Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-13280
Tsiviilasi
OÜ S hagi OÜ P vastu võla nõudes
Hagihind
358,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ P(registrikood XXX, asukoht XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt OÜP hageja OÜ S kasuks välja 357 (kolmsada viiskümmend seitse) eurot ja 76 senti, mis on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa.
3.Mõista kostjalt OÜP hageja OÜ S kasuks välja menetluskulud summas 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot ja 69 senti, millest 76,69 eurot on hageja poolt tasutud riigilõiv ja 60 eurot on tasu õigusabi eest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ P kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 02.08.2011.a hagiavalduse kostja vastu põhivõla nõudes summas 358,67 eurot ja viivise nõudes summas 357,67 eurot, kokku 716,34 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt teenust, mille eest esitas hageja kostjale 08.12.2009.a arve nr XXXsummas 26460 krooni ehk 1691,10 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal arvest tasumata 358,67 eurot. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 07.09.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja vastas hagiavaldusele 09.12.2011.a, kus ta teatas, et tunnistab nõuet põhivõla osas summas 358,67 eurot. Viivisenõuet kostja ei tunnistanud. Hageja vastas kostja seisukohtadele 20.12.2011.a. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud.
3.Kohus selgitas pooltele oma 27.12.2011.a pöördumises, et kostjal tuleb välja tuua ja põhistada, mis alusel ta hageja viivisenõudele vastu vaidleb. Kohus andis mõlemale poolele täiendavalt aega oma kirjalike seisukohtade esitamiseks ning teatas, et kui pooled kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend pooltele teatavaks hiljemalt 02.03.2012.a.
4.Hageja esitas kohtule 27.01.2012.a oma täiendavad seisukohad koos kompromissettepanekuga kostjale. Kostja kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud ning kostja ei vastanud ka hageja kompromissettepanekule. Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevusena 358,67 euro väljamõistmist ning viivisena 357,67 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt teenust. Hageja osutas teenuse ja esitas selle eest kostjale 08.12.2009.a arve nr XXXsummas 26 460 krooni ehk 1691,10 eurot Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal nimetatud arvest tasumata 358,67 eurot. Õiguslikult viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 619, § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, § 101 lõikele 1 ning § 113 lõikele 1. Hageja viitas, et arve kohaselt tuli kostjal tasuda viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arve tasumise tähtaeg oli 29.12.2009.a ning tasumata võlgnevuse summaks on 358,67, millise summa tasumisega on kostja hagiavalduse esitamise ajaks viivitanud 580 päeva. Kogu viivise summa on 1040,14 eurot, kuid hageja vähendas viivist ja nõudis kostjalt viivisena 357,67 euro tasumist.
6.Kohtule 20.12.2011.a esitatud menetlusdokumendis kinnitas hageja, et kostja on talle tasunud 25.11.2011.a 358,67 eurot. Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega viiviste osas. Kostja kohustus tasuma hagejale arve 29.12.2009.a. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja pooltevahelist kokkulepet. Kostjal on kohustus maksta viivist 0,5% päevas arve kohaselt.
