Võlaõigus › Töövõtulepingud

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 12.05.2010 esitas Osaühing Vändra MP maakohtule hagi Tallinna Teede Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse 579 679.25 krooni ja viivise 142 436.19 krooni väljamõistmiseks. 01.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 011175 (töövõtuleping 1), mille objektiks oli Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tänav 9 trasside rajamiseks tehtavad ehitustööd. 2008 jaanuaris esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 (objekt: Pärnu linnas Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööd) summas 904 573.85 krooni. Akti alusel väljastas hageja 30.01.2008 arve nr 14 summas 904 573.85 krooni, mille kostja on maksekorralduse nr 00631 kohaselt 20.02.2008 täies ulatuses tasunud. 2008. mais esitas hageja kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 (objekt: Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööd) summas 539 850 krooni. Akti alusel väljastas hageja 31.05.2008 arve nr 1581 summas 539 850 krooni, mille kostja on maksekorralduse nr 01073 kohaselt 30.04.2009 täies ulatuses tasunud. 2008. juunis esitas hageja kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4 (objekt: Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööd), summas 32 784.65 krooni. Akti alusel on hageja väljastanud 29.06.2008 arve nr 1581 summas 32 784.65 krooni, mis on tasumata. 2009. juunis esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 5 (objekt: Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööd), summas 102 306 krooni. Akti alusel on hageja väljastanud 30.06.2009 arve nr 11986 summas 102 306 krooni, mis on tasumata. 01.02.2008 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 010281 (töövõtuleping 2), mille objektiks oli Keila kinnistutel olevad ehitustööd. 2008. veebruaris allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 (objekt: Keila kinnistute ehitustööd), summas 283 200 krooni. Akti alusel väljastas hageja 28.02.2008 arve nr 328 summas 283 200 krooni, mis on tasumata. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja teostab Imavere objektil buldooseri- ja rullitöid ning kostja maksab selle eest tasu. 2008. juunis allkirjastasid hageja ja kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 113, millega kostja võttis vastu Imavere objektil teostatud tööd maksumusega 156 668.60 krooni. Akti alusel esitas hageja 30.06.2008 kostjale arve nr 2036 summas 156 668.60 krooni, mis on tasumata. Pooled sõlmisid suuliselt kokku, et hageja parandab Port Artur II objekti trepi piirde ning kostja maksab selle eest tasu. 2009. aprillis allkirjastasid hageja ja kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 38, millega kostja võttis vastu Port Artur II objektil teostatud tööd maksumusega 4 720 krooni. Akti alusel esitas hageja 29.04.2009 kostjale arve nr 984 summas 4 720 krooni, mis on tasumata. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt tasumata arvete viivitamatut tasumist. Tööd, mille eest on esitatud vaidlusalused arved (s.o 29.06.2008 arve nr 1581, 30.06.2009 arve nr 11986, 28.02.2008 arve nr 328, 30.06.2008 arve nr 2036 ja 29.04.2009 arve nr 984), on nõuetekohaselt teostatud, kostjale üle antud ja kostja on need vastu võtnud, allkirjastades arvete aluseks olevad tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Erisus on üksnes 29.06.2008 arvega nr 1581, mille aluseks olev tööde üleandmisevastuvõtmise akt on jäänud pooltel ekslikult allkirjastamata. Kuna kostja ei ole vastavalt

töövõtulepingu 1 punktile 14.2 kõnealuse akti allkirjastamisest viie tööpäeva jooksul motiveeritult keeldunud, tuleb aktis nimetatud töö lugeda vastavalt VÕS §-le 628 vastuvõetuks. Seega on tasunõue muutunud sissenõutavaks ja kostja oli kohustatud vaidlusalused arved tasuma - töövõtulepingute 1 ja 2 puhul 21 päeva jooksul arvates arve saamisest ja suuliste töövõtulepingute puhul vastavalt arvetel märgitule 10 päeva jooksul arve saamisest. Kogusummas võlgneb kostja hagejale 579 679.25 krooni. Töövõtulepingu 1 p 10.3 ja töövõtulepingu p 9.2 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise tasumist 15% tähtajaks tasumata summalt aastas, kui tellija viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega. Suuliste töövõtulepingute puhul tuleb lähtuda VÕS regulatsioonist. Seisuga 10.05.2010 on kostja kohustatud tasuma hagejale vaidlusaluste arvete tasumisega viivitamise eest viivist kokku 142 463.19 krooni. Samuti taotleb hageja vastavalt TsMS § 367 kostjalt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ning seda kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. Hageja järgis töövõtulepingute sõlmimisel poolte vahel väljakujunenud praktikat. Kolmandal isikul oli volitus kostja nimel töövõtulepingute sõlmimiseks ja tööde vastuvõtmiseks TsÜS § 118 lg-st 1 ja 2 tulenevalt. Kostja teadis ja pidi teadma, et kolmas isik tegutses hagejaga töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel kostja esindajana ning kostja talus seda. Kolmandal isikul volituste puudumise vastuväide on paljasõnaline, tõendamata ja tagantjärele otsitud argument. Kolmas isik oli kostja töötaja, keda kostja kasutas pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ei teavitanud hagejat sellest, et kolmandal isikul ei oleks olnud selleks vajalikku volitust. Kolmas isik esines suhetes hagejaga kostja volitatud esindajana, kasutas kostja ärinime ja logoga töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide aluseid ning elektronposti aadressi [email protected]. Kostja vastutab kolmanda isiku tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning kolmandale isikule teadolevad asjaolud olid ka kostjale teada. Kui kolmandal isikul tõepoolest ei olnud volitust vaidlusaluste tehingute tegemiseks kotja nimel, siis vastavalt hea usu põhimõttele tulnuks hagejat sellest teavitada. Isegi juhul, kui kolmas isik oma kohustusi kostja ees ei täitnud (ei esitanud korrektselt dokumente kostja raamatupidamisele), ei saa see kaasa tuua õiguslikke tagajärgi hagejale. