Korteriühistu Xxxhagi JP’i vastu võlgnevuse 543.94 euro ja viivise 38.53 euro nõudes
Tsiviilasja hind
543.94 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Korteriühistu Xxx(registrikood XXX, asukoht
esindajad
XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige RR(elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Sirje V (XXX) Kostja JP (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
22.02.2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja RR Hageja lepinguline esindaja Sirje V Kostja JP Tõlgi Margarita Krestinova juuresolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JP’ilt Korteriühistu Xxx kasuks põhivõlg 543.94 eurot ja viivis 38.53 eurot. Menetluskulud Meneltuskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-11-57928 avalikult teatavakstegemisest (28.02.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Korteriühistu Xxx (hageja) esitas 25.11.2011 maakohtule hagi JP’i (kostja) vastu võlgnevuse 543.94 euro ja viivise 38.53 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 29.08.2009 korteriomandi asukohaga Tammsaare 9889 Tallinnas omanik ning sellest tulenevalt ka hageja liige. Hageja nõuab kostjalt kui korteriomanikult majandamis- ja kommunaalkulusid. Hageja põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ning p 3.2.6 kohaselt tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistuliige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Hageja on kostjale esitanud igakuiselt arveid majandamiskulude eest. Alates 2011.a aprillist on kostja jätnud arved tasumata ning perioodil 01.04.2011 kuni 31.10.2011 on kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus summas 543.94 eurot ja sellelt on hageja arvestanud viivist 38.53 eurot.
Kostja vastuväited
2.Kostja on kohtule 18.01.2012 esitatud vastuses vaielnud hagi menetlusse võtmisele vastu, kuna kostja on ise esitanud hagi hageja vastu (tsiviilasi nr 2-11-46263), mis hõlmab sama perioodi ja mille kohaselt vaidlustab kostja arvetes märgitud summasid. Nimetatud menetluses on kostja esitanud ka kõik vastavad tõendid.
2-11-57928 09.02.2012 kohtule esitatud vastuses toob kostja välja, et kuna tsiviilasjas nr 2-10-26005 tehti tema kahjuks otsus, siis ta täitis kohtuotsust ja tegi ettemaksu, selleks, et vältida kohtuotsuse sundtäitmist. Kostja on esitanud hagi, et vaadata üle kogu makseperiood alates 2008 septembrist kuni 2011 novembrini (tsiviilasi nr 2-11-46263). Menetluse käik
3.Kostja sai isiklikult menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte 12.12.2011 (t lk 35). Vastuse hagile esitas kohtule 28.12.2011 S A . Kuna tegemist ei olnud menetlusosalisega, siis kohus tagastas nimetatud vastuse ning teavitas sellest ka kostjat, andes kostjale uue tähtaja hagile vastamiseks (t lk 37). 18.02.2012 esitas kostja hagile vastuse ning samas vastuses märkis, et soovib asja arutamist kohtuistungil (t lk 43). 23.01.2012 kirjaga tegi kohus kostjale ettepaneku vastuse täpsustamiseks – millistele summadele kostja vastu vaidleb ning mis põhjustel, andes kostjale täiendava tähtaja vastuse esitamiseks (t lk 41). Kostja esitas vastuse koos lisadega kohtule 18.01.2012 (t lk 43-103). Kohus menetleb asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 tulenevalt lihtmenetluses. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Asjas tähtsust omavate vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Kostja on vaidlusaluse perioodi osas korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX asuva korteri omanik (t lk 38-40); • XXX elamu haldamiseks on loodud korteriühistu; • Kostjale on perioodil 01.04.2011 kuni 31.10.2011 esitatud arved majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, mille eest kostja ei ole maksnud.
6.Kostjale kuulus vaidlusalusel perioodil korteriomand Tammsaare tee 98 elamus, kus on asutatud korteriühistu. KÜS § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 5 lg 2 kohaselt korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva.
7.KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 ja 2 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist,
2-11-57928 asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ning p 3.2.6 kohaselt tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistuliige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras.
8.Käesolevas asjas ei vaidle kostja vastu, et talle on esitatud arved perioodi 01.04.2011 kuni 31.10.2011 eest summas 543.94 eurot (t lk 7, 10-16). Kohus on palunud kostjal täpsustada, millistele summadele kostja vastu vaidleb ning mis põhjustel (t lk 41). Kostja vastustest nähtuvalt leiab kostja, et tal ei ole hageja ees võlgnevust, kuna ta on teinud ettemaksu. Seega kostja sisuliselt hageja poolt määratud majandamiskulude ja kommunaalteenuste summadele ja määramise alustele vastu ei vaidle. Hageja vaidleb vastu kostja väitele ettemaksu osas. Kostjalt on 28.03.2011 maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-26005 hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus 2 888.69 eurot (t lk 82-85). Kostja on 11.06.2011 tasunud hagejale 2 888.69 eurot, selgitusega kohtuotsus tsiviilasjas number 2-10-26005 (t lk 100). Tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mistõttu on väär kostja arusaam, et ta tegi hagejale ettemaksu. Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et kostja maksis hagejale selle summa, mis kohtuotsusega välja mõisteti (t lk 105). Seda tõendab ka kostja enda poolt esitatud maksekorraldus nr 126 (t lk 100). Juhul, kui kostja leidis, et ta on teinud ettemaksu, mille tõttu tal vaidlusaluse perioodi osas võlgnevus hageja ees puudub, tulnuks kostjal oma väiteid TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendada. Ühtegi tõendit võimalike ettemaksete kohta kostja kohtule oma väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Teised kostja poolt 09.02.2012 kohtule esitatud tõendid jätab kohus arvestamata, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (t lk 52-63, 66-81, 86-90, 95-99, 101-103).
9.Kuna põhivõlg kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue summas 38.53 eurot (t lk 7). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise suurusele ega selle arvestamise korrale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
2-11-57928 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.