Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-7025.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool AS ́i (isikukood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 67 senti ning kanda nimetatud summa AS ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Nordea Pangas. AS tasus 01.02.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 479,33 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv, hagi menetlusse võtmine EEAS poolt alusetult esitatud arve osas; hageja AS “.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-7025, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Hageja AS esitas 20.02.2011.a Harju Maakohtule hagiavalduse EEAS vastu arve tühistamise nõudes. Hagiavalduses märkis hageja, et hageja ja kostja on sõlminud võrgu- ja elektrilepingu nr 17064964/1. 05.11.2010.a uue voolumõõtja paigaldamise käigus selgus, et hageja voolumõõtja on rikutud (arvesti taatlusplommid olid liimitud ning esimene ja teine faas ei fikseerinud tarbimist). Tuvastatu osas koostati akt. Nimetatud akti alusel esitas kostja hagejale 18.01.2011.a arve nr 56337170 2 283,34 euro suuruses summas. Hageja on pöördunud Konkurentsiameti poole. Konkurentsiamet tuvastas, et EEJ (EEJV) tõlgendas toimunut kui nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata elektrienergia tarbimist, mis ei ole tingitud ostjast. Hageja leidis, et arvel näidatud summa on ebamõistlikult suur ka kolme aasta lõikes, sest hageja ei tarbi nii palju elektrienergiat. Ühtlasi märkis hageja, et EEJV ei kontrollinud enne hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu sõlmimist mõõtesüsteemi korrasolekut, mistõttu võis see olla tehnilise rikkega juba krundi eelmise omaniku ajal. Seetõttu palus hageja kohtul tühistada hagejale esitatud 18.01.2011. a arve nr 56337170 summas 2283,34 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus jättis hagiavalduse 11.03.2011.a määrusega käiguta. Kohus leidis, et hageja nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole hageja poolt hagiavalduses selgelt välja toodud.

2-11-7025 Hageja esitas 28.03.2011.a täpsustatud hagiavalduse. Hageja märkis hagis, et hageja sõlmis kostjaga lepingu eksimuse mõjul, sest vastavalt EEJV tüüptingimuste p 4.2 võrguettevõtja tagab temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning kontrollib vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise. Kuna EEJV ei täitnud omapoolseid kohustusi, st ei kontrollinud mõõtesüsteemi korrasolekut ega võtnud kontrollnäite ja seda kogu lepingu perioodi vältel, so 24.08.2006.a kuni 05.11.2010.a, siis võis nimetatud voolumõõtja olla tehnilise rikkega juba eelmise krundi omaniku ajal. Tuginedes eeltoodule puudub kostjal alus oma kohustuste täitmata jätmise eest esitada hagejale vaidlusalust arvet. Kohus jättis hagiavalduse 15.04.2011.a määrusega teistkordselt käiguta, paludes hagejal veelkord kontrollida, kas tühistamisel olulise eksimuse tõttu oma teriaalsed ja formaalsed tingimused täidetud. Ühtlasi leidis kohus, et hagejal tuleb jätkuvalt oma nõuet täpsustada selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik nõuet täita. Hageja täpsustas hagi 28.04.2011.a, milles leidis, et tehingu tühistamise materiaalsed eeldused on täidetud sellega, et hageja ja kostja vahel sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu nr 17064964/1 oli hageja poolt sõlmitud eksimuse mõjul kostja poolt kostja ei täitnud oma seadusest tulenevat kohustust kontrollida mõõtesüsteemi korrasolekut ega võtnud kontrollnäite Tehingu tühistamise formaalsed eeldused on täidetud hagiavalduse esitamisega. Hageja märkis, et tema nõudeks on kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingust tuleneva tehingu kehtetuks tunnistamine, mille alusel hagejale esitati 18.01.2011.a arve n r 56337170 summas 2 283,34 eurot. Kohus andis hagejale 17.05.2011.a veelkord täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning palus hagejal kaaluda esindaja vahetamist. 13.06.2011.a esitas hageja hagiavalduse õiguse tunnustamiseks keelduda lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks esitatud arve tasumisest. Kohus võttis hagiavalduse 16.06.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 06.07.2011.a. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja väide, et antud vaidluse lahutamatuks osaks on tüüptingimused, mis jõustusid 19.10.2005.a, on ekslik, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on 12.12.2009.a jõustunud OÜ J võrgulepingu tüüptingimused madalpinge 63A. Muu hulgas lisas kostja,et mõõtesüsteemide kontrolli käigus selgus, et arvesti mõõtis tegelikku tarbimist 67,73% vähem. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et elektrienergia mõõteseade oli rikutud, millest tulenevalt oli hagejal võimalik kasutada elektrienergiat koguseliselt rohkem, kui seda näitas arvesti. Lisaks on hageja ekslikult seisukohal, et arve nr 56337170 esitamiseks peab kostja olema lepingut rikkunud ja arvesti rikkumises peab hageja süüdi olema. Kuna hageja kohustus oli tasuda tarbitud elektrienergia eest, on esitatud arve kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-ga 3. 01.09.2011.a esitas hageja omapoolsed seisukohad kostja vastusele, jäädes oma nõude juurde. Menetluse jooksul hageja oma nõuetest ei loobunud/taganenud. Ka kostja on kogu menetluse käigus jäänud oma vastuväidete juurde. Vaid 27.09.2011.a vastuses nõustus kostja, et antud vaidluses kohalduvad 19.05.2005.a kehtinud tüüptingimused, kuna arvestuseta tarbimise kindlaks tegemise meetod ei ole 12.12.2009.a kehtima hakanud tüüptingimustega võrreldes muutunud, mistõttu kehtib põhimõte, et tasuda tuleb kogu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste eest. 29.02.2012.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistest kompromissi tingimustes, mille kinnitamist määrusega taotleti: hageja tasub kostjale kompromissina 1000 eurot hiljemalt kompromissi kinnitava määruse jõustumisele järgneva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimise tulemusena puuduvad neil vastastikused nõuded tulenevalt

2-11-7025 käesolevas tsiviilasjas vaidlusalusteks olevatest asjaoludest. Pooled paluvad kompromiss eeltoodud tingimustel kinnitada ja menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on teadlikud tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hageja palub tagastada talle poole tema tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Nordea Pangas. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 06.03.2012.a, mis saadetakse pooltele elektrooniliselt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte kanda. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning AS ́ile tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-7025 tasutud riigilõivust, so summas 239,67 eurot.

2-11-7025

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.