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole vaidlusaluseid lepinguid sõlminud ega muid dokumente kinnitanud. Kolmandal isikul ei ole kunagi olnud kostja volitust kõnealuste väidetavate lepingute sõlmimiseks või toimingute tegemiseks. Kostja ei ole töö hüvitamisega asunud väidetava töövõtulepingu täitmisele ega seda heaks kiitnud. Kostja on hüvitanud hagejale tööd, mis olid kostja, Pärnu linna ja aktsiaseltsi PÄRNU VESI vaheliste lepingute esemeks, sest arved nr 14 ja nr 1581 olid esitatud ajalises seoses ehitustööde tegemisega. Hilisemad arved ei ole seostatavad kostja ning Pärnu linna ja aktsiaseltsi PÄRNU VESI vahel sõlmitud lepingute täitmisega. Nimetatud lepingus märgitud tasu 1 441 026 krooni on hagejale tasutud ja sellest tulenevalt ei saa hagejal kostja vastu rahalist nõuet olla. Väidetavad töövõtulepingud on kostjani esmakordselt jõudnud alles nende edastamisel hageja 18.12.2009 kirjaga nr 218. Kostja ei teadnud, et kolmas isik tegi kõnealuseid väidetavaid toiminguid. Kostja dokumendiregistris kõnealuseid dokumente registreeritud ei ole. Tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 1 ei ole kostjal hageja ees lepingulisi kohustusi. Ka lepingute kehtivuse korral ei oleks hagejal kostja vastu nendest tulenevaid nõudeid. Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole hageja esitatud ega kostja aktsepteeritud, mistõttu oli kostjal VÕS § 111 lg 1 kohaselt õigus tasu maksmisest keelduda. Akti nr 4 tööde üleandmise-

vastuvõtmise kohta ei ole allkirjastatud. Akt nr 5 on väidetava vastuvõtja poolt allkirjastatud üksnes osaliselt ning on erinev vastavatest teistest dokumentidest. Nimetatud aktid ei ole tasunõude esitamise aluseks. 01.11.2007 dateeringuga töövõtulepingu p-st 8.1 tulenevalt pidid tööd olema tellijale lõplikult üle antud hiljemalt 28.12.2007. Esitatud aktidest tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ei selgu, millal on hageja tööd üle andnud. Kuid aktidest nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5 nähtub, et väidetavaid töid teostati alles 2008. jaanuaris, mais, juunis ning 2009. juunis. Töövõtulepingu dokumendi nr 010281 p-st 7.1 tulenevalt pidid tööd olema tellijale lõplikult üle antud hiljemalt 04.04.2008. Puudub dokument, millest nähtuks, millal on tööd üle antud. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ei ole piisavateks tõenditeks väidetavate töövõtulepingute sõlmimise kohta. Hageja väide Imavere objektil teostatud töödeks suulise lepingu sõlmimise kohta ei ole usutav juba tulenevalt sellest, et tegemist on märkimisväärse mahuga. Üldsõnalisest viitest Imavere objektile ei selgu, millal väidetav suuline leping sõlmiti, kus töid teostati, millal töid teostati, millal tööd üle anti, milline on kokkulepitud tulemus ning milline on üldse hageja väidetava tegevuse seos kostjaga. Sama kehtib nõude kohta väidetava Port Artur II trepi töö osas. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik avaldas oma seisukohad 16.02.2011 kohtuistungil, mille osas on ta esitanud 18.02.2011 parandused. Kolmas isik töötas kostja juures projektijuhina 2002. kuni 2009. detsembrini. Kostja on sõlminud 01.11.2007 ja 01.02.2008 töövõtulepingud kostja nimel. Volitusi saab tõendada kostja ja temale teadolevalt oli tal õigus vaidlusaluseid lepinguid sõlmida. Hageja volitusi kolmandalt isikult kunagi ei küsinud ning lepingu sõlmis ta siis, kui sai teada töövõtjalt, et juhtkondade vahel on kokkulepe. Kolmanda isiku tööülesandeks oli hinnapakkumiste võtmine ja ta eeldas juhtkonna kokkulepet enne lepingu sõlmimist. Sellel hetkel oli tavapärane, et projektijuhid võisid sõlmida lepinguid kostja nimel. Lepingupõhjad olid kostja omad ja need saadeti tutvumiseks vastaspoolele. Kolmandal isikul oli õigus töid objektil vastu võtta ja toimikus olevad kõik aktid on allkirjastatud tema poolt. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Kohus mõistis Tallinna Teede Aktsiaseltsilt Osaühing Vändra MP kasuks välja võlgnevuse 37 048.26 eurot, viivise seisuga 10.05.2010 summas 9 103.33 eurot ja alates 11.05.2010 viivise kuni põhinõude (37 048.26 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Protokolli muutmise taotlused jättis kohus rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et kolmas isik oli kostja projektijuht 2002. kuni 2009. detsembrini. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja teostas ehitustöid järgmistel objektidel: 01.11.2007 kirjaliku töövõtulepingu nr 011175 alusel Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tänav 9 trasside osas; 01.02.2008 töövõtulepingu nr 010281 alusel Keila kinnistute aluste ehitustööd; suulise töövõtulepingu alusel buldooseritööd Imavere objektil ja Port Artur II trepi piirde parandamine. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtulepingud, mille alusel hageja on tasunõuded kostja vastu esitanud, on kostja poolt sõlmitud esindusõigusega isiku poolt ning kehtivad. Kui töövõtulepingud on kehtivad, siis on hagi rahuldamise eelduseks tasunõude sissenõutavaks muutumine. Käesolevas asjas esitatud asjaoludest nähtub, et kolmas isik on teinud hagejaga tehinguid ning need tehingud on tehtud kostja nimel. Kolmas isik töötas kostja projektijuhina ja on kasutanud elektronposti aadressina tööandja aadressi [email protected]. Tunnistaja L V ütluste kohaselt ei tulnud tal kordagi mõttesse, et J V oleks olnud töövõtulepingu 1 tööde tellijaks füüsilise isikuna.

Poolte vahel on olnud pikk koostöö ja see oli tavapärane protseduur, et suheldi otse kostja esindaja J V. Selleks, et kolmanda isiku tehtud tehingud hakkaksid kehtima ka kostja suhtes, peab esindaja omama tehingu tegemiseks esindusõigust ja tegutsema esindusõiguse piires. Kuna vaidlus on töövõtulepingu sõlmimise esindusõiguse olemasolu üle, siis TsÜS § 118 lg-st 3 tulenevalt ei ole sätestatud volitusele kohustuslikku vormi. Kui kostja väidab, et kolmanda isiku tööüleanded said olla määratud volituste mahuga ja volitusi anti kostja poolt lepinguga või otse volitatud isiku poolt antud käskkirja/otsuse/korralduse alusel, siis tulnuks kostjal oma väidet tõendada. Kui kostja tahtis välistada kolmanda isiku õigust tehinguid sõlmida, oleks ta pidanud sellest eraldi hagejale teatama. Esitatud asjaoludest nähtub, et hageja oli veendunud, et kostja on volitanud kolmandat isikut vaidlusaluseid tehinguid tegema. Kolmas isik on olnud oma seisukohtades ebajärjekindel ja tema seletused asjaolude suhtes on vastuolulised. Kolmas isik on avaldanud, et see oli tavapärane sellel hetkel, et projektijuhid võisid sõlmida lepinguid kostja nimel ning reeglina juhtkond kooskõlastas kõige soodsama pakkumise, mille tulemusena koostas ta lepingu ja saatis selle tutvumiseks vastaspoolele. Samas on kolmas isik hiljem selgitanud, et lepinguid sõlmides ta eeldas, et juhtkondade vahel on kokkulepe ning sellise informatsiooni sai ta hagejalt. Kolmanda isiku seletus ei ole tõendiks TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt, mistõttu kohus ei tuginenud asjaolude tuvastamisel kolmanda isiku seletusele. Kohtu hinnangul saab hageja käesolevas asjas tugineda TsÜS § 118 lg 2 sättele. Kuna kolmas isik oli kostja töötaja, siis on nende vahel teatav seos, mille olemasolu õigustab eeldust, et väidetavale esindajale on antud volitus. Kolmanda isiku positsiooni ning täidetavaid ülesandeid arvesse võttes saab mõistlikult eeldada, et isikule on antud volitus vaidlusaluste tehingute tegemiseks. Kohtu hinnangul on ebaloogiline kolmanda isiku avaldatu, et ta kontrollis enda volituste olemasolu töövõtjalt, ehk hagejalt. Kolmas isik ise oleks pidanud olema kindel, et tal on olemas volitus kostja nimel tehingute tegemiseks ning kui ta käitus kostja esindajana, on hagejal õigus eeldada, et talle oli antud volitus tehingute tegemiseks. Kostja teadis või pidi teadma, et kolmas isik tegutseb tema nimel esindajana ja aktsepteeris sellist tegevust. Sellises mahus ehitustööde tellimine või tööde vastuvõtmine eeldab, et kostja peab olema selliste tehingute tegemisest ja tööde vastuvõtmisest teadlik. Kostja pole eitanud, et kostja oli seotud Pärnu linna, Keila valla ja Imavere objektidega. Kolmas isik tegutses lepingute sõlmimisel ja tööde vastuvõtmisel kostja esindajana pikema aja jooksul ning hoolikas äriühing oleks pidanud selle avastama. 01.11.2007 töövõtulepingu on sõlminud kostja nimel kolmas isik. Tellija esindajaks lepingu kohaselt on kolmas isik (lepingu p 10.1.1). Kolmas isik ise on kõiki käesoleva asja lepingutel ja aktidel olevaid allkirju aktsepteerinud. Kostja on allkirjad seadnud kahtluse alla. Seega tulnuks kostjal oma väidet tõendada. 01.11.2007 töövõtulepingu alusel on kostja tasunud hagejale arve nr 14 summas 904 573.85 krooni ja arve nr 1581 summas 539 850 krooni. Nimetatud arved on esitatud 01.11.2007 lepingu alusel ning need on esitatud pärast aktidega tööde üleandmist. Kostja pole tõendanud oma väidet, et nimetatud arved on tasutud mõne muu kohustuse täiteks. Kostja poolt lepingu alusel võetud kohustuste täitmine tõendab kolmandal isikul esindusõiguse olemasolu. Sama kinnitavad ka tunnistaja L V ütlused, mille kohaselt kolmandat isikut sai pidada kostja esindajaks. Tunnistaja L V ütluste kohaselt tellis Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede- ja Aida tn 9 trasside ehitustööd kostja, keda esindas J V. J V võttis tööd ka vastu. Objektil oleva infotahvli peal oli kostja esindajana nimetatud J V ning tunnistajale tutvustati seoses selle objektiga J V kui kostja esindajat. Kostja väidab lisaks, et 01.11.2007 lepingust tulenev nõue on alusetu seetõttu, et lepingu tasuks on 1 441 026 krooni ja kostja on selle summa tasunud. Nimetatud lepingu alusel on hageja esitanud

kostjale arve nr 1626 summas 32 784.65 krooni ja arve nr 1986 summas 102 306 krooni. Arved on esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 4 ja 5 alusel. Tunnistaja L V ütlustega on tõendatud, et eelpool nimetatud aktides märgitud tööd on teostatud, tellijale üle antud ning need on tehtud 01.11.2007 lepingu alusel. Arved esitati pärast seda, kui oli kokku lepitud, et tellija aktsepteerib töid ning arved andis tunnistaja üle J V. Vaatamata sellele, et akti nr 4 pole allkirjastatud, on tõendatud, et aktis nr 4 märgitud tööd ja samuti teised lepingu alusel tellitud tööd on teostatud ja nõuetekohaselt tellijale üle antud. Seda kinnitab ka ehitustööde päeviku väljavõtted. Ehitustööde päevikud on tellija esindajana allkirjastanud kolmas isik. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks aktis nr 4 märgitud tööde vastuvõtmisest keeldunud või olnud selliseks keeldumiseks õigustatud. Tunnistaja L V ütlustega on tõendatud, et tööd on nõuetekohaselt teostatud ja pretensioonid rahuldatud. Kuigi lepingus on kokku lepitud tasus ning see on kostja poolt kahe arvega tasutud, ei muuda see hageja nõuet alusetuks. Lepingu alusel pole välistatud lisatööde tellimine ning nähtuvalt tunnistaja ütlustest ja aktidest on kohus tuvastanud, et kahe vaidlusaluse aktiga teostatud tööd on tehtud töövõtulepingu 1 alusel ning kostja on lepingutasu ületavaid töid aktsepteerinud. Tunnistaja L V ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja esindajana tellis J V Port Artur II trepipiirde parandamise ning nimetatud töö sai teostatud. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 38 on piirde remonditööd kostja esindaja J V üle antud ja selle alusel on esitatud arve nr 984 summas 4 720 krooni. Poolte vahel on olnud pikk koostöö ja see oli tavapärane protseduur, et suheldi otse kostja esindaja J V. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue summas (32 784.65+102 306+4 720) 139 810.65 krooni õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt 01.11.2007 sõlmitud lepingu p 10.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt viivist 15% tähtajaks tasumata summalt aastas. Suuliselt tellitud trepipiirde parandamise osas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja ei ole hageja poolt esitatud viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. 01.02.2008 lepingu on sõlminud kostja nimel kolmas isik. Töövõtulepingu 2 alusel teostatud tööd on kostja nimel vastu võtnud J V ning selle alusel on esitatud arve nr 328 summas 283 200 krooni. Tunnistaja L V ütluste kohaselt oli poolte vahel pikk koostöö ja see oli tavapärane protseduur, et suheldi otse kostja esindaja J V. Hageja sai eeldada, et töövõtulepingu 2 sõlmimiseks on kolmas isik volitatud ning arvestades lepingu mahtu ja tasu suurust ei saa lugeda usutavaks, et kostja ei teadnud sellise lepingu sõlmimisest midagi. Kuna poolte vahel oli pikk koostöö ning kostjat esindas kolmas isik, siis hageja sai eeldada volituste olemasolusse. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks mingilgi viisil kolmanda isiku tegevust katkestanud või lõpetanud. Mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta on tekkinud ka sellest, et hageja on kolmanda isikuga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud (töövõtuleping 1) ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on tehinguid osaliselt täitnud. Kuna tööde teostamine ja üleandmine hagejalt kostjale on aktiga tõendatud, siis hageja nõue summas 283 200 krooni kuulub rahuldamisele. Tulenevalt lepingu p-st 9.2 on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist 15% aastas. Hageja väidab, et poolte vahel on suuliselt sõlmitud leping Imavere objekti buldooseritööde teostamiseks. Kolmas isik on ise kinnitanud, et ilmselt tellis tema Imavere objektile buldooseritööd. Kostja pole vaidlustanud asjaolu, et kostja tegi töid Imavere objektil ja oli selle objektiga seotud. Selle nõude tõendamiseks on hageja esitanud teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 113, mille on allkirjastanud kolmas isik ning akti alusel on esitatud arve nr 2036 summas 156 668.60 krooni. Tööd on teostatud juunis 2008. Samal ajal oli kolmas isik kostja esindajaks töövõtulepingu 1 alusel. Kuna hageja on töövõtulepingu 1 osas kolmanda isiku

esindusõigust kinnitanud, makstes ära selle lepingu alusel esitatud kaks arvet, siis kohtu hinnangul võis hageja mõistlikult uskuda, et kolmandat isikut saab lugeda kostja nimel tegutsevaks isikuks, kellele on antud volitus kostja nimel ehitustööde tellimiseks ja vastuvõtmiseks. Kuna akt on allkirjastatud, siis kostjal tulnuks tõendada, et aktiga vastuvõetud töid pole teostatud või need on teostatud puudustega. Nimetatud asjaolu on kohus pooltele kohtuistungil selgitanud. Vaidlustamata asjaolu kohaselt tegi kostja Imavere objektil töid, siis pidi ta olema teadlik kolmanda isiku tegevusest. Kuna tööde teostamine ja üleandmine hageja poolt kostjale on aktiga tõendatud, siis hageja nõue summas 156 668.60 krooni kuulub rahuldamisele. Kuna põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Tähelepanuta tuleb jätta kostja esindaja 22.02.2011 esitatud täiendavad seisukohad. Seisukohtade vastuvõtmiseks ajal, mil kohus on tsiviilasja arutamise lõpetanud ning läinud nõu pidama, puudub seaduslik