Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% tasumata võlasummalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista seadusjärgne viivis. Hageja nõustub kirjaliku menetlusega. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja nõudeid ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kostja teatab ka, et ei ole kunagi elanud Puhangu 67-76, vaid Kaabli 12 Tallinn. Puhangu tänaval viibis ta lühiajaliselt sõbra poolt üüritud korteris. Hageja arved on välja kirjutatud nimedele K R , mitte K R ja nende olemasolust sai kostja teada alles hagiavaldusele lisatud dokumentidest. Hageja ei ole üritanud kostjaga telefoni teel ühendust võtta, et võimaliku võlgnevuse üle läbi rääkida, kuigi lepingute peal on õige telefoninumber. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja kostja väidetega ei nõustu. Nõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arved on esitatud alates 01.02.2008, seega hakkas aegumine kulgema alates 01.01.2009. Hageja pöördus kohtu poole 25.11.2011 ning nõue ei ole aegunud. Nime sisestamisel on tegemist inimliku eksitusega. Tähtsust ei oma, kas kostja on lepingulisele aadressile sisse kirjutatud või mitte. Teenust on kostjale osutatud. Kostja pidi olema võlgnevusest teadlik hiljemalt 05.06.2009, mil hageja tõi ära kostja poolt renditud seadmeid. Kohtu põhjendused Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. Võttes arvesse, et käesoleva hagi hind ei ületa 3 200 eurot, leiab kohus, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel. Pooltel on olnud võimalus oma seisukohti avaldada, kohtuistungil asja arutamist soovitud ei ole. Puudub vaidlus, et pooled on 18.01.2008 sõlminud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu ning seadme kasutamise lepingu, 19.01.2008 kliendilepingu ja 05.06.2009 seadme üleandmise ja vastuvõtmise akti. Puudub vaidlus ka selles, et hageja on lepingutes märgitud aadressil xxxteenust osutanud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja on esitanud kostjale arveid alates 01.02.2008-01.07.2008 ja 01.07.2009 aadressil Puhangu 67-76. Kostja väitel ei ole ta arveid kätte saanud. Käesoleval juhul on arved edastatud kostjale tavapostiga, mistõttu tuleb kohtu arvates lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § ) §-s 69 sätestatud tahteavalduse kättetoimetamise reeglitest. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et kuivõrd teenust osutati aadressil xxxtuleb arved lugeda kättetoimetatuks sellel aadressil. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid väita, et kostjal puudus mõistlik võimalus arvetega tutvuda. Kostja on lepingus ise selle aadressi andnud. Asjaolu, et kostja asub elama mujale ega teavita sellest teenuse osutajat ei välista kostja kohustust teenuste eest tasuda. Hageja on edastanud arved üldtingimuste p 7.4 järgi teenuse osutamise lepingus näidatud aadressile. Kohtu hinnangul ei saa kostjale võlgnevus tulla üllatusena, kuna kostja on tarbinud tasulist teenust ning selle eest maksnud ei ole. Kostja pidi aru saama, et tal on tekkinud võlgnevus.

Kostjal on õigus, et arved on esitatud K R nimele. Samas on see nimi kirjas ka lepingul, millele kostja alla kirjutas. Kostja pidanuks ka ise seda kirjaviga lepingu sõlmimisel märkama. Seetõttu on mõlemad pooled eksinud, kuid see ei muuda sõlmitud lepingut kehtetuks ega välista kostja kohustust saadud teenuste eest tasuda. Kostja väidab, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumistähtaja arvutamisel tuleb lähtuda TsÜS § 147 lg 3 teisest lausest, mille kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvete aegumistähtaeg algas seega 01.01.2009 ega ole hagi esitamise hetkeks 20.12.2011 aegunud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgenduse kohaselt tuleb nimetatud sätet mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (RKTko 3-2-1-95-08). Pooled leppisid liitumis- ja teenuse osutamise lepingu punktis 2 kokku, et kostja tasub osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kohus leiab, et selline kokkulepe vastab TsÜS § 147 lg 3 teises lauses kirjeldatud tunnustele. Seega ei ole hageja nõuded aegunud. Poolte vahel sõlmitud lepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on AS-i S 14.01.2008 kehtestatud üldtingimuste punktis 8.1 kokku leppinud viivisemääras 0,2% laekumata summalt päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja märgib põhivõla suuruseks 85,58 eurot ja viivisteks 85,53 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevust matemaatilises mõttes. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.