2-11-60511/11 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-11-60511 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt müüs E. T. L. -le suulise müügilepingu alusel vedelkütust. Hageja on väljastanud müüdud koguste kohta kostjale arved. Kostja on kinnitanud arvetel kauba kättesaamist allkirjaga. Arvetel on maksetingimusena märgitud maksetähtaeg ja viivis 0,15% maksega hilinemisel. Kostja on jätnud tasumata kolm hageja arvet : 25.08.2011 arve 8925 summas 5580 eurot maksetähtajaga 24.09 2011, 14.09.2011 arve 9299 summas 6270 eurot maksetähtajaga 14.10.2011 ja 23.09.2011 arve 9445 summas 6285,50 eurot maksetähtajaga 07.11.2011. Seetõttu nõuab hageja kostjalt 19173,88 euro väljamõistmist, millest põhivõlg on 18135,50 eurot ja viivis 1038,38 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 11.01.2012. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt ( tl 26) on hagi vastu võtnud L. juhatuse liige H. M. . Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on 23.02.2012 esitanud taotluse (tl 49) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse.

2-11-60511 VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-12) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kauba eest 18135,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja kuni hagi esitamiseni summas 1038,38 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. Käesolevas tsiviilasjas on 09.12.2011 Tartu Maakohtu määrusega (jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2012 määrusega) hagi tagamiseks arestitud hagi hinna 18135,50 euro ulatuses L. kontod Eesti krediidiasutustes. Kohtutäitur A. K. K. K. oma 09.01.2012 e-kirjas kinnitanud, et on arestitud L. arvelduskonto AS SEB Pangas 4417,72 euro ulatuses (tl 24). Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hagi tagamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on 23.02.2012 esitatud menetluskulude nimekirjas ( tl 50) palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu 1917,34 eurot ja õigusabikulu 540 eurot. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 52-53). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

2-11-60511 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 08.12.2011 riigilõivu 1917,34 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1917,34 eurot riigilõivu katteks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 540 euro ulatuses. Advokaadibüroo Valge & Uiga 17.01.2012 arve nr 6 (tl 53) ) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Advokaadibüroole Valge & Uiga õigusabi osutamise eest tsiviilasjas 2-1160511 540 eurot. 30.01.2012 maksekorraldus (tl 53 pöördel) tõendab, et hageja on nimetatud summa advokaadibüroole ka tasunud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 19200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 6400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 18135,50 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu väljamõistmine käesolevas asjas nõutud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 540 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 1917,34 + 540 so 2367,34 eurot. Hageja on 08.12.2011 tasunud hagi tagamise tagatise 958,69 eurot. TsMS § 391 lg 2 kohaselt on hagejal võimalik nõuda tagatise tagastamist, kui teine pool ei ole esitanud hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul alates sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.