Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 02.03.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: BIGBANK AS-i hagi XXXvastu võla nõudes Hagihind: 4 054,09 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 09.02.2012. a Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindajad: Artur Maljukov, Riina Rebane, Brit Raud (e-post [email protected]) Kostja: XXX(end X; isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: advokaat Ilja Santašev (AB Leonid Olovjanišnikov, e-post [email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.BIGBANK AS-i hagi XXXvastu rahuldada: 1.1 Välja mõista hageja BIGBANK AS-i kasuks kostjalt XXX6 702,4 eurot; 1.2 Välja mõista TsMS §367 kohaselt hageja BIGBANK AS-i kasuks kostjalt XXXviivis alates 08.08.2011 kuni põhinõude 3887,94 eurot täitmiseni viivisemääraga 26,56 % aastas; 1.3 Määrata, et väljamõistetavate viiviste suurus ei või ületada põhinõuet 3 887,94 eurot. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta kostja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.1.Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt 6 702,40 eurot (3 887,94 eurot tagastamata krediidisumma, 813,01 eurot tasumata intress, 166,15 eurot võla sissenõudmise kulud, 1 835,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis) ja viivis 26,56% tagastamata krediidisummalt aastas alates 09.08.2011 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja ja XXXsõlmisid 10.03.2005 tarbijakrediidilepingu nr XXXja hiljem kokkuleppe nr 1, millega suurendati XXXkasutuses olevat krediidisummat 3 834,85 euro võrra 7 208,41 euroni intressiga 26,56% aastas. Lepingu sõlmimisel lepiti kokku hageja üldtingimuste nr S 1.1 kohaldamises. Hiljem, vastavalt p-le 6.2, muutis hageja üldtingimusi ning kehtivad üldtingimused S. Teade muutuse kohta avaldati ajalehes Postimees 13.03.2006. Kostja ei teatanud, et ta muutusega ei nõustu, kuigi oli teadlik üldtingimuste kehtestamise vormist. Üldtingimuste muutmine ei muuda hageja nõudeid. 10.03.2005 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis kostja vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXXning võimalikest tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks on 11 110,85 eurot ning käenduse tähtajaks 01.04.2010. Alates 20.12.2005 rikkusid põhivõlgnik ja käendaja kohustust tasuda hagejale kokkulepitud regulaarseid makseid. 04.11.2009 hoiatas hageja põhivõlgnikku ja kostjat lepingu ülesütlemisest ning andis kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 25.11.2009 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja kostjale saadetud teatisega ütles hageja lepingu üles. Lepingu järgi on tagastamata krediidisumma 3 887,94 eurot, ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 813,01 eurot, võla sissenõudmise kulud 166,15 eurot (vastavalt hageja hinnakirjale 26.05.2009, 09.07.2009, 09.09.2009, 25.09.2009, 27.10.2009 kirjade, 20.07.2009 ja 04.11.2009 ülesütlemishoiatuste ning 25.11.2009 saadetud ülesütlemisavalduse ja nõude kirja kulud). Lepingu ülesütlemisel 25.11.2009 oli sissenõutavaks muutunud viivis 78,40 eurot. 08.08.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1 835,30 eurot. Tarbijakrediidilepingus sisalduv 26,56% intressi kokkulepe on õiguspärane – vastupidist ei ole kostja tõendanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-108-02 leidnud, et kahe aasta kohta laenuintress 72% ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega ja tühine. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Kostja on käenduslepingut allkirjastades nõustunud intressimääraga. Viivisenõude vähendamise aluseks olevaid asjaolusid ei le kostja kuidagi tõendanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-120-08 sedastanud, et võlgnik peab arvestama maksetega viivitamisel sanktsioonidega, m.h. kohustusega tasuda viivist intressimäära ulatuses. Lepingulised maksed on tasumata pika aja jooksul, alates 21.04.2009. Krediidi jätkuv kasutamine ei saa toimuda tasuta. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-66-05 põhjendanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel saab kahju tekkida m.h. saamata jäänud tuluna, mida oleks saanud teenida raha pangas hoiustades või edasi laenates. Väide, et hageja on viivisenõude suurendamise eesmärgil nõudega pahatahtlikult viivitanud, on paljasõnaline. Vastuväited raha reaalselt mittesaamise kohta on asjakohatud – käenduslepingu eesmärgiks ei ole põhivõlgniku laenuraha saamine. Nõue oli menetlemisel varasemalt maksekäsu kiirmenetluses, hagejal ei olnud võimalust ega põhjust samaaegselt hagimenetlust algatada. Kulude jaotuse muutmine kostja töötuse tõttu ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud tõenditena: tarbijakrediidileping nr XXX maksegraafiku ja üldtingimustega ja kokkuleppega nr 1 (tl 43-48, 74-79), käendusleping (tl 49-50), saadetud kirjad (tl 52-67), üldtingimuste muutmise teade (tl 69), hageja hinnakiri (tl 73)
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes
Kostja vaidleb hagile vastu ning ei võta hagi õigeks.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Vastuolus TsÜS § 77 ja § 69 lg 1 on üldtingimuste muutmine hageja poolt. Käenduslepingu muutmine sellisel viisil on tühine ja lähtuda tuleb sellest, et käendusleping lõppes 01.04.2010. Viiviseid ei saa nõuda pärast lepingu lõppemist. Hagi tuleb jätta lepingu lõppemise tõttu rahuldamata. Intress 26,56% aastas on liiga koormav kostja jaoks, sest reaalselt raha kostja ei ole saanud ja selles hagejaga kokku leppinud. Eesti pankade keskmine aastaintress on 3-4%. Kohus peaks intressimäära vähendama selle määrani. Hageja peab tõendama, et tal tekkis enam kahju, kui seda võlgnetavalt summalt arvutatud seadusliku viivise summa. Suured viivised on tinginud hagiavalduse esitamine peaaegu kaks aastat pärast lepingu ülesütlemist. See on vastuolus hea usu põhimõttega. Sõlmides käenduslepingu, ei võinud kostja ette näha, et ta peab tagastama rahasummad, mida ta pole kätte saanud. Viivisemäär tuleb vähendada nullini või alternatiivselt VÕS § 94 sätestatud määrani. Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-108-02 tuleb jätta antud juhul tähelepanuta. TsMS § 162 lg 4 alusel ei tohiks kohus jätta menetluskulusid kostja kanda, sest ta on töötu ning laenulepingust raha kätte ei saanud. Kulud tuleb jätta hageja kanda. Oma vastuväidete toetuseks kostja tõendeid esitanud ei ole.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ning põhiistung, mille järel pidasid pooled võimalikuks menetlus lõpetada. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja XXX10.03. 2005 tarbijakrediidilepingu XXX. 1.12.2005 sõlmisid hageja ja XXXkrediidisumma suurendamise kokkuleppe mille tulemusel krediidisummat suurendati 7208,41 euroni (112 787,15 EEK) VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §401 lg1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma 10.03. 2005 sõlmis hageja käenduslepingu XXX. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenuvõtja XXX kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Ülesütlemise hetkel oli hagejale tagastamata krediidisumma 3 887,94 eurot, ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress 813,01 eurot, võla sissenõudmise kulud 166,15 eurot (vastavalt hageja hinnakirjale 26.05.2009, 09.07.2009, 09.09.2009, 25.09.2009, 27.10.2009 kirjade, 20.07.2009 ja 04.11.2009 ülesütlemishoiatuste ning 25.11.2009 saadetud ülesütlemisavalduse ja nõude kirja kulud). Lepingu ülesütlemisel 25.11.2009 oli sissenõutavaks muutunud viivis 78,40 eurot. 08.08.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1 835,30 eurot. VÕS §101 lg1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kuuluvad väljamõistmisele tasumata krediidisumma 3887,94, intress 813,01 eurot. Hageja on lepingu üldtingimuste punkti 6.7 alusel nõudnud krediidiandaja hinnakirjas sätestatud ulatuses võla sissenõudmise kulud 166,15 eurot.
VÕS §113 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 26,56 % aastas. Hageja nõuab viivist 78,4 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni
25.11.2009. Edasi on hageja viivist nõudnud perioodi 25.11.2009 kuni 8.08.2012 eest summas 1759,9 eurot.. Kohus nõustub hageja esitatud viivisearvestusega summas 1835,3 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6 702,4 eurot (3 887,94 + 166,15 + 813,01 + 1 835,30). TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates 08.08.2011 kuni põhinõude 3887,94 eurot täitmiseni viivisemääraga 26,56 % aastas. Kostja XXXvastutus tuleneb VÕS §143 lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt vastutab käendaja ka viivise ja kulude hüvitamise eest. Vastuseks kostja seisukohtadele märgib kohus järgmist. Kostja on esitanud kohutule taotluse viivise vähendamiseks VÕS §162 järgi. Kostja on seisukohal, et käenduslepingut sõlmides ei võinud ta ette näha, et ta peab raha tagastama. Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et käenduslepingu sõlmimisel tekib käendajal võlgnikuga solidaarne vastutus võlausaldaja ees. Küll aga leiab kohus, et taotlus viivise vähendamiseks tuleb rahuldada selliselt, et viivised VÕS §113 ja TsMS§367 järgi ei ületaks põhivõlgnevust 3 887,94 eurot. Kohus on seisukohal, et asja lahendamise suhtes ei oma tähtsust millise üldtingimuste versiooniga on tegemist. Hageja nõuded sellest ei muutu. Käendaja vastutab kuni käenduslepingu lõppemiseni 01.04.2010 tekkinud kohustuste eest, s.t. ka käesolevate nõuete eest (+ viivis nende kohustuste täitmata jätmise eest). Hagis esitatud nõuded tekkisid enne 01.04.2010. Käenduslepingu lõppemine ei vabasta kostjat vastutusest käendamisel tekkinud kohustuste eest. Asjaolu, et laenulepingus kokku lepitud aastaintress on 26,56%, ei ole iseenesest veel vastuolus heade kommetega. Puuduvad asjaolud, millised võiksid viidata vastuolule heade kommetega. Ka nõude maksmapanek aegumistähtaja jooksul ei ole iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus. Vastuväide, et hageja ei ole tõendanud seaduslikust viivisest suuremat viivisenõuet, on asjakohatu – lepingulise intressi suuruses viivis ongi VÕS § 113 lg 1 järgne viivis e. seadusjärgne viivis.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud kostjate kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.