Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

leitud ei ole. Terviseameti 17.05.2010 kirjast ja 29.06.2010 kirja lõppjäreldustest nähtub, baarist tingitud müra levikut Tatari tn 3 kinnistule ja selle taset ei ole suutnud normidele vastavaks muuta ka kostja poolt rakendatud meetmed (likvideeritud on baari ventilatsioonitoru Tatari tn 3 poolsest küljest, töid on tehtud Tatari tn 3 poolse seina suhtes, muudeti baari kõlarite asukohta). 14.03.2011 mõõtmine näitas samuti, et kostja baarist lähtuv müra ületab normtasemeid, Terviseamet leidis viimase mõõtmise alusel, et hageja kaebus on põhjendatud ja on alus nõuda müra tõkestamiseks meetmete rakendamist. Tatari tn 3 üürikorterid on suured, möbleeritud ja keskmisest enamate mugavustega korterid. Lühiajaliste üürnike võtmine või üürihinna alla normaalse hinna laskmine ei ole selliste korterite puhul majanduslikult otstarbekas. Vaja on leida korterisse üürnikud, kes sõlmivad lepingu vähemalt aastaks, sest muidu ületavad sanitaarremondi kulud üürile andmisega kaasneva kasu. Korterite 1, 2 ja 4 üüritulu ühes kuus oli 28 500 krooni, mis moodustab väga olulise osa hageja üle 80.a vanustele sõjainvaliididele igakuulise toimetuleku toetuse andmiseks. Saamata jäänud summa sisaldab 2010.a veebruaris saamata jäänud üüri tulu 20 000 krooni, 2010.a märtsis ja aprillis saamata jäänud üüri tulu 28 000 krooni ning tühjaksjäänud korterite kohustuslikud kommunaalmaksed (küte, hooldustasu, maamaks) 20 000 krooni. Kostjapoolne hageja omandiõigust rikkuv tegevus (AÕS § 89) põhjustas otseselt hageja kolme üürniku poolt lepingu ülesütlemise ja hageja üüritulust ilma jäämise. Hageja ei ole kohustatud kostja poolt tekitatavat müra taluma. Kostja tegevus ei olnud ega ole ka praegu vastavuses määruse nr 42 § 1 lg-tega 2-4 ja Tallinna linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 § 3 p-dega 2 ja 4. Omandiõigust rikkuvad kahjulikud mõjutused algasid detsembris 2009.a ning jätkusid 2010.a jaanuaris pärast X-Baari avamist. Sündmusi ja kahju tekitamise asjaolusid kogumis arvestades on ilmne, et kostja tegutses teadlikult ja süüliselt hagejale kahju põhjustamisel. Kostja peetav „X-Baar“ tegutseb Tatari 1 kinnistul jätkuvalt. Ajavahemikul 22.01.12.04.2010 tegutsemise ajal puudus kostjal registreering majandustegevuse registris, mis lubanuks tal tegelda toitlustamisega, sh alkohoolsete jookide müügiga, ja tubakatoodete müügiga. Hageja pöördumised kostja juhatuse liikmete, Kesklinna Valitsuse vanema ja Tervisekaitseameti juhataja poole palvega lõpetada koheselt Tatari tn 1 hoones nr 1 kodurahu nõudeid rikkuva lõbustusasutuse tegevus tulemust ei andnud. Kostja vastuväited

protokollid ei tõenda müratasemete ületamist kolm kuud varem. 2010.a jaanuaris, üüriliste väidetava lahkumise ajal, kostja ei tegutsenud X-Baaris. 26.03.2010 müra mõõtmise protokoll on koostatud müra mõõtmise tingimusi rikkudes. Hageja ei ole tõendanud, kust väidetav müra üldse pärines. Hageja eeldab, et müra tekitajaks oli kostja. Hagile ei ole lisatud tõendeid, et muusika või müra on olnud kõvem, kui seda lubab määrus nr 42 müra normtasemete kohta. Arvestades, et sellel aadressil on veel teisi meelelahutuse ettevõtteid, siis on kogu piirkonnas müra tase ilmselt kõrgem, kui rahulikus Nõmme elamurajoonis. Ei ole ühtegi müra mõõtmise protokolli, et vaidlusalusel perioodil oleks olnud müratase ületatud või kõvem, kui lubab määrus. Kostja tellimisel korraldatud 25.05.2010 müra mõõtmise tulemustest on näha, et kostja tegevus on kõikide seadustega kooskõlas. Seega on põhjendamatu hageja nõue kohustada kostