Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

tüüptingimuste p 7.26 alusel õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest, kui kahju on tekitatud kindlustusvõtja töötajate või p 2.2 järgi kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikute tahtliku tegevuse või raske ettevaatamatusega. Kui kindlustusvõtja on täitnud tüüptingimuste p-st 15.2.4 tuleneva kohustuse valida hoolikalt vedaja, aga sellele vaatamata läheb veos vedaja raske hooletuse või tahtluse tõttu kaotsi, siis ei ole kindlustusandjal õigust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Vastasel juhul oleks ekspedeerija vastutus kindlustuslepingu kohaselt isegi rangem kui vedaja vastutus CMR-i alusel. Seega sõltub hüvitise väljamaksmisest keeldumise õigus tüüptingimuste p 7.26 alusel sellest, kas ekspedeerija valis vedaja piisava hoolsusega tüüptingimuste p 15.2.4 järgi. Tunnistaja V. P ütluste kohaselt sõlmiti veoleping veebikeskkonna cargo.lt kaudu, mis on ekspedeerijate portaal, mida ütluste andja oli varem aastaid probleemideta kasutanud. Vedaja usaldusväärsuse kontrollimiseks vaatas V. P üksnes seda, kas vedaja nimi esineb cargo.lt mustas nimekirjas. Tunnistaja M. V ütluste kohaselt vedajate puhul usaldusväärsust ei kontrollitagi, vaid kontrollitakse ainult kehtiva kindlustuse olemasolu. Kindlustuse olemasolu kontrollimist tõendab väljavõte vedaja faksi teel saadetud kindlustuslepingust. Veebikeskkonna anonüümsus suurendab pettuse ohvriks langemise riski, mis omakorda kohustab valikuid hoolega kontrollima. Leedu Vabariigi prokuratuuri vastusest kostja teabepäringule nähtub, et vedaja tegevuse uurimiseks on algatatud kriminaalasjad mitmete majandussubjektide veoste omandamise tõttu pettuste teel. Sellest järeldub, et vedaja tegevus veoste kaotsiminekul on tahtlik. Hageja enda avalduse kohaselt algatati kriminaalasi kelmuse uurimiseks. Eelnevast tuleneb, et hageja ei ole täitnud vastutuskindlustuse tingimuste p-st 15.2.4 tulenevat ekspedeerija hoolsuskohustust, kuna ta ei kontrollinud vedaja usaldusväärsust. Faksi teel kehtiva kindlustuslepingu kontrollimine ja cargo.lt musta nimekirja kontrollimine ei tõenda vedaja usaldusväärsust. Ilma sobivate tõenditeta ei ole põhjendatud vedaja usaldusväärsust eeldada. Seega keeldus kostja õigustatult kindlustushüvitise väljamaksmisest vastutuskindlustuse tingimuste p 7.26 alusel. Apellatsioonkaebus

Praegusel juhul ei ole UAB ZBT seotud isikuks Vastutuskindlustuse tingimuste p 2.2 tähenduses, kelle süülist käitumist saaks p-de 2.2. ja 7.26. tähenduses omistada hagejale ja mille tulemusena kostja vabaneks kindlustushüvitise maksmise kohustusest. Vastasel korral piiraks see hageja kui kindlustusvõtja õigusi saada kindlustushüvitist ega oleks kooskõlas kindlustuse olemuse ja eesmärgiga VÕS § 510 tähenduses. Hageja ei ole käitunud vedaja valikul kergemeelselt Vastutuskindlustuse tingimuste p 7.26 tähenduses. Kohtu tõlgendus moonutab vastutuskindlustuslepingu olemust. Vastutuskindlustuse tingimuste p 7.25 ega VÕS § 513 kohaldamise üle otsustamisel ei tuleks lähtuda TsÜS §-st 132, mis reguleerib vastutust teise isiku eest. Kindlustuslepinguga VÕS §-s 513 sätestatud isikute ringi oluline laiendamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kindlustuslepingu sõlmimise eesmärk kindlustusvõtja jaoks on riskide kindlustamine. Kui asuda seisukohale, et kostjal puudub kohustus tasuda hagejale kindlustushüvitis tellija poolt kantud kahju ulatuses, siis jääb hageja ilma kindlustuslepingult oodatud kaitsest ekspedeerimisteenusega kaasnevate riskide realiseerumise korral. Isegi juhul, kui lugeda UAB ZBT tegevus võrdseks hageja tegevusega, ei ole tõendatud hageja süü. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et ekspedeeritav kaup peteti välja kelmuse teel, mille organiseeris ZBT UAB, sest kriminaalmenetluse algatamise fakt ei tõenda tahtliku tegevuse toimepanemist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hoolsuskohustuse rikkumine ei too endaga ilmtingimata kaasa õigust kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Vastutuskindlustuse tingimuste p

