2-11-20422
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
1. märts 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-20422
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi JM vastu kahju nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: J K , XXX Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik (Õigusbüroo VK & Partnerid, kentmanni 8b, 10116 Tallinn, tel 52 34 338, epost: [email protected]); Kostja: JM(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult, Ristiku 4, 10612 Tallinn, tel 51 97 7453, e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
27. veebruar 2012.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: Riho Viik Hageja seaduslik esindaja: JK Kostja: JM Kostja lepinguline esindaja: Marina Simhes-Kazakova
Kinnitada KÜ XXX(hageja) ja JM(kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
JM(isikukood XXX) kohustub tasuma KÜ-le XXX(registrikood XXX) kompromissi korras 1 000 (üks tuhat) eurot osamaksete kaupa, kusjuures iga osamakse suuruseks on 30 eurot, va viimase osamakse suurus, milleks on 40 eurot.
1.2
JM kohustub tasuma käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa esimese osamakse hiljemalt kahe (2) nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
2-11-20422 Ülejäänud osamaksed kuupäevaks.
kohustub
kostja
tasuma
iga
kalendrikuu
viimaseks
1.3
Käesoleva määruse punktis 1.1 sätestatud summad tuleb tasuda KÜ XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s määruse punktis 1.2 kokkulepitud ajal.
Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-20422.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool KÜ XXX(registrikood XXX ) tasutud riigilõivust, so summas 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 62 senti ning kanda nimetatud summa KÜ XXX(registrikood XXX ) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. KÜ XXX tasus 02.05.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 543,24 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt JM vastu“.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-20422, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas Harju Maakohtule 02.05.2011.a hagiavalduse, milles nõuab kostjalt 4657,55 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi 30.06.2008.a üldkoosolekul. Varem ehk 01.06.2001.a oli kostja sõlminud iseendaga hageja nimel töölepingu, mille järgi oli tema põhipalgaks 1351 krooni. Kostja maksis endale töötasu 43 kuud ehk kokku summas 58 093 krooni. 01.12.2004.a sõlmisid FIE JM ja hageja töövõtulepingu, mille järgi kohustus kostja täitma hageja juhatuse esimehe kohustusi. Lepingu järgi kanti kostjale üle tasu igakuiselt summas 2570 krooni ja kokku kanti kostjale tasu üle 41 kuu eest ehk summas 112 750 krooni. Üldkoosoleku otsust, mis oleks andnud kostjale õiguse tasu saada, tehtud ei olnud. Seega sai kostja makseid alusetult. Hageja nõudis kostjalt alusetult saadu tagastamist summas 4 657,56 eurot. Hagi võeti kohtu poolt 09.05.2011.a määrusega menetlusse.
2-11-20422 09.06.2011.a esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostja korteriomandile hüpoteek summas 4657,55 eurot. Kohus jättis hagi tagamise avalduse 22.06.2011.a rahuldamata. Kostja vastas hagile 16.06.2011.a. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja taotles aegumise kohaldamist, kuna mittetulunduühingu seaduse (MTÜ) § 32 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Hageja põhikirja punkti 64 kohaselt vabanevad juhatuse liikmed vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest, kui üldkoosolek on juhatuse tegevuse heaks kiitnud. Lisaks märkis kostja, et juhul, kui kohus aegumist ei kohalda, taatles ta hagi rahuldamata jätmist ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja vastas kostja vastusele 20.07.2011.a, milles viimane jäi oma nõude juurde. Kostja taotles 21.09.2011.a täiendavalt aegumise kohaldamist tsiviilasjas nr 2-11-20422, mille suhtes esitas hageja 17.10.2011.a omapoolse seisukoha. Hageja märkis, et talle jääb vastav kostja taotlus arusaamatuks, kuna hageja on tunnistanud hagiavalduses, et hageja nõue kostja vastu ei tulene MTÜ § 32 lg-st 3. Ühtlasi leidis hageja, et kostja on tõlgendanud hageja põhikirja punkti 64 ebaõigelt. 17.10.2011.a taotles hageja kohtult kostja poolt tõendina 24.05.2001.a KÜ XXX üldkoosoleku protokolli arvestamata jätmist, kuna nimetatud protokollile on KÜ XXX juhatuse esimehe palk summas 2 000 krooni käsitsi juurde kirjutatud mitte varem kui 2004.a ning juhatuse esimehe palga küsimust ei ole üldse sellele ega ka järgnevatel koosolekutel tõstatatud ega arutatud. 24.10.2011.a eelistungil jäid menetlusosalised oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja täpsustas 02.12.2011.a hagiavaldust, milles viimane taotles tunnistada 24.05.2011.a KÜ XXX üldkoosleku protokoll koos selles sisalduvate otsustega tühiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 4 657,56 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja jäi kostja 02.01.2012.a seisukohas hagi täpsustusele varem esitatud seisukohtade juurde. 23.01.2012.a kohtuistungil jäid menetlusosalised oma nõuete ja vastuväidete juurde. 20.02.2012.a esitas hageja hagi põhistamise 4 657,55 euro nõudes ja nõude täpsustuse, milles hageja palus tunnistada 24.05.2011.a KÜ XXX üldkoosoleku protokolli tühiseks, mille suhtes esitas kostja 26.02.2012.a omapoolse seisukoha. 27.02.2012.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistest kompromissi tingimustes, mille kinnitamist määrusega taotleti: kostja tasub hagejale kompromissina 1000 eurot osamaksete kaupa, kusjuures iga osamakse suuruseks on 30 eurot, välja arvatud viimane osamakse, mille suurus on 40 eurot. Esimene osamakse tasutakse kostja poolt hagejale hiljemalt kahe nädala jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Järgmised osamaksed tasutakse kostja poolt hagejale iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kostjal tuleb tasuda hageja arveldusarvele Swedbank XXxxxxxxxxxxX . Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada talle poole tasutud riigilõivust hageja kontole Swedbank XXxxxxxxxxxxX . Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 01.03.2012.a, mis saadetakse pooltele elektrooniliselt.
2-11-20422
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte kanda. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning KÜ-le XXX tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-20422 tasutud riigilõivust, so summas 271,62 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.