Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS SEB Pank esitas 02.12.2011.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Sxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi ja viivise, kokku 44 472,27 euro nõudes. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest 8,25% aastas alates 02.12.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 26. jaanuariks 2012. a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagiavalduses märgitud kostja aadressil,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid elektroonselt kostja e-posti aadressile 06.01.2012. a. Kostja ei saatnud elektroonselt tagasi materjalide kättesaamise kinnitamise teadet. Samas kinnitas kostja kohtule telefoni teel, et sai elektroonselt saadetud materjalid kätte. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 04.12.2006. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 36 261 eurot, intressimääraga 6 kuu euribor + 0,600% aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud laenu tagasimakseid koos intressimaksetega nõuetekohaselt. Hageja ütles laenulepingu üles alates 25.02.2009. a. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult muu hulgas tema kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2 (3)

Hagi esitamise, s.o 02.12.2011. a seisuga oli kostja võlg hageja ees kokku 44 472,27 eurot. Võlgnevus moodustus laenu põhiosa võlast summas 34 572,98 eurot, intressivõlast summas 1338,77, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 7985,31 eurot ja teenustasu võlg 575,21 eurot. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled olid laenulepingus kokku leppinud intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 0,600% aastas. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud intressi määras 8,25 % aastas (0,022 % päevas). Hagiavalduse esitamise seisuga on viivis 7985,31 eurot. hageja on taotlenud hagis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 03.12.2011-07.02.2012 viiviste suuruseks 729,60 eurot (põhivõlg 34 572,98 eurot x 0,022 % x 96 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel märgib kohus, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 3515,14 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.

Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.