alus. Kohus jättis TsMS § 162 lg-le 1 ja TsMS § 167 lg-le 1 tuginedes menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, kaasata J V menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja on kõigile hageja väidetele vastu vaielnud, siis kohus on eksinud, leides, et puudub vaidlus mitmete asjaolude osas. Kohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus on leidnud, et J V oli volitus kostja nimel 01.11.2007 lepingu sõlmimiseks, kuid samas on kohus tuginenud ka TsÜS § 118 lg-le 2, mis reguleerib hoopis volituse antuks lugemist. Kohus on TsMS § 230 lg-t 1 rikkudes sisuliselt leidnud, et kostja peaks tõendama kolmanda isiku esindusõiguse puudumist. Kohtu selline seisukoht on üllatav. Kostja ei võinud tõendite esitamise otsustamisel arvata, et kohus tõlgendab seadust viisil, mis seab volituse puudumise tõendamise kohustuse kostjale. Tallinna Teede AS 11.06.2007 eeskirjas tüüpsete lepingutingimuste kohta, on sätestatud, et lepinguid sõlmib ettevõtte töötaja, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused, sealhulgas volitus ja pakkumiste võrdlustabeli kirjalik kooskõlastus juhatuse liikme poolt. Antud väidetavate toimingute tegemiseks puudus J V volitus ning juhatuse liige ei olnud kirjalikult kooskõlastanud pakkumiste võrdlustabelit. On mõeldamatu, et kostja töötaja võinuks kostja volitusel sõlmida lepinguid ilma volikirjata. Kohtu seisukoht, mille kohaselt kostja oleks pidanud hagejat eraldi teavitama kolmanda isiku tehingu sõlmimise õiguse puudumisest, ei põhine seadusel. Kohus on jätnud käsitlemata kostja vastuväited tunnistaja L V ütluste osas. Kohus ei ole käsitlenud, kust pärineb tunnistaja L V teave. Sellise lähenemise tulemusena on kohtuotsus rajatud tunnistaja hinnangutele ja järeldustele. Kohus ei ole käsitlenud tunnistaja ütlustes seisnevaid vasturääkivusi teiste asjas esitatud tõenditega. Tunnistaja on väitnud, et kõik aktides märgitud tööd said teostatud ja aktid allkirjastatud. Seevastu osa viidatud esitatud aktidest on allkirjastamata. Kui lähtuda väidetavatest lepingutest, on tasu sissenõutavaks muutumise eeldustele ette nähtud kindel kord. Kohus on eiranud asjaolu, et osa esitatud aktidest on allkirjastamata, s.t tööd vastu võtmata ja hageja ei ole esitanud väidetavate lepingute kohast dokumentatsiooni. Kohus ei ole käsitlenud

tunnistaja usaldusväärsust, vaid on tunnistaja seisukohad otsuses kriitikata taasesitanud. Nimetatud isik ei olnud objektiivne ega oma seisukohtades sõltumatu. Teda seovad hagejaga suhted, mille tõttu tal oli huvi mis tahes hagejale kasulike, sh spekulatiivsete ütluste andmiseks. Kohus on kostja põhjendusi käsitlemata leidnud, et kostja poolt arvete nr 14 ja nr 1581 tasumine tõendab kolmandal isikul esindusõiguse olemasolu. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et arved tasuti mitte väidetava lepingu alusel, vaid tulenevalt sellest, et Pärnu linnas tehti ehitustöid, mis olid Pärnu linna ja kostja vahel ning AS Pärnu Vesi ja kostja vahel sõlmitud lepingu esemeks. Kostja ei ole töö hüvitamisega asunud väidetava töövõtulepingu täitmisele ega seda heaks kiitnud. Hageja esitatud maksekorraldustel ei ole viidet lepingule, vaid pelgalt arvele. Kohus on asjaolude tuvastamisel tuginenud kolmanda isiku seletustele, rikkudes TsMS § 229 lg-s 2 sätestatut. Kohus, tuvastades, et poolte vahel oli suuliselt sõlmitud leping Imavere objekti buldooseritööde teostamiseks, on põhjendanud oma seisukohta sellega, et “kolmas isik on ise kinnitanud, et ilmselt tellis tema Imavere objektile buldooseritööd”. Samuti asjaolu osas, et väidetava 01.11.2007 töövõtulepingu on sõlminud kostja nimel kolmas isik, on kohus tuginenud sellele, et kolmas isik on kõiki käesoleva asja lepingutel ja aktidel olevaid allkirju aktsepteerinud. Kohus on toodud seisukohaga põhjendanud tõendamiskoormise omistamist kostjale. Kohus, rikkudes TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust, on jätnud käsitlemata ka järgmised kostja vastuväited. Ebaõige, aga ka asjakohatu on hageja väide, mille kohaselt kostja oli või vähemalt pidi olema teadlik, et J V tegutses suhetes hagejaga kostja esindajana. Kostja dokumendiregistris kõnealuseid dokumente registreeritud ei ole ning need jõudsid kostjani alles hageja 18.12.2009 ja 12.01.2010 kirjaga, hulk aega pärast nende väidetavat koostamist ja ka pärast J V töölt lahkumist. Väidetavatest J V toimingutest kostja ei teadnud. Kohus on leidnud, et kuna sellises mahus J V poolt ehitustööde tellimine või tööde vastuvõtmine eeldab, et kostja peab olema selliste tehingute tegemisest ja tööde vastuvõtmisest teadlik, siis kostja teadis või pidi teadma, et kolmas isik tegutseb tema nimel esindajana. Toodud eelduse püstitamine ei ole millegagi põhjendatud ega ole ka antud asjaoludest