Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-122-11 Tartu, 22. november 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Osaühingu Vändra MP hagi Tallinna Teede Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse nõudes Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 210-22507 Tallinna Teede Aktsiaseltsi määruskaebus Hageja Osaühing Vändra MP (registrikood 10336439), esindajad vandeadvokaadid Pirkka-Marja Põldvere ja Hetti Lump Kostja Tallinna Teede Aktsiaselts (registrikood 10344640), esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Jüri Vipper (isikukood xxxxxxxxxxx 31. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-22507.
2.Uue määrusega kaasata Jüri Vipper menetlusse ka iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO ARVO JUNTI (konto nr 10022008924004, AS SEB Pank) Tallinna Teede Aktsiaseltsi eest 13. juunil 2011 tasutud kassatsioonikautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Vändra MP (hageja) esitas 12. mail 2010 Harju Maakohtule hagi Tallinna Teede Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 579 679 krooni 25 senti, viivise 142 436 krooni 19 senti ja lisanduva seadusjärgse viivise kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse järgi esitas hageja kostjale töövõtulepingute järgi tehtud ehitustööde eest mitu arvet, mis on tasumata. Kostjat töövõtulepingute ja tööde üleandmise aktide allkirjastamisel esindanud Jüri Vipperil oli esindusõigus.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepinguid sõlminud ega muid dokumente kinnitanud. J. Vipperil ei olnud kostja esindamise õigust.
3.13. septembri 2010. a määrusega kaasas maakohus hageja avalduse alusel J. Vipperi menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. novembri 2010. a määrusega kostja ja J. Vipperi määruskaebused maakohtu määruse peale rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kolmanda isiku kaasamist põhjendasid kohtud eelkõige sellega, et hagejal võib olla J. Vipperi vastu nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130 lg 1 või 2 alusel.
4.J. Vipper ei esitanud maakohtule hagi kohta kirjalikku seisukohta, kuid leidis 16. veebruari 2011. a istungil (I kd, tl 194-197), et talle teadaolevalt oli tal õigus lepingud kostja nimel sõlmida ja töid vastu võtta.
5.Harju Maakohus rahuldas 9. märtsi 2011. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 37 048 eurot 26 senti, viivise 10. mai 2010. a seisuga 9103 eurot 33 senti ja võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise ajavahemiku eest alates 11. maist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus leidis otsuses muu hulgas, et J. Vipperil oli kostja esindamise õigus.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitas kostja mh taotluse kaasata J. Vipper menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Taotluse järgi võib kostja esitada hagi rahuldamise korral J. Vipperi vastu kahju hüvitamise nõude, kuna J. Vipper tegutses kostjat esindades omavoliliselt. Hageja palus jätta kostja taotluse rahuldamata. J. Vipper ei vaielnud enda kaasamisele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. mai 2011. a määrusega kostja taotluse rahuldamata. Määruse järgi on J. Vipper iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel juba menetlusse kaasatud ja avalduse põhjendused ei anna alust menetluses osaleva kolmanda isiku kaasamiseks kostja poolel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja kaasata J. Vipper menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Määruskaebuse järgi jättis ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1 oluliselt rikkudes määruse põhjendamata. Samuti eiras ringkonnakohus TsMS § 216 lg 4 esimeses lauses sätestatut, kuna seadus ei piira isiku kaasamist kostja poolel. Ei ole selge, kuidas tagada kostja eeldatava nõude aegumise peatamine. Lisaks on rikutud TsMS §-s 7 sätestatud õigusemõistmise võrdõiguslikkuse aluseid. Maakohus on kaasamise taotluse rahuldanud, aga ringkonnakohus ei ole vormilt ja sisult samasugust taotlust rahuldanud.
9.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.J. Vipper palub, et teda ei kaasataks menetlusse kolmanda isikuna.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada ja J. Vipper kaasata menetlusse ka iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Kostja võib vaidlustada ringkonnakohtu määruse J. Vipperi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmise kohta TsMS § 216 lg 6 esimese lause alusel.
13.Pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise nõude, võib TsMS § 216 lg 1 järgi kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse
kaasamiseks. Kohus kaasab kolmanda isiku TsMS § 216 lg 4 esimese lause järgi määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajadust. Kolmanda isiku enda poolel menetlusse kaasamisega saavutab pool eelkõige seda, et kohtuotsus on TsMS § 214 lg-tes 3 ja 4 sätestatud ulatuses siduv ka tema ja kolmanda isiku vahelises suhtes, st eelkõige regressnõude esitamisel ei saa kolmas isik algatada sisuliselt uuesti juba kord lahendatud vaidlust. Teiseks peatub kolmanda isiku menetlusse kaasamisega TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 6 järgi tema vastu suunatud nõude aegumistähtaeg ning TsMS § 362 lg-te 1-3 alusel (ja mõjutamata TsMS § 216 lg 4 teises lauses sätestatut) tagasiulatuvalt juba kaasamise avalduse kohtule esitamisest.
