Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seisuga 17.01.2012.a. on 483,42 eurot. Kohustused võlausaldajate ees moodustavad kokku 25 811,19 eurot (IP PP summas 23 138,83 eurot + 0,1% päevas intress; kohtutäitur Risto Sepp summas 2 672,36 eurot). Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikule kuuluva vara väärtuseks 483,42 eurot. AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXX, mille saldo 13.01.2012.a. seisuga on 0,00 EUR. Arvelduskonto on arestitud 12.01.2012.a. Kohustused panga ees puuduvad. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXX (EUR), mille saldo seisuga 18.01.2012.a. oli – 2.05 EUR; arvelduskontot nr XXXXXXX (EUR), mille saldo seisuga 18.01.2012.a. oli 0,00 EUR; arvelduskontot nr XXXXXXXXX (USD), mille saldo seisuga 18.01.2012.a. oli 0,00 USD; arvelduskontot nr XXXXXXXXXX (RUB), mille saldo seisuga 18.01.2012.a. oli 0,00 RUB. Maanteeameti 18. jaanuari 2012.a. vastuse kohaselt on POÜ nimel olnud sõidukid viimase 3 aasta jooksul: 28.06.2011.a. omandatud Mercedes-Benz C 180 CGI, reg.märk. XXX on võõrandatud 13.07.2011.a. OÜ-le K ja 20.07.2011.a. on omanikuks märgitud Swedbank Liising AS, vastutava kasutajana OÜ I l; 03.10.2011.a. omandatud Porsche Cayenne diesel, reg.märk. XXX on võõrandatud 02.11.2011.a. Swedbank Liising AS-le, vastutavaks kasutajaks AS V . Arvelolevaid ning vastutavas kasutuses olevaid sõidukeid nimetatud äriühingul nimel ei ole. Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l P osalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt OÜ P nimele kinnisasju registreeritud ei ole ning ei ole kunagi olnud. Võlgnikul on nõue ettevõtte P GmbH vastu summas 12 117,76 eurot, mida võlgniku esindaja peab ebatõenäoliselt laekuvaks. Maksu- ja Tolliameti 17.01.2012.a. vastuse kohaselt oli 17.01.2012.a. seisuga maksukohustuslase ettemaksukonto saldo summas 483,42 eurot. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2011 detsembriks, mil koostööst võlgnikuga, viimase võlgnevuste ja makseraskuste tekkimise korral, ütlesid ära peamised koostööpartnerid P GmbH ja IP PP. Täiendavad läbirääkimised koostöö jätkamiseks ei õnnestunud, samuti jooksid luhta kõik võlgniku katsed uute projektide ja partnerite leidmiseks. Maksejõuetuse ja pankroti põhjuseks oli võlgniku põhjenduste kohaselt asjaolu, et strateegiline koostööpartner P GmbH ei täitnud oma kohustusi POÜ ees, mistõttu ei olnud OÜ-l P võimalik tekkinud võlgnevuse tõttu täita oma kohustust teise koostööpartneri IP PP ees. Kuna viimane esitas jõustunud kohtuotsuse OÜ-lt P väljamõistetud võlgnevuse täitmiseks sundtäitmisele, peatus ettevõtte majandustegevus ja võlgnik oli sunnitud esitama avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku kohustuste suuruseks on 25 811,19 eurot ja vara suuruseks 483,42 eurot, võlgnik ei suuda täita oma kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine pankrotihaldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku lõpetada OÜ P(registrikood XXX) pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg. 1 alusel. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 807,50 eurot ja kulutuste katteks 115,08 eurot, kokku 922,58 eurot, sealhulgas riigi vahenditest 397 eurot. Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 25 811,19 eurot ja vara suuruseks 483,42 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu. Halduri hinnangul vara tagasivõitmise võimalusi ei ole. Kuriteotunnustega tegu haldur tuvastanud ei ole, mis oleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 09.02.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded POÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab POÜ dokumentide hoidjaks OK ́i (ik XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur Maire Arm palub määrata ajutise halduri tasuks 807,50 eurot ja kulutuste katteks 115,08 eurot, kokku 922,58 eurot, sealhulgas riigi vahenditest 397 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.