Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tartu Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi Jaan Kruuk vastu 10 349.49 euro (tagastamata krediidisumma 5 969.74 eurot, intress 1 220.73 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115.02 eurot, käsitlustasu 122.88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 921.12 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 8.02.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0700225/26st ja laenulepingu raames 12.06.2007 sõlmitud kokkuleppe nr 1, 30.08.2007 sõlmitud kokkuleppe nr 2 ning 21.04.2008 krediidilepingu nr 0823019/96rk rikkumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 30.12.2011 teatega Ametlike Teadaannete kaudu 30.11.2011. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu nr 0700225/26st ja kokkulepete nr 1 ja 2 mittekohase täitmisest tekkinud võlgnevus - tagastamata krediidisumma 5 785.42 eurot, intress 1 220.73 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 115.02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2 736.80 eurot 1.08.2011 seisuga ja lisanduv viivis 25,01% aastas lepingu nr 0700225/26st tagastamata krediidisummalt 5 785.42 eurolt alates 2.08.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 3 048.62 eurot (5 785.42 – 2 736.80). Krediidilepingu nr 0823019/96rk alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevus – tagastamata krediidisumma 184.32 eurot, viivis 1.08.2011 seisuga 184.32 eurot ja käsitlustasu 122.88 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 639.11 eurot, teate väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldamise eest tasutud riigilõiv 6.39 eurot ja õigusabikulud 95.87 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv (639.11 + 6.39) 645.50 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule arve nr 243 (tl 49) ning maksekorralduse nr 11306 (tl 50) selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajaks käesolevas menetluses on volikirja (tl 31) alusel olnud Artur Maljukov. Volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama hagejat kohtumenetluses. Maksuja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut vaid BIGBANK AS-st. Seega on alust arvata, et Artur Maljukov on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 95,87 euro väljamõistmiseks puudub alus.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.