14.Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS § 213 lg 2 esimese lause järgi menetlusse kaasata põhimõtteliselt igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis. Samas ei tähenda see kolleegiumi arvates, et kohaldada ei tuleks TsMS §-des 329-331 sätestatut, st ka kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamine võib olla lubamatu, kui sellega menetlust venitatakse. Küll on selge, et kolmanda isiku kaasamise taotluse võib esimest korda esitada ka apellatsiooniastmes, eriti kui nt vaidlus maakohtus lahendati poole kahjuks. Kuna kostja taotles J. Vipperi menetlusse kaasamist kolmanda isikuna enda poolel apellatsioonkaebuses, on kaasamine ajaliselt võimalik.
15.Hageja ja kostja vaidluse põhiolemus seisneb selles, kas J. Vipperil oli kostja esindajana õigus sõlmida kostja nimel leping hagejaga ja allkirjastada tööde üleandmise akte. Kui esindusõigus oli olemas, on J. Vipperi allkirjastatud dokumendid kostjale siduvad ja hagi lepingujärgse raha nõudmiseks lõppkokkuvõttes tõenäoliselt vähemalt osaliselt rahuldatakse. Kui J. Vipperil esindusõigust ei olnud, on tema poolt kostja nimel tehtud tehingud TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised, kui kostja neid heaks ei kiida. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kui kohus J. Vipperi esindusõigust eitab ja tehingud tühiseks loeb ning seetõttu hagi rahuldamata jätab, võib tal olla J. Vipperi vastu kahju hüvitamise nõue TsÜS § 130 lg 1 või 2 alusel. Samamoodi on põhjendatud ka kostja seisukoht, et kui vaidlusalused lepingud ja aktid loetakse kostjale siduvaks, võib tal olla kahju hüvitamise nõue J. Vipperi vastu lepingu rikkumisest tulenevalt. Kolleegiumi arvates on seetõttu olemas alus J. Vipperi kaasamiseks menetlusse TsMS § 216 lg-te 1 ja 4 alusel kummagi menetlusosalise poolel.
16.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et J. Vipperi menetlusse kaasamise kostja poolel välistab see, et ta juba on menetlusse kaasatud hageja poolel. Ringkonnakohus ei ole määruses viidanud, millisest seaduse sättest ta keeldumise aluse järeldas. Kolleegiumi arvates sellist keeldu seaduses ei ole. Selline piirang oleks ka ebaõiglane hilisema taotluse esitanud poole suhtes, kellel ei oleks sel juhul nt enam võrreldavat võimalust tagada regressinõude aegumise peatumine ega tugineda kaotuse korral järgnevas menetluses varasemale kohtulahendile. See omakorda oleks vastuolus TsMS §-st 7 tuleneva poolte võrdõiguslikkuse põhimõttega. Kui kostjal on praeguses asjas hagi rahuldamise korral regressinõue J. Vipperi vastu ja J. Vipperit
tema poolel menetlusse kaasata ei saaks, peaks ta juba enne praeguse asja lahendamist esitama tingimusliku nõude J. Vipperi vastu. Kuigi see ei pruugi olla TsMS § 369 alusel välistatud, oleks see vähemalt ebamõistlik, kuna selliselt koormataks nii teda (kas või juba riigilõivu maksmise kohustuse tõttu) kui ka J. Vipperit kolmanda isikuna menetlusse kaasamisega võrreldes ebaproportsionaalselt.
17.Eelneva põhjal tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ja kaasab J. Vipperi menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
18.J. Vipperi menetlusse kaasamine ka kostja poolel on tagajärjelt selge aegumise peatamise osas, kuid täpsustamist vajab tema edasine menetluslik seisund ja vaidluse lahendamise tagajärjed tema suhtes. Hageja või kostja poolel menetlusse kaasatud või sinna astunud iseseisva nõudeta kolmas isik peaks eelduslikult toetama vastava poole positsiooni menetluses, st esitama argumente selle poole toetuseks, olles huvitatud, et see pool menetluse võidaks. Kolleegium möönab, et mõlemal poolel menetlusse kaasatud kolmandat isikut ei saa sundida toetama mõlema poole positsiooni ning leiab, et J. Vipper võib menetluses valida, kas ta toetab menetluses hagejat või kostjat. Tal on mõistlik aeg pärast uut menetlusse kaasamist otsustada, kumma poole toetuseks ta menetluses edasi osaleb, analoogselt TsMS § 213 lg-ga 1. Kui ta valikut ei tee, saab vähemalt eeldada, et ta toetab menetluses jätkuvalt selle poole positsiooni, kelle poolele ta kaasati menetlusse varem, praeguses asjas seega hageja positsiooni. Olukorras, kus kolmas isik on kaasatud menetlusse nii hageja kui ka kostja poolel, võib asjas tehtud lahendi mõju TsMS § 214 lg-te 3 ja 4 alusel olla võimalikus järelvaidluses piiratud, eriti kui regressinõude esitab kolmanda isiku vastu pool, kelle positsiooni kolmas isik menetluses ei toetanud.
19.Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei lahenda kolleegium siin menetluskulude jaotust. See lahendatakse põhiasja lahendamisel osana üldisest kulujaotusest. Kolleegium märgib, et menetluskulude jaotust iseseisva nõudeta kolmanda isiku suhtes reguleerib erinormina TsMS § 167.
20.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kolleegium märgib, et ka määruskaebuse rahuldamata jätmise korral tulnuks tagastada 56 senti liigselt tasutud kautsjonit. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.