Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Arvamuses kostja vastusele leiab hageja, et kassa väljamineku order ei ole vormistatud tagantjärgi. Ebaõige on väide, et hageja 2010a majandusaasta aruandes ei kajastu kostjale antud laen. S.T. K OÜ (pankrotis) ei ole kostjale maksnud novembri 2009 töötasu sularahas. Sel ajal oli nimetatud äriühingu arvelduskontod arestitud ja puudusid mis tahes rahalised vahendid. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Kassa väljamineku orderi allkirjastas kostja S.T. K OÜ-ga (pankrotis), kelle alluvuses kostja töötas. Orderiga maksti välja 2009a novembri töötasu summas 12 980 krooni. Saadud tulu deklareeris kostja tuludeklaratsioonis, kostja on pankorithaldurit teavitanud sularahas makstud töötasust. Kostja allkirjastatud kassa väljamineku orderil oli täidetud vaid kuupäev, summa ning saaja nimi. Kostja pole kunagi andnud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Kostja teadmiseta on orderile lisatud ettevõtte nimi, täidetud blanketil alus ning lisa üritades jätta muljet, et tegemist on laenuga. Kassa väljaminekuorder ei ole tavapärane laenuleping, kostjal puudus ka vajadus laenu võtmiseks, sest tal oli pangas 118 106,90 krooni. Hageja 2010a majandusaasta aruandes ei kajastu laenu andmine kostjale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja meneltuskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja käitub pahas usus. Hageja hüpotees laenu võtmisest on pahatahtlik, kuna laenu võetakse tavapäraselt ümmarguse summana, samuti vormistati order ühes eksemplaris. Pankrotimenetluse ajal sai väljamakseid teha pankrotihalduri nõusolekul. Pankrotihaldur on aktsepteerinud, et kostjale maksti välja novembri 2009 palk nimetatud orderi alusel ja seda on ka Eesti Töötukassa arvesse võtnud – 2009a eest kostjale hüvitist ei makstud. Arvesse tuleb võtta, et hagejal ja S.T. K OÜ-l (pankrotis) on samad juhatuse liikmed. Kohtu põhjendused Hageja nõue põhineb 22.12.2009 kassa väljamineku orderil (t lk 10,88). Hageja on oma nõude loovutanud Inkassofirmale V OÜ (t lk 43), kes on nõude 23.05.2011 tagasi loovutanud (t lk 14). Hageja on seega nõudeõiguslik isik. Kostja ei eita, et on kassa väljamineku orderi alusel saanud raha 12 980 krooni ja väljaminekuorderi allkirjastanud. Seega puudub selles osas vaidlus ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Poolte vahel on aga vaidlus, kui palju oli order kostja poolt allakirjutamise hetkeks täidetud ning kas tegemist on laenu- või töösuhtest tuleneva tehinguga. Kostja on märkinud, et allkirjastas kassa väljamineku orderi tühjale blanketile, millel oli täidetud nimi, kuupäev ja summa; alust ja lisa ning ettevõtte nime ei olnud. Hageja väitis, et kassa väljamineku orderi täitis Kai Orma, kuhu märkis laenu saaja nime, laenu andja, laenu summa, intressi, viivise ning kuupäeva. Seejärel täitis järgmise osa kostja, kes kirjutas summa sõnadega, kuupäeva ja allkirja. Hiljem on juurde kirjutatud laenu alus ja lisa, kuid enne kostja allakirjutamist. Kassa väljamineku orderi originaalist on näha mitu käekirja ja kirjutusvahendit. Ühe käekirjaga on kirjutatud orderi kuupäev, summa ja kostja nimi. Teise käekirjaga on kirjutatud summa sõnadega, kuupäev ja kostja allkiri. Kolmanda käekirjaga on kirjutatud ettevõtte nimi, summa sõnadega, orderi alus ja lisa. Ettevõtte nimeks on kirjutatud hageja nimi, aluseks on:“lühiajaline laen maksetähtajaga 31.12.2010 intressiga 20% (kakskümmend protsenti) aastas“. Orderi lisas on kirjutatud:“Laenu mitte tähtaegsel tagastamisel viivist 0,5% päevas tagastamata summast.“

Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kassa väljamineku order on täidetud mitme isiku poolt erinevate kirjutusvahenditega, ei anna alust väiteks, et tegemist on võltsinguga. Erinevate isikute poolt ja erineval ajal vajalike infoväljade täitmine võib loomulik olla näiteks läbirääkimiste käigus täidetud dokumendi puhul, kus dokument täidetakse järk-järgult vastavalt läbirääkimiste tulemustele. Seetõttu arvestab kohus orderiga kui tõendiga. Samas ei anna order vastust kostja väitele, et osad väljad olid täidetud hiljem kui kostja sellele alla kirjutas. Tuvastamaks, kas tegemist oli laenu- või muust suhtest tuleneva tehinguga, peab kohus hindama teisi asjas kogutud tõendeid. Seejuures ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Teised tõendid on järgmised. Kostja on 05.01.2009 sõlminud töölepingu nr 05012009 SKOÜ-ga (hiljem ärinimi S.T.K OÜ) põhipalgaga 14 981 krooni. Kostja oli kinnitanud, et peeti kinni suulisest töötasu muutmise kokkuleppest (t lk 40-42). Töötukassa hüvitise otsuses on kostja bruto töötasu suuruseks märgitud 15 719 krooni (t lk 77-78). S.T. K OÜ-le (pankrotis) 04.08.2010 tehtud nõudeavalduses märgib kostja, et tööandjal on maksmata töötasu 2009a detsembri ja 2010a jaanuari eest (t lk 30-31, 37-38). 2009a tuludeklaratsioonis on kostja deklareerinud palka S.T.K OÜ-lt (t lk 32-36). Töötukassa on kostjale tasunud hüvitist 2 töötasu ulatuses detsember 2009 ja jaanuar 2010 eest (t lk 77-78, 83-84). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et seisuga 23.12.2009 oli kostja kontojääk 117 881,90 krooni (t lk 44). S.T.K OÜ (pankrotis) pankrotihaldur märgib, et äriühingu raamatupidamise kõiki dokumente ei ole ta kätte saanud (t lk 75-76). Nende tõendite alusel nõustub kohus kostjaga, et kostja ei ole sõlminud laenulepingut. Hageja esitatud orderi käsitlemine laenulepinguna oleks vastuolus teiste tõenditega ning kostja ei ole teinud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Esmalt nõustub kohus kostjaga, et tegemist on ebatavalise laenulepinguga. Laenuleping sõlmitakse tavaliselt lepinguna mitmes eksemplaris, mitte kassa väljamineku orderina. Samuti laenatakse tavapäraselt ümmargune summa, mitte 20 krooni vähem. Ei ole teada, mis põhjusel ei saanud pooled vajadusel sõlmida tavapärast laenulepingut. Nõustudes kostja väitega ebatavalisest laenulepingust, nõustub kohus samal ajal ka hageja väitega, et tegemist ei ole keelatud laenulepinguga. Keelatud ei ole sõlmida laenuleping kassa väljamineku orderil ja ükskõik mis summas. Igal juhul peab aga order olema kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et hageja esitatud order ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Kostjal ei olnud põhjust laenulepingut sõlmida, kuna kostjal oli piisavalt raha kontol. Pigem vastab orderis märgitud summa suurus kostja töötasule S.T.K OÜ-s. Tõenditest nähtub, et kostja hinnangul on ta kätte saanud novembri 2009 töötasu. Nõudeavalduses esitab ta töötasu nõude alates detsembrist 2009. Vastavalt töölepingule oli kostjal õigus saada palka. Novembri 2009 palga maksmine muul moel ei ole kinnitust leidnud, mh on ebapiisavalt korraldatud kostja tööandja raamatupidamine vastavalt pankrotihalduri kirjale. Kostja ei ole kusagil varem märkinud, et ei ole saanud novembri 2009a eest töötasu ning ka Töötukassa on kostjale hüvitanud kahe kuu töötasu. Seega on orderit käsitatud kuni hageja nõude esitamiseni nii kostja kui kolmandate isikute poolt töötasuna ja mitte laenuna. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 kohaselt on tehingus oluline tahteavaldus. Antud juhul puudub kostja poolt avaldatud tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks. Orderil märgitud alus ja lisa ei ole kirjutatud kostja poolt, kostja on alati avaldanud, et sai orderi alusel töötasu ning ei ole kusagil märkinud, et on sõlminud laenulepingu. Kohtul ei ole võimalik tuvastada vastavat tahteavaldust, ilma tahteavalduseta ei ole ka tehingut.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja esitatud kassa väljamineku orderit ei ole võimalik pidada laenulepinguks. Hageja ei ole kostjale laenu andnud ning seetõttu ei ole võimalik hageja hagi rahuldada. Hageja 2010a majandusaasta aruandest ei ole võimalik tuvastada, kas hageja deklareeris kostja võla või mitte, sest see on sedavõrd üldine deklaratsioon. Raske on hinnata, kas lahtris nõuded ja ettemaksed kajastub kostja võlgnevus või mitte (t lk 45-58). Kohtu arvates ei oma tähtsust Harju Maakohtu 17.12.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-60706 AS P hagis SKOÜ vastu (t lk 97-98) ja hageja arved erinevatele tellijatele (t lk 99-104, 126, 131). Samuti ei oma puutumust KK nimele väljastatud kassa väljamineku order (t lk 105). Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.