Hageja on esitanud kostja vastu vastutuskindlustuslepingust tuleneva nõude kindlustushüvitise saamiseks. Kostja ei ole eitanud kindlustusjuhtumit. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vabanenud kindlustushüvitise maksmise kohustusest seetõttu, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjustatud hageja või temaga võrdsustatud isiku tahtlikust või raskelt ettevaatamatust tegevusest. Käesolevas asjas on pooled kindlustuslepingus sätestanud kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemise alused laiemalt VÕS §-s 513 sätestatust kindlustuslepingu osaks olevates tüüptingimustes. Seega tuleb lisaks VÕS §-le 513 hinnata kostja vastutusest vabanemise aluseid tüüptingimuste järgi. Tüüptingimuste p 7.26 kohaselt välistab kostja kindlustushüvitise maksmise kohustuse ka see, kui hagejaga võrdsustatud isik tahtlikult või raske ettevaatamatusega on kahju põhjustanud. Kostja on esitanud vastuväite hagile, mille kohaselt oli vedaja hagejaga võrdsustatud isikuks kindlustuslepingu kohaselt ning vedaja põhjustas kahju tahtlikult või raske ettevaatamatusega. Tüüptingimuste p 2.2 kohaselt võrdsustatakse kindlustusvõtjaga kindlustuslepinguliste kohustuste täitmisel tema töökohustuste piires tegutsevad töötajad, agendid, teenistujad jt isikud, kelle teenuseid ta kasutab vedude organiseerimisel. Tüüptingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 39, mille esimese lõike esimese lause kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sama lõike teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Eeldatavasti on tüüptingimuste p-s 2.2 sätestatu eeskujuks TsÜS § 132. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks kasutanud vedajat pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, ning pooled ei leppinud tüüptingimuste kaudu kokku teisiti, kui on sätestatud TsÜS § 132 lg-s 2, siis sõltub tüüptingimuste p 2.2 kohaldamine hageja kahjuks sellest, kas ta kasutas vedajat oma lepinguliste kohustuste täitmiseks või mitte. Selleks tuleb Riigikohtu lahendi p 15 selgitusest lähtuvalt tuvastada, milline lepinguline suhe oli hagejal tellijaga. Kostja väited olid maakohtu menetluses vastuolulised, kuid ringkonnakohtu istungil jäi vastustaja selle juurde, et hageja oli tellijaga sõlminud veolepingu. Hageja selgituste kohaselt oli ta kohustuseks tellija ees vedu korraldada. Samuti nähtub hageja esitatud kindlustuspoliisist, et ta sõlmis kostjaga ekspedeerija vastutuskindlustuslepingu, mille lisaks olid ekspedeerija vastutuskindlustuse tüüptingimused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja oli sõlminud ekspedeerimislepingu, mille järgi oli hageja kui ekspedeerija põhikohustuseks vedu korraldada. Veo korraldamine hõlmab VÕS § 855 lg 1 järgi eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. VÕS §-des 859 ja 860 nimetatud juhtudel on ekspedeerijal ka vedaja õigused ja kohustused. Samuti võivad ekspedeerijal olla vedaja kohustused poolte kokkuleppest tulenevalt. Asjas leidis tõendamist, et hageja kasutas vedajat, kelleks oli Leedu äriühing UAB ZBT, oma lepinguliste kohustuste täitmisel. Hörmann Eesti OÜ oli hagejale esitanud veotellimuse kauba veoks ja seega vastustas hageja tellija ees kui vedaja. Ringkonnakohus leiab, et kostja kui kindlustusandja vastutust ei saa seada sõltuvusse sellest, kuidas hageja kindlustusvõtjana, saades veotellimuse, seda kohustust otsustab täita - kas ise või allvedajat

kasutades. Oleks ebaloogiline, kui veolepingust tuleneva kohustuse delegeerimine tekitaks kindlustusvõtjale suuremaid õigusi kindlustuslepingulistes suhetes. Vedaja Leedu Vabariigi äriühing UAB ZBT osales veoprotsessis isikuna, kelle tegude (väidetava kelmuse) eest on vastutav ekspedeerija. Vaidlust ei ole selles, et veos Saksamaalt sihtkohta ei jõudnud. Leedu Vabariigi prokuratuuri vastusest kostja teabepäringule nähtub, et vedaja tegevuse uurimiseks on algatatud kriminaalasjad mitmete majandussubjektide veoste omandamise tõttu pettuste teel (I kd lk 120-121). Sellest võib järeldada, et vedaja tegevus veoste kaotsiminekul võib olla tahtlik. Vastupidist ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et UAB ZBT tahtliku tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisest hagejale oli kostjal alus keelduda kindlustustingimuste p 7.26 alusel, kuivõrd UAB ZBT oli hagejaga võrdsustatud isikuks VÕS § 513 ja kindlustustingimuste p 2.2 mõttes. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta maakohtu otsuse põhjendustest välja vedaja valimisega seotud käsitlus. Apellant on maakohtule ette heitnud menetlusnormide rikkumist selles, et hagejal ei võimaldatud esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus menetles asja kooskõlas TsMS normidega, sest käesoleva asja lahendamist ei saa seada sõltuvusse alustatud kriminaalmenetlusega. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt lõpetas maakohus asja sisulise lahendamise poolte nõusolekul, kusjuures hagejal täiendavaid taotlusi ei olnud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.