja eesmärke silmas pidades saaks väita, et puudus vajadus omada sülearvutit või et transpordikulu mõistlikus suuruses ei esineks. Rahvusvahelisest konverentsist osavõtt oli planeeritud ka ühe süžeeliinina tehtavas dokumentaalfilmis, kuid see jäi välja tehnilistel põhjustel. Sellel konverentsil pidi osalema ka Haridusministeeriumi esindaja, kuid selleks sõiduks Haridusministeerium raha ei eraldanud ning seetõttu sõitis ainsana konverentsile kostja seaduslik esindaja. Kostja leiab, et konverentsil osalemine täitis igal juhul projekti kaugemat eesmärki. 14.11.2011.a kostja esitatud taotluse lahendamine Kostja esitas taotluse, milles palus vande all üle kuulata kostja seaduslik esindaja Roman Lutt. Taotluse kohaselt soovib kostja tõendada seadusliku esindaja seletustega, et seaduslik esindaja on saanud stipendiumilepingu dokumentides sisalduvas eelarves ette nähtud projekti haldamise, juhtimise ja konsultatsiooni tasu summas 25 000 krooni. Hageja palub jätta taotlus rahuldamata, kuna leiab, et taotlus tõendi kogumiseks on esitatud hilinemisega, kostja ei ole põhjendanud tõendi kogumise vajadust kuna kostja taotlus ei ole seostatav kostja varasemate vastuväidetega. Samuti teatas hageja, et ta ei anna nõusolekut kostja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled nõustusid 20.09.2011.a toimunud istungil kirjaliku menetlusega, kohus andis pooltele tähtajad seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning määras kohtuotsuse kuulutamise aja. TsMS § 403 lg 2 järgi võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma taotluses põhistanud menetlusliku olukorra olulist muutumist ning juba seetõttu tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kostja taotlus tõendi saamiseks ei ole seostatav tema vastuväidetega hagile. Kostja ei ole seniajani esile toonud mida kostja peale poolte vahel lepingu sõlmimist projekti eesmärgi saavutamiseks tegi – sh kuidas projekti hallati, juhiti ja/või konsulteeriti. Kuna sellekohaseid väiteid ei ole esitatud, ei ole võimalik olematuid väiteid ka poole seadusliku esindaja seletustega tõendada.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 23.04.2008.a. lepingu AEF stipendiumi XXX kasutamiseks ning selle lepingu alusel kandis hageja kostjale üle 99 000 krooni (edaspidi ka stipendium) kostja poolt taotletud projekti „Eesti romad – dialoog
monoloogi asemel“ (edaspidi ka projekt) teostamiseks ja projektis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, milliste eesmärkide saavutamiseks pidi kostja stipendiumi kasutama. Poolte vahel sõlmitud lepingu (tlk 29-32) p 1 kohaselt annab hageja kostjale kostja poolt taotletud projekti „Eesti romad – dialoog monoloogi asemel“ 99 000 krooni, mida kostja kohustus kasutama sihipäraselt kooskõlas projektis kirjeldatuga ja vastavalt käesoleva lepingu tingimustele projekti eesmärkide saavutamiseks. Projektitaotlus loetakse käesoleva lepingu osaks. Projektitaotluse lühikokkuvõttes (tlk 35) on märgitud projekti konkreetseks eesmärgiks filmi loomine, projekti üldisemaks eesmärgiks on algatada ühiskonnas avatud dialoog roma kogukonna suhtes. Arvestades lepingu lisaks oleva projektitaotluse sisu, on kohus seisukohal, et kostja kohustus stipendiumit kasutama konkreetse eesmärgi s.o dokumentaalfilmi loomiseks ja selle filmi presenteerimiseks. Nimetatule viitab nii projekti lühikokkuvõte (tlk 35), projekti eeldatavad tulemused ja tagasiside (tlk 37) ning projektitaotluses märgitud projekti tegevused ja ajakava (tlk 38). Projektitaotluse lühikokkuvõttes märgitud üldise eesmärgi saavutamine oli seotud kohtu arvates filmi avaliku linastumise järgse eeldatava avaliku dialoogi tekkimisega, kuivõrd projekti läbiviimiseks märgitud tegevuse ja ajakava (tlk 38) hulka kuulus vaid filmiga seonduv. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et projektitaotluses märgitud film valmis ning linastus ka avalikult. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus kostja esitama hagejale 30 päeva jooksul pärast projekti lõppemist sisulise aruande stipendiumi kasutamise kohta vastavalt käesoleva lepingu lisas 2 toodud küsimustele. Sisulisele aruandele kohustub stipendiumi saaja lisama projekti raames soetatud materiaalse vara nimekirja, samuti projekti finantsaruande koos kõigi kuludokumentide koopiatega. Hageja järelepärimise peale esitas kostja 15.04.2010.a tegevus- ja finantsaruande (tlk 61-63) kasutatud stipendiumi kohta. Aruande kohaselt kasutati saadud stipendiumi sidekulude (telefon ja internet) summas 8219, 54 krooni tasumiseks, kostja seadusliku esindaja Sloveenias toimunud romade hariduskonverentsil osalemise kulude ja transpordi kulude eest tasumiseks summas 24 680, 46 krooni, sülearvuti ostuks kulus 6100 krooni ja dokfilmi tootmise kulud olid 60 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles kas aruandes esitatud kõik kulud on tehtud poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Hageja aktsepteerib filmi tootmiseks tehtud kulusid summas 60 000 krooni. Kohus on seisukohal, et täielikult on tõendamata kostja väide, et kostja seadusliku esindaja osalemine Sloveenias romade hariduskonverentsil oli seotud loodava filmiga. Projektitaotluses antud lühiülevaatest loodava filmi sisu kohta (tlk 35) ei nähtu, et hagejale esitatud projektitaotluse ajal oleks filmi kavandatud kostja poolt väidetud konverentsil osalemise süžeeliin. Sellise süžeeliini loodavasse filmi lisamine on ebausutav ka seetõttu, et konverentsil ei osalenud ega pidanud kunagi osalemagi filmigrupp. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole veenvalt tõendanud ka sidekulude, transpordikulude ja sülearvuti ostmiseks tehtud kulutusi projekti eesmärgi saavutamiseks. Kohus selgitas kostjale 20.09.2011.a
toimunud istungil konkreetsete täpsustatud seisukohtade ja tõendite esitamise vajadust, kuid kostja seda ei teinud. Kohtu arvates nähtub sisuliselt kostja vastuväidetest, et tema arvates võis ta eraldatud stipendiumi täies ulatuses kasutada. Kohus osutab, et kostja ei ole stipendiumi kasutamisel arvestanud lepingu p- s 5 sätestatud kohustusega, et tal on õigus stipendiumi kasutada ranges kooskõlas projektis sätestatud eelarve ja sisulise kirjeldusega ning lepingu p-7 sätestatuga, et tehtud kulusid tuleb ka sisuliselt põhjendada, st kirjeldada konkreetselt miks oli dokumentaalfilmi valmimiseks vajalik kostja jaoks osta sülearvuti, tasuda interneti- ja telefoniteenuste kasutamise eest esitatud arveid, tasuda sõiduki kütuse eest. Lepingu p 14 kohaselt lepingu rikkumise, s.o mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda ja kostja on kohustatud taolise nõude esitamisel hageja poolt tagastama kogu saadud stipendiumi. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas ja mitte ainult Stipendiumi kasutamist mittevastavuses projektitaotlusega või mittevastavuses projekti eesmärgiga, stipendiumi kasutada andmist kolmandatele isikutele käesoleva lepingu p 8 rikkudes, raamatupidamisele õigusaktidega ja käesoleva lepinguga esitatavatest nõuetest kinnipidamist, projekti eelarveridade muutmist üle 10 % hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta jne. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjale eraldatud stipendiumist summas 39 000 krooni kasutati poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgi saavutamiseks, siis tuleb hagi rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.