lähtuvalt põhjendatav. Kuivõrd kolmas isik tegutses volituseta, ei teadnud kostja ega saanud teada sellisest tegutsemisest. Hageja poolt kohtumenetluse eelselt 18.12.2009 edastatud kirjas nr 218, millega kostjat teavitati väidetavalt teostatud töödest ja paluti tasuda kirjale lisatud arved, toodu on käsitatav ettepanekuna esindusõiguseta tehtud tehing heaks kiita. Kostja ei ole J Vi väidetavaid toiminguid, sh väidetavate lepingute sõlmimist, heaks kiitnud. Kuigi esitatud töövõtulepingud on tühised ega ole aluseks väidetavatele hageja ja kostja vahelistele õigussuhetele, märgib kostja, et isegi lepingute kehtivuse korral ei oleks hagejal kostja vastu nendest tulenevaid nõudeid. Hagile lisatud maksekorraldustel on viidatud vastavatele arvetele ning arvetel on viidatud vastavatele aktidele nr 2 ja nr 3 ning nendel aktidel on viidatud lepingu numbrile 011175. Kuid viidatud lepingut hagi materjalide hulgas ei ole. Aktid ei ole seostatavad kummagagi esitatud lepingutest. Hagile lisatud 01.11.2007 dateeringuga töövõtulepingu dokumendi p-st 14.3 tulenevalt toimub tööde lõplik vastuvõtmine üksnes “Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga”. Lepingu p-st 8.4 tulenevalt pidi tellija finantseerima tööde tegemist tingimusel, et töövõtja on graafikus sätestatud tähtajaks üle andnud kohaselt tehtud tööde vastava osa (lõpparve puhul kõik tööd) ning p-st 8.5 tulenevalt toimub tasumine peale tellija poolt “Alltöövõtu tööde üleandmisevastuvõtmise akti” aktsepteerimist. Nimetatud dokumenti ei ole esitatud. Isegi juhul kui hinnata poolte vahel lepingulise suhte olemasolu, ei ole hageja väidetav nõue muutunud sissenõutavaks. Kuna “Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti” ei ole hageja esitanud ega kostja aktsepteerinud, oli kostjal ka õigus tasu maksmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 kohaselt. Akti nr 4

tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ei ole allkirjastatud. Akt nr 5 on väidetava vastuvõtja poolt allkirjastatud üksnes osaliselt ning erinev vastavatest teistest dokumentidest. Nimetatud aktid ei ole tasunõude esitamise aluseks. 01.11.2007 dateeringuga töövõtulepingu dokumendi p-st 8.1 tulenevalt pidid tööd olema tellijale lõplikult üle antud hiljemalt 28.12.2007. Esitatud aktidest tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ei selgu, millal on hageja tööd üle andnud. Kuid aktidest nr 2, 3, 4 ja 5 nähtub, et väidetavaid töid teostati alles 2008. jaanuaris, mais, juunis ning 2009. juunis. 01.11.2007 dateeringuga töövõtulepingu dokumendi p-st 13 tulenevalt pidid lepinguga seotud teatud dokumendid ja teated olema edastatud kindla korra kohaselt, muu hulgas ette nähtud faksinumbril. Toodud korda ei ole järgitud. Sellest nähtuvalt ei ole esitatud dokumentatsioon kooskõlas reaalsete isikute käitumisega. Nõue on äärmiselt ebamäärane ja selle alusena esitatud dokumentatsioon on hinnatav fiktiivsena. Nähtuvalt hagile lisatud aktist nr 1 tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta, on selle aluseks leping nr 10281. Viidatud lepingut hagi materjalide hulgas ei ole. Akt nr 1 ei ole seostatav kummagi esitatud töövõtulepinguga. Hagile lisatud töövõtulepingu dokumendi nr 010281 p-st 11.2 tulenevalt toimub töö lõplik vastuvõtmine kahepoolse “Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga”. Nimetatud dokumenti ei ole esitatud. Toodust tulenevalt ei ole hageja väidetav nõue muutunud sissenõutavaks. Töövõtulepingu dokumendi nr 010281 p-st 7.1 tulenevalt pidid tööd olema tellijale lõplikult üle antud hiljemalt 04.04.2008. Hagi materjalide hulgas puudub dokument, millest nähtuks, millal on tööd üle antud. Esitatud hagi dokumentatsioon on puudulik, tegemaks hageja nõude osas positiivseid järeldusi. Hageja väited, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud suulisi lepinguid, on ebaõiged ja paljasõnalised. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ei ole piisavateks tõenditeks väidetavate töövõtulepingute sõlmimise kohta. Hageja väide Imavere objektil teostatud töödeks suulise lepingu sõlmimise kohta ei ole usutav juba tulenevalt sellest, et tegemist on märkimisväärse mahuga. Jääb arusaamatuks, kuidas hageja peab võimalikuks seesugust tegevust kostja (ja ka hageja) poolt. Hageja väited Imavere objekti kohta on ebamäärased, ebakonkreetsed ning mitte kontrollitavad. Üldsõnalisest viitest Imavere objektile ei selgu, millal väidetav suuline leping sõlmiti, kus töid teostati, millal töid teostati, millal tööd üle anti, milline on kokkulepitud tulemus ning milline on üldse hageja väidetava tegevuse seos kostjaga. Sama kehtib nõude kohta väidetava Port Artur II trepi töö osas. Nähtuvalt toodust on hageja üritanud lepingulise nõude konstrueerida. Võttes aluseks kaks kostja makset, on hageja