Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 1 (5)

2-12-162 05.0x.2012. a kell 16. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule x päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. K. ) ja S. V. ) 11.0x.2008 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressidega lepingus ja selle maksegraafikus toodud tingimustel ning tasumisega viivitamise puhul maksma võlgnevuselt leppetrahvi ja viivist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast ütles hageja laenulepingu üles ning nõuab kostjalt võla 12x,60 euro, intressi 12,60 euro ja viivise 110,95 euro väljamõistmist. Samuti on hageja ja kostja sõlminud 15.09.2008 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5000 krooni, mille kostja kohustus tagastama koos intressidega lepingus ja selle maksegraafikus toodud tingimustel ning tasumisega viivitamise puhul maksma võlgnevuselt leppetrahvi ja viivist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast ütles hageja laenulepingu üles ning nõuab kostjalt võla 291,84 euro, intresside 4x,06 euro ja viivise 248,80 euro väljamõistmist. Kokku nõuab hageja kostjalt 8x,8x eurot väljamõistmist, millest on võlg 415,44 eurot, intress 55,64 eurot ja viivis x,75 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude – 264,47 euro – väljamõistmist, millest on riigilõiv 89,47 eurot ja hageja õigusabikulud 175 eurot, ning sellelt viivist VÕS 11x lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited

2 (5)

2-12-162

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 02.05.2011. a (tl 22), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl x). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 10.02.2012. a (tl x). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § x lg 1 ja § x lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de x lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 2. märtsiks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-x ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § x lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § x lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

3 (5)

2-12-162 VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 11x lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja hagejale tasuma 8x,8x eurot, millest on põhivõlg 415,44 eurot, intress 55,64 eurot ja viivis (vähendatud ulatuses) x,75 eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 1x lg 1, 2 kohaselt on 415,44 eurot. TsMS § 17x lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele x määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 1-4) ja menetluskulude nimekirjas (tl 5) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv – 89,47 (tl 6) eurot ning hageja õigusabikulud - 175 eurot (tl 7). TsMS § 1x lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse esitamiseks on tasutud 29.12.2011. a riigilõivu 89,47 eurot (tl 6). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu - 89,47 euro väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ Julianuse Õigusbüroo töötaja – S. E. . Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 60 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud osaliselt, s.o kokku 149,47 (89,47+60) euro ulatuses.

4 (5)

2-12-162 Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 11x lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.