7.Hageja poolt kohtule 27.01.2012.a esitatud menetlusdokumendis esitas hageja kohtule alternatiivselt viivisenõude seaduses sätestatud määra alusel, millisel juhul on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa 45,77 eurot. Hageja esitas kostjale
kompromissettepaneku. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivus summas 76,69 eurot ja esindustasu summas 60 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vastas hagiavaldusele 09.12.2011.a ning teatas, et ta tunnistab põhivõlgnevust summas 358,67 eurot, mis on hagejale makstud 25.11.2011.a. Kostja ei tunnistanud hageja viivise nõuet, kuna see ei tuginenud kostja hinnangul seadusele ega lepingule.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Kohus leiab, et kuna kostja on tunnistanud hageja nõuet põhivõlgnevuse ulatuses ning on teatanud, et tasus põhivõlgnevuse 25.11.2011.a, millist asjaolu on hageja kinnitanud, puudub alus kohtuotsusega kostjalt nimetatud summa väljamõistmiseks. Seega leiab kohus, et puudub alus rahuldada hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse osas. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule avaldust hagist loobumiseks põhivõlgnevuse osas, tuleb hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
11.Hageja viivisenõudele on kostja vastu vaielnud põhjendusel, et viivisenõue ei põhine lepingul ega seadusel. Hageja on esimese alternatiivse nõudena palunud kostjalt viivis välja mõista kostjale esitatud arvel märgitud määra alusel ning teise alternatiivina seaduses sätestatud määra alusel. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele (toimiku lk 53) täiendavalt põhistanud, millest tulenevalt ta hageja viivise nõudele vastu vaidleb ning kas ta loeb end seotuks pooltevahelise kokkuleppega, mille tõendamiseks on hageja kohtule esitanud arve nr 90750.
12.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär.
13.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe teenuse osutamise kohta ning kokkuleppe tingimused nähtusid kostjale esitatud arvest nr XXX(toimiku lk 30), mille kohaselt pidi kostja arve tasuma 29.12.2009.a. Arvel on viivise määraks märgitud 0,5% päevas. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid oma arvest tuleneva kohustuse olemasolule ning kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka sellele, et ta pidi arve tasuma 29.12.2009.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud arvet tähtaegselt ning viimase osa tasumata arvest tasus kostja alles 25.11.2011.a.
14.TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste põhjal, lähtudes nõudest. Kui pool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest, eeldatakse poole omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kuna kostja pole vaidlustanud hageja väidet, mille kohaselt sõlmisid pooled teenuse osutamise kohta suulise kokkuleppe, on kostja omaks võtnud hageja väite, mille kohaselt leppisid pooled kokku viivise määras 0,5% tasumata summalt päevas. Kohus selgitas kostjale, milliseid asjaolusid või väiteid tuleb kostjal kohtule täiendavalt esitada, kuid kostja on kohtu selgitused jätnud tähelepanuta. Seega on kostja järelikult nõustunud, et
pooled leppisid kokku viivise määras 0,5%. Kohus peab vajalikuks siinkohal kostjale selgitada, et kui pooled ei oleks omavahel viivise määras kokku leppinud, oleks kostjal endiselt VÕS § 113 lg 1 alusel kohustus tasuda maksmisega viivitamise eest viivist, kuid sellisel juhul kuuluks kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr. Kuivõrd käesoleval juhul on tuvastatud poolte vahel kokkuleppe sõlmimine seadusest kõrgema viivise määra suhtes, tuleb hageja viivisenõue kostja vastu rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summa 357,67 eurot.
15.Hageja on kohtule alternatiivselt esitanud nõude viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määra alusel. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seetõttu ei pea kohus põhjendama hageja seaduses sätestatud määra alusel esitatud viivisenõude rahuldamata jätmist.
16.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et vaatamata hagiavalduse osalisele rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Kostja tasus põhivõlgnevuse alles pärast hagiavalduse esitamist kohtule ega esitanud sisuliselt põhivõlgnevuse osas ühtegi vastuväidet. Juhul, kui hageja oleks põhivõlgnevuse osas hagist loobunud, oleksid menetluskulud jäänud TsMS § 168 lg 4 alusel ikkagi kostja kanda, kuna nimetatud sätte alusel kannab kostja hageja menetluskulud siis, kui hageja loobub hagist kostja poolt nõude rahuldamise tõttu.
17.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on välja toonud, et ta on menetluskuludena antud asjas tasunud riigilõivu summas 76,69 eurot ning õigusabikulud summas 60 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hageja menetluskulude nõue kostja suhtes rahuldada ja kostjalt tuleb menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 76,69 eurot ja õigusabikulude summa 60 eurot, kokku 136,69 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.