üritanud nende pinnalt juurde konstrueerida dokumente ja pooltevahelisi lepingulisi suhteid, kuid üritus on jäänud ebakorrektsete, puudulike, lünklike ja vastuoluliste dokumentide esitamise tasemele. Dokumendid ei ole koherentsed: puuduvad lepingute numbrid või lepingudokumendid üldse, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel puuduvad kuupäevad, aktidel märgitud lepingu numbrid on vastuolus esitatud dokumentidel märgitud numbritega, aktidel märgitud tööde teostamise ajad on vastuolus lepingus märgitud tööde teostamise ajaga, puuduvad tõendid arvete kättesaamise kohta jne. Dokumentatsioon on vastuolus lepinguliste suhete määratletuse põhimõttega. Aktidel tööde üleandmise aja puudumine näitab, et aktid on fiktiivsed. Lepingupooled ei jätaks märkimata kuupäeva, millest sõltub tasunõue, leppetrahvi ja viivise nõuete tekkimine, lepingust taganemise ja muude õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse tekkimine ja muud poolte õigused ja kohustused. Tegelikult ja praktikas pooled selliselt ei toimi. Toodust tulenevalt ei ole kostjal hageja ees väidetavaid lepingulisi kohustusi ning hageja tasunõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus on jätnud kostja eeltoodud vastuväited täielikult käsitlemata, mille tulemusena on kohtu järeldused ühekülgsed ja ebaõiged. Arvestades ülaltoodut, tuleb Harju Maakohtu otsus menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste ja otsuse ebaõigsuse tõttu tühistada.

Kostja esitab taotluse, et kohus hindaks menetlusosaliste väiteid Tallinna Teede AS tüüpsete lepingu tingimuste 11.06.2007 eeskirja vastuvõtmise ja uurimise alusel. Eeskiri kehtis vaidlusaluste väidetavate toimingute tegemise ajal, kinnitatuna 11.06.2007 ja kehtetuks tunnistatuna 21.05.2009. Eeskirjaga on sätestatud, et lepinguid sõlmib ettevõtte töötaja, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused, sealhulgas volitus ja pakkumiste võrdlustabeli kirjalik kooskõlastus juhatuse liikme poolt. Antud väidetavate toimingute tegemiseks puudus J V volitus ning juhatuse liige ei olnud kirjalikult kooskõlastanud pakkumiste võrdlustabelit. Antud dokument tõendab, et kostja töötaja poolt lepingu sõlmimiseks oli kehtestatud kindel kord, mida antud juhul ei olnud järgitud. Sellest tulenevalt on ebaõige kohtu järeldus, et kolmandal isikul oli volitus kostja nimel vaidlusaluste toimingute tegemiseks. Tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kostjale on üllatav Harju Maakohtu otsuses esitatud seisukoht, mille kohaselt, kui kostja väidab, et kolmanda isiku tööüleanded said olla määratud volituste mahuga ja volitusi anti kostja poolt lepinguga või otse volitatud isiku poolt antud käskkirja/otsuse/korralduse alusel, siis tulnuks kostjal oma väidet tõendada. Toodust tulenevalt palub kostja käesolevaga esitatav tõend vastu võtta ja seda hinnata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.11.2011 määruse nr 3-2-1-122-11 kohaselt iseseisva nõudeta kaasatud kolmanda isiku osas tuli ringkonnakohtul välja selgitada, kelle poolel J V on. Kui ta ei suuda otsustada, siis tuleb eeldada, et ta toetab menetluses jätkuvalt selle poole positsiooni, kelle poolele ta kaasati menetlusse varem, seega hageja positsiooni. Apellatsioonikohtu istungil ei suutnud J V otsustada, millist poolt ta enam toetab, seega tuleb eeldada, et ta toetab hageja positsiooni. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka seda, et otsus ei tohi olla vastuoluline ning tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 peab otsuses vastama ka kostja vastuväidetele. Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus eelnimetatud seaduse nõuetele ei vasta. Toimiku materjalidest ilmneb, et tsiviilasjas olevad kostja vastuväited on jäänud tähelepanuta ning kohus ei ole juhtinud tähelepanu ka täiendavate tõendite esitamise võimalusele eelmenetluses, millise õiguse annab kohtule TsMS § 230 lg 2. Seega tsiviilasjas olulised faktilised asjaolud on jäänud välja selgitamata ja tõendamata. Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas kostja töötaja J V omas volitust hagejaga töövõtulepingute sõlmimiseks ning tööde vastuvõtmise aktide allkirjastamiseks. Maakohus on otsuses tuginenud kirjalikult vormistatud 01.11.2007 töövõtulepingule, mille objektiks olid Pärnu linnas Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööd, töövõtulepingule nr 010281 01.02.2008, mille objektiks olid Keila kinnistutel olevad ehitustööd. Mõlemas lepingus on märgitud, et kosja nimel lepingule alla kirjutanud J V tegutseb volituse alusel. Põhjendatud on apellandi väide, et TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga

(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne volitus). TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku esindajaks. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Seega esindusõigus kostja nimel tegutsemiseks on juhatuse liikmel ja kostja poolt vastavalt volitatud isikutel. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et J V omas volitust töövõtulepinguid allkirjastada. Seega tõendid J V esindusõiguse olemasolu kohta lepingutele kostja nimel alla kirjutada puuduvad. Maakohus asus seisukohale, et hageja tuginemine TsÜS § 118 lg-le 2 on põhjendatud, kuivõrd kolmas isik oli kostja töötaja. Siis on nende vahel teatav seos, mille olemasolu õigustab eeldust, et väidetavale esindajale on antud volitus ning arvestades kolmanda isiku positsiooni ning täidetavaid ülesandeid saab mõistlikult eeldada, et isikule on antud volitus vaidlusaluste tehingute tegemiseks. TsÜS § 118 lg 2 järgi kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatava teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Maakohus tugines hagi rahuldamisel Pärnu linnas Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööde osas kahe arve tasumisele, leides, et arvete tasumisega ongi kostja kolmanda isiku tegevuse heaks kiitnud. Kolleegium nõustub apellandiga, et kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et Pärnu linnas oleva objekti osas oli väidetavalt leping sõlmitud Pärnu linnaga ja AS-iga Pärnu Vesi, millest tulenevalt ka tasuti kaks arvet. Aktides nr 2 ja 3 tööde üleandmise – vastuvõtmise kohta, millised on kostja poolt tasutud, on viidatud lepingule nr 0111175. Maakohus on jätnud välja selgitamata, mis lepinguga on tegemist ja mis seos on aktidel nr 2 ja 3 01.11.2007 töövõtulepinguga. Nõude aluseks oleval tööde üleandmise aktil nr 4 puuduvad allkirjad ning kolmanda isiku väidete kohaselt tähendab see seda, et tööd ei olnud valmis. Maakohus on jätnud ka selle asjaolu tähelepanuta ja nõude rahuldanud, jättes välja selgitamata, millest tulenes kostja tasumise kohustus. Kui hageja tugineb Pärnu linnas oleval objektil tehtud tööde osas 01.11.2007 töövõtulepingule, siis tulnuks ka tõendada, kellega lepiti kokku lisatööde mahus ja maksumuses. 01.11.2007 töövõtulepingu p 8.2 kohaselt oli lepingu tasuks 1 441 026 krooni. Arve nr 14, 20.02.2008, alusel tasus kostja 904 573,85 krooni ja arve nr 1581, 31.05.2008, järgi 539 859 krooni, kokku 1 444 423,85 krooni, min on enam kui lepingus olev summa. Kolleegium ei nõustu maakohtu otsuses olevaga seisukohaga, et kostja ei esitanud vastuväiteid hagi aluseks olevate ehitustööde kui kostja objektide osas. Kostja on hagi tervikuna vaidlustanud ning ei ole aktsepteerinud kolmanda isiku suulisi tehinguid ega Imavere, Keila, Port Artur II osas tehtud töid. 07.06.2010 vastuses on kostja märkinud, et Imavere objekti seotus kostjaga on tõendamata ja mitteusutav (I kd lk 79) ning ei ole omaks võtnud, et tegemist oli kostja objektidega. Sama kehtib ka Port Artur trepi kohta. Seega jäi maakohtul välja selgitamata, kas vaidlusalused objektid olid üldse kostja objektid ning kes oli õigustatud sõlmima kostja nimel lepinguid ja kuidas lepiti kokku tööde maksumuses ja lisatöödes, millise korra oli kostja selleks kehtestanud. Maakohus leidis, et kolmanda isiku väited on vastuolulised, kuid on jätnud tähelepanuta, et ka kolmas isik väitis 16.02.2011 kohtuistungil, et enne lepingu sõlmimist juhtkonnad leppisid kokku ning hinnapakkumise võrdlustabeli vaatas üle A K, võrdlustabelid läksid juhtkonna kätte (I lk 193-

196). Maakohus jättis ka selle asjaolu tähelepanuta ning ei selgitanud välja, milline oli siis kostja juures töövõtulepingute sõlmimise kord ning kas vaidlusalused objektid on võrdlustabelites ning millise maksumusega. Maakohus rahuldas ka viivise nõude, kuid jättis tähelepanuta kostja vastuväite, et ta ei tunnistanud viivise nõuet ning väitis, et nõude aluseks olevatest aktidest ja arvetest sai kostja teada alles 18.12.2009. Otsusest ei nähtu, kuidas kohus viivist arvestas. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et tegemist on oluliste menetlusõiguse normide rikkumisega, mis ei ole kõrvaldatavad apellatsioonimenetluse raames. Maakohtul tuleb läbi viia eelmenetlus TsMS § 392 nõuete kohaselt. Apellandi taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks jättis kolleegium kohtuistungil rahuldamata, tuginedes TsMS § 652 lg-le 3, mis ei võta apellandilt õigust esitada käesolevas tsiviilasjas tähtsust omavad tõendid maakohtule eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Apellant esitas taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 kohaselt menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium ei tuvastanud alust kohtuistungi protokolli parandamiseks. Seega tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata.

Mare Merimaa

Fred Fisker

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.