Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Kostja E R ning H R kaasomandisse kuulus alates 19.12.2002 kuni 19.04.2011 korteriomand, mille reaalosaks on korter nr * elamust L mnt * H linnas. 23.11.2006. a otsusega nr 2 nimetasid L mnt * H korteriomanikud KOS § 20 lg 1 alusel elamu korteriomandite ühisuse valitsejaks alates 23.11.2006 tähtajaga 5 aastat Haapsalu Linnamajanduse AS-i, volitusi pikendati 5 aasta võrra 27.06.2011. a otsusega nr 3.3. L mnt. * H elamu korteriomanikud kehtestasid oma 06.02.2007.a. otsusega elamu kodukorra, mille p.4.1. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused hiljemalt iga kalendrikuu 28. kuupäevaks. Maksetähtajaks tasumata summalt maksab korteriomanik ühekordset viivistasu 100 krooni iga tasumata arve eest. L mnt. * H elamu korteriomanikud kehtestasid oma 21.11.2008.a. otsusega võlgade sissenõudmise korra, mille punktiga 1 andsid hagejale kui valitsejale volituse nõuda kohtuväliselt ja kohtulikult sisse korteriomanike huvides tasumisele või muul viisil hüvitamisele kuuluvaid nõudeid seoses korteriomandi valitsemisel valitseja või omanike poolt tehtud hooldus-, haldus-, ja muude kulutustega. Kostja E R rikub pikaajaliselt ja olulises

ulatuses KOS § 13 lg.1 ja lg.2 ja Kodukorra p.4.1. ja 4.4. sätestatud korteriomaniku kohustusi tasuda kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused ning hüvitama teistele korteriomanikele kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. Pärnu Maakohtu 11.08.2009.a. kohtumäärusega (maksekäsuga) tsiviilasjas 2-09-32617 kohustati L mnt. * H korteriomanikke tasuma Haapsalu Linnamajanduse AS-le kui korteriomanike ühisuse valitsejale majandamiskulu võlg ajavahemiku kuni 30. juunini 2009. a eest summas 15 443,69 krooni ehk 987,03 eurot. Sellest summast on võlgnikud tasunud kokku 573,99 eurot ja tasumata on 413,04 eurot. Kuna periood kuni 01. juulini 2009. a on kaetud juba jõustunud kohtumäärusega, on käesoleva hagi esemeks L mnt.* korteri majandamiskulud alates 01. juulist 2009. a kuni korteriomandi võõrandamiseni 19. aprillil 2011. a. Alates 01. juulist 2009. a kuni 27. aprillini 2011. a määrati korterile majandamiskulusid kokku summas 3457,08 eurot. Kuna kostja omand korterile lõppes 19. aprillil, siis ei vastuta ta kogu aprillikuu arve eest, vaid aprillikuu kulude: haldusteenus, raamatu-pidamisteenus, remondifond, pangalaenkaasomandi kindlustus eest üksnes 18 päeva eest, seega peab Enn Rabi tasuma 221,28 eurot [(3,65 + 1,30 + 77,36 + 27,80 + 1,73 + 1,09 + 4,14 + 22,26 + 15,90 + 9,59) + 20% km] + 7,29 + 9,46 + 6,39 + 0,36. Seetõttu moodustasid L mnt * korterile ajavahemikul 01.07.2009. a - 18.04.2011. a määratud majandamiskulud, mille eest vastutab omanik E R, kokku 3441,72 eurot. Kinnistusraamatu registriosa väljavõttest nähtub, et E R ja H R kustutati korteri-omanikena kinnistusraamatust 19. aprillil 2011. a. Korteriomandi majandamiskulude tasumise kohustus kuulub korteriomanikule ja E R ei ole korteriomanik alles alates 19. aprillist 2011. a. Seega vastutavavad E R ja H R korteri majandamiskulude eest kuni 19. aprillini 2011. a. Kõik majandamiskulude arved on saadetud korteri L mnt.* H aadressil. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja esitas E R vastu L mnt. * H korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse nõudes summas 3441,72 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel jooksva viivise väljamõistmist võla summast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni. Pärnu Maakohtu menetluses oli Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaselts maksekäsu kiirmenetluse avaldus E R vastu võla nõudes. Kohus tegi 26.10.2011. a määrusega võlgnik E R’le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 02.11.2011. a. 10.11.2011. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 14.12.2011.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 15.12.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagile ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtu nõude kättesaamisest. 22.12.2011 esitas hageja L mnt* H elamu korteriomanike ühisuse nimel valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS hagi kohtule 3441,72 euro ja viivise nõudes.

03.01.2012. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 09.01.2012 toimetati menetlusdokumendid allkirja vastu kätte kostja abikaasale. 23.01.2012 saatis kostja E R kohtule e-posti teel kirja, et on nõus kirjaliku menetlusega. 24.01.2012 vastas kohus kostjale, et kohtule tuleb vastus esitada tähtaegselt ja allkirjastatult. Rohkem kostja kohtule vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt võib hageja nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 22.12.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 18-22/. Kuna kostja ei ole kohtule sisuliselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja saatis kohtule 23.01.2012 e-kirja, et on nõus kirjaliku menetlusega. 24.01.2012 vastas kohus kostja e-kirjale ning selgitas, et vastus tuleb esitada tähtaegselt ja allkirjastatult. Kostja kohtule allkirjastatud vastust esitanud ei ole. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 3441,72 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: kinnistusraamatu registriosa väljavõtte /tlk 27-29/; L mnt * H korteriomanike 23.11.2006 üldkoosoleku protokolli /tlk 30-31/; L mnt * H korteriomanike 27.06.2011 kordusüldkoosoleku protokolli /tlk 32-33/; L mnt * H korteriomanike 06.02.2007 üldkoosoleku protokolli /tlk 34-35/; L mnt * H korteriomanike 21.11.2008 kordusüldkoosoleku protokolli /tlk 36/; 21.11.2008 kinnitatud L mnt * H elamu kodukorra /tlk 37-42/; 21.11.2008 kinnitatud L mnt * H võlgade sissenõudmise korra /tlk 43/; 11.08.2009. a kohtumääruse tsiviilasjas 2-09-32617 /tlk 44-45/; tsiviilasjas nr 2-09-32617 kohtumääruse täitmise saldo /tlk 46/; L mnt * H majandamiskulude saldo juuli - detsember 2009 /tlk 47/; L mnt * H majandamiskulude saldo 2010 /tlk 48/; L mnt * H majandamiskulude saldo 2011 /tlk 49/; 07.07.2009 arve nr E 12899 /tlk 50/; 07.08.2009 arve nr E 15656 /tlk 51/; 07.09.2009 arve nr E 18287 /tlk 52/; 08.10.2009 arve nr E 20323 /tlk 53/; 05.11.2009 arve nr E 21639 /tlk 54/; 10.01.2010 arve nr L17100134 /tlk 55/; 10.02.2010 arve nr L17100234 /tlk 56/; 10.03.2010 arve nr L17100334 /tlk 57/; 10.04.2010 arve nr L17100434 /tlk 58/; 10.05.2010 arve nr L17100534 /tlk 59/; 10.06.2010 arve nr L17100634 /tlk 60/; 10.07.2010 arve nr L17100734 /tlk 61/; 10.08.2010 arve nr L17100834 /tlk 62/;

10.09.2010 arve nr L17100934 /tlk 63/; 10.10.2010 arve nr L17101034 /tlk 65/; 10.11.2010 arve nr L17101134 /tlk 65/; 10.12.2010 arve nr L17101234 /tlk 66/; 10.01.2011 arve nr L17110134 /tlk 67/; 10.02.2011 arve nr L17110234 /tlk 68/; 10.03.2011 arve nr L17110334 /tlk 69/; 10.04.2011 arve nr L17110434 /tlk 70/; 10.05.2011 arve nr L17110534 /tlk 71/; 16.11.2009 pankrotiteate /tlk 72/; 01.12.2009 nõudeavalduse /tlk 73-74/ ja 27.09.2011 pankrotimenetluse teate /tlk 75/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja talle võrdeliselt kuuluva kaasomandi suurusega. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni 19.04.2011 olid L mnt * H korteriomanikeks E R ja H R. Hageja esitas hagi ühe võlgniku, E R vastu. Kostja ei ole regulaarselt eluruumi haldajale ehk hagejate esindajale haldamis- ja majandamiskulusid tasunud. 22.12.2011. a seisuga oli tasumata haldamis- ja majandamiskulude eest kokku summas 3441,72 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt E R’lt hageja L mnt* H elamu korteriomanike kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 3441,72 eurot. Samuti kuulub E R’lt hageja L mnt * H elamu korteriomanike kasuks väljamõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (3441,72 eurot) alates 22.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 102,27 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 440,97 eurot ning õigusabikulud summas 280 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esindaja on 03.10.2011 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 102,27 eurot /tlk 6 pöördel/ ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 440,97 eurot /tlk 76/, mille tasumist on kohus kontrollinud 22.12.2011 /tlk 80/. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepinguliseks esindajaks OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo ning hageja esindamise eest on OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo esitanud hageja esindajale arve nr 156/2011 summas 336 eurot (summa ilma käibemaksuta 280 eurot). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 102,27 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 440,97 eurot ning õigusabikulud summas 280 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.