Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
12.04.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-34824
Tsiviilasi
OÜ Ehituse Hankekeskus hagi Kaia Reimo vastu 829,57 eurose võla, 170,46 eurose intressi ja 650 eurose viivise väljamõistmiseks.
Hagi hind
829,57 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ehituse Hankekeskus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ Ehituse Hankekeskus (registrikood 10420045, asukoht Vana-Tartu mnt 20 Järveküla, Rae vald), lepinguline esindaja adv Merilin Valdmaa Kostja Kaia Reimo (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxx x-xx, xxxxxxx), lepinguline esindaja adv Ene Soop
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kõigile
Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud Harju Maakohus jättis lihtmenetluses 29.02.2012 otsusega rahuldamata OÜ Ehituse Hankekeskus hagi Kaia Reimo vastu 829,57 eurose võla, 170,46 eurose intressi ja 650 eurose viivise väljamõistmiseks. OÜ Ehituse Hankekeskus esitas 02.04.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist.
Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles põhinõudena 829,57 euro väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.