Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

OÜ Pankiir (likvideerimisel) likvideerija H. Talts esitas 11.02.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt määrati H. Talts Pärnu Maakohtu 04.01.2012 otsusega osaühingu Pankiir likvideerijaks. OÜ Pankiir (likvideerimisel) põhitegevusalaks on kinnisvaraarendus, kuid likvideerijal ei ole võimalik anda täpsemaid selgitusi osaühingu tegevuse kohta. Likvideerija valduses ei ole osaühingu raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti ei ole likvideerija kokku puutunud osaühingu majandustegevusega. Viimased juhatuse liikmed ei ole täitnud oma lubadust edastada likvideerijale raamatupidamislik dokumentatsioon. Likvideerija on koostanud varade ja võlgade nimekirja vastavalt avalikest registritest saadud ja Pärnu Maakohtu poolt edastatud andmetele ning protsessi käigus võivad need andmed täieneda. Likvideerija palub välja kuulutada OÜ Pankiir (likvideerimisel) pankroti ja läbi viia pankrotimenetluse. Pärnu Maakohus 15.02.2012 kohtumäärusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrus Õnnik’u.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Andrus Õnnik esitas 06.03.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ajutine haldur, tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. OÜ Pankiir (likvideerimisel) kohta tehti äriregistri esmakanne 13.03.1998, kuid ettevõte oli asutatud juba varem (registreeritud ettevõtteregistris). Registrisse kandmisest alates on korduvalt vahetunud OÜ Pankiir (likvideerimisel) juhatuse liikmed ja/või osanikud. Majandusraskuste tekkimisel lahkus äriühingu asutaja ja tegelik juht Ülo Uibos 13.02.2009 omanike ringist ning 13.03.2009juhatuse liikme kohalt. OÜ Pankiir (likvideerimisel) osaluse omandas OÜ Prado (registrikood 10899450, juhatuse liige Marko Langund) ja juhatuse liikmeteks said 2009 märtsis Lauri Malm ja Marko Langund, kes olid seisukohal, et võlausaldajatega tuleks sõlmida kokkulepped, mille alusel vara müügid peatatakse ja kinnisvara müüakse majandusolukorra paranedes. Kuna majanduslangus osutus eeldatust pikemaks ning võlausaldajatega kokkuleppeid ei suudetud sõlmida, võõrandas OÜ Prado talle kuuluva äriühingu osa 14.09.2009 OÜ-le Haktoline Konsult (registrikood 11526863, juhatuse liige Hillar Talts). Registrikanne Lauri Malmi ja Marko Langundi juhatuse liikmete hulgast kustutamiseks tehti 06.05.2010 ning Pärnu Maakohtu poolt määratud likvideerija registrisse kandmiseni (24.01.2012) uut juhatuse liiget registrisse kantud ei olnud. Hillar Taltsi sõnul

2 (6)

pidi Haktoline Konsult OÜ vastavalt kokkulepetele olema Pankiir OÜ osade ajutine hoidja ja seetõttu ei tegelenud Haktoline Konsult OÜ omanikuna ka juhatuse liikmete valimisega. Pärnu Maakohtu 04.01.2012 määruse alusel tehti 24.01.2012 registrisse OÜ Pankiir (likvideerimisel) lõpetamiskanne ning kanne äriühingu likvideerija Hillar Taltsi kohta. 11.02.2012.a. esitas likvideerija Hillar Talts OÜ Pankiir (likvideerimisel) suhtes Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgniku viimased liikmed likvideerijale äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni üle andnud. Ajutisele pankrotihaldurile on Lauri Malm teatanud, et tema valduses ei ole OÜ Pankiir (likvideerimisel) raamatupidamisdokumente. Marko Langundi peamine asukoht on käesoleval ajal teadaolevalt Rootsi Kuningriik ning temalt täpsemat informatsiooni ei ole ajutine haldur saanud. Võlgniku poolt viimasena äriregistrile esitatud 2007.a majandusaasta aruandest nähtuvalt koosnesid võlgniku varad peamiselt käibevaradest, millest 39 % moodustas raha kassas ja 49,5 % varud soetatud kinnisvaraobjektide näol. Materiaalsest põhivarast enamus koosnes kinnisvaraobjektide eest teostatud ettemaksetest. Võlgniku finantsnäitajaid analüüsides võib järeldada, et kassas oleva rahana näidatud 3 255 387 krooni näol oli tegelikult tegemist kassa puudujäägiga. Varud ja põhivara oli kajastatud ilmselt kinnisvaraobjektide soetusmaksumuse ja neisse paigutatud täiendavate vahendite summana. Kinnisvarahindade langusest tingituna hakkasid aga varude ja põhivara tegelikud väärtused kiiresti vähenema ning osutusid peagi väiksemaks, kui samade objektide soetamiseks/arendamiseks võetud laenukohustused. Olemasolevatel andmetel on võlgnikul võlgu ja kohustusi kokku vähemalt € 73 000,07, vara kokku € 1008,58. Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutisele haldurile võlgniku raamatupidamisdokumente esitatud ei ole, kuid kogutud materjalidest nähtub, et võlgniku raamatupidamise seisukord on mitterahuldav. Võlgnikul on täitmata kohustusi mitme võlausaldaja ees, suuremad võlausaldajad on Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu € 35 495,26 (sh intress, käibemaks, maamaks ja sotsiaalmaks) ja Swedbank Liising AS (liisinglepingutest tulenevad nõuded) € 34 197,02. Ülejäänud võlausaldajate nõuded jäävad vahemikku € 15,36 – € 1377,46. Maanteeameti andmetel võlgniku omandis /kasutuses sõidukeid registreeritud ei ole, samuti ei ole viimase 3 aasta jooksul sõidukeid võõrandatud. Perioodil 22.03.2007 – 21.09.2009 võõrandas võlgnik 9 talle kuulunud kinnisvaraobjekti. Esimesed 5 objekti müüs võlgnik ise, kuid kõigi objektide puhul oli tegemist pankadele panditud kinnisasjade müügiga. 21.09.2009.a. müüdi 4 kinnisasja täitemenetluse raames pandipidaja nõude rahuldamiseks. Käesoleval ajal kuulub võlgnikule kaks kinnisasja, mis asuvad aadressil Suur-Sepa 8 Pärnus. Mõlema kinnistu registriosa kolmandasse jakku on kantud sõiduteeservituut ja keelumärge Eesti Vabariigi kasuks Maksu-ja Tolliameti kaudu. Tegemist on keldrikorrusel asuvate eraldamata mitteeluruumidega. Kelder on ebasanitaarne ning ei sobi elu- ega äriruumideks, samas asub korterelamu katlamaja. Pankrotiavalduses võlgniku märgitud kahe kinnisasja hind kokku 20 000€ (s.o 428,27 €/m2) on ilmselgelt oluliselt üle hinnatud. Ajutise halduri hinnangul on tegemist väheväärtusliku mittelikviidse varaga, mille peamiseks müügiargumendiks saab olla katlamaja asumine keldris ning seeläbi elamu teiste korteriomanike huvitatus. Eeltoodu alusel haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja

3 (6)

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused ületavad 73 000 eurot ja varad sisuliselt puuduvad, äriühingu tegevus on lõppenud juba 2009.aastal ning seega puudub rahavoog kohustuste täitmiseks ja tegevuse taaskäivitamiseks, OÜ Pankiir (likvideerimisel) tervendamine ei ole võimalik. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole eelnimetatud kinnisvara müükide puhul tegemist tagasivõidetavate tehingutega, kuid pankrotimenetluse käigus tuleb kontrollida võõrandamistehingute täpsemad tingimused. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on OÜ Pankiir (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008. aastal toimunud kinnisvarahindade märkimisväärsest langusest tulenenud suutmatus viia ellu kavandatud äriplaani. Võlgnik ei ole koostanud majandusaasta aruandeid alates 2008. aastast, mistõttu ei ole täpset maksejõuetuse tekkimise aega võimalik määrata. Kogutud andmetele tuginedes võib järeldada, et OÜ Pankiir (likvideerimisel) maksejõuetus oli kujunenud välja hiljemalt 2009.a lõpuks. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et OÜ Pankiir (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu karistusseadustiku tähenduses. Arvestades, oli tolleaegse Juhatuse liikme Ülo Uibose tegutsemine äriühingu juhtimisel oli 2007.a majandustingimustes põhjendatud. Puudub alus väita, et maksejõuetus põhjustati kuriteo tunnustega teoga. Seoses võlgniku maksejõuetusega esineb juhatuse liikmete käitumises raske juhtimisviga, sest pankrotiavaldust ei esitatud äriseadustiku § 180 lg-s 51 sätestatud tähtaja jooksul. Ajutisel halduril puuduvad täpsed andmed selle kohta, et maksejõuetus oli tekkinud enne 13.03.2009. Maksejõuetuse tekkimise aja ebaselguse tõttu puudub alus Ülo Uibose süüdistamiseks ÄS § 185 lg 51 sätestatud kohustuse rikkumises. Olemasolevatel andmetel maksejõuetus tekkis eelduslikult perioodil, kui võlgniku juhatuse liikmeteks olid Lauri Malm ja Marko Langund. Nimetatud isikud oleksid pidanud maksejõuetuse ilmnemisel esitama kohtule OÜ Pankiir (likvideerimisel) pankrotiavalduse. Seega tuleb asuda seisukohale, et Lauri Malm ́i ja Marko Langund ́i käitumises esinevad raske juhtimisvea tunnused, mida tuleb märkida ka kohtulahendis. Jääb arusaamatuks, miks ei ole registripidaja alustanud võlgniku sundlõpetamist märgatavalt varem. Võlgniku esitas registripidajale viimasena esitatud 2007.a majandusaasta aruande. Äriseadustikus sätestatud tähtaegadest tulenevalt oleks pidanud võlgnik olema sundlõpetatud hiljemalt 2011.a alguses. Lisaks majandusaasta aruannete puudumisele ei olnud võlgnikul alates 06.maist 2010 kantud registrisse ka juhatuse liikmeid. Ajutine haldur A. Õnnik taotleb välja kuulutada OÜ Pankiir pankrot ning nimetada teda pankrotihalduriks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti

4 (6)

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus OÜ Pankiir (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks x eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, va sotsiaalmaks) ning mõista see välja võlgnikult. Võlgniku esindaja kohtuistungil ei viibinud. Enne kohtuistungit kohtule saadetud avalduses palus võlgniku esindaja H. Talts pankrotiavaldus läbi vaadata tema osavõtuta, H. Talts jäi pankrotiavalduse juurde ja kinnitas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. H. Talts oli nõus A. Õnniku nimetamisega pankrotihalduriks. Samuti nõustus H. Talts ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud seisukohtadega ja ajutise halduri tasuga. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Seega pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja OÜ Pankiir (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Olemasolevate tõendite alusel on põhjendatud ajutise halduri hinnang, et võlgniku, kelle põhitegevusalaks alates 2002.aastast oli kinnisvaraga seotud tegevused, maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on üleilmsest majanduskriisist tingituna kinnisvarahindade olulise languse tõttu äriplaani täitmise nurjumine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara praktiliselt puudub ning kohustusi on vähemalt 73 000 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 3 aastat tagasi, puuduvad rahavood tegevuse taaskäivitamiseks ja/või kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 alusel tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 35 lg-le 2 ja § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 28 lg 2 kohaselt tuleb lahendis märkida, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Raskeks juhtimisveaks loetakse muu hulgas juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et OÜ Pankiir (likvideerimisel) juhatuse liikmed Lauri Malmi ja Marko Langundi käitumises esinevad raske juhtimisvea tunnused, kuna eelduslikult tekkis võlgniku maksejõuetus perioodil, mil eelnimetatud isikud olid juhatuse liikmed, ning nad ei esitanud pankrotiavaldust ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud 20päevase tähtaja jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Ajutine pankrotihaldur oma aruandes ilmselt ekslikult viitab selles kontekstis ÄS §-le 185. Kohtu hinnangul ei nähtu ajutise halduri aruandest ega sellele lisatud dokumentidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks L. Malmi ja M. Langundi raske juhtimisviga. Püsiva maksejõuetuse ilmnemisel tähtaegselt pankrotiavalduse rahuldamata jätmine on käsitatav juhatuse liikme kohustuste vähemalt raskelt hooletult täitmata jätmisena, kuid pankrotiavalduse esitamata jätmine ei saanud olla maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt tuleb kohtulahendis märkida, kui raske juhtimisviga oli maksejõuetuse põhjuseks. Pankrotimäärusega kohus nimetab pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur A. Õnnik on andnud nõusoleku jätkama selles menetluses ka pankrotihaldurina. Võlgniku esindaja ei esitanud vastuväiteid A. Õnniku pankrotihalduriks nimetamisele. Kohus leiab, et A. Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele ning nimetab ta OÜ Pankiir (likvideerimisel) pankrotihalduriks.

5 (6)

Ajutine pankrotihaldur taotleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu x eurot (lisandub sotsiaalmaks). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks x tundi, tasu on arvestatud x eurot tunnis. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus on mõistlik ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.

Heli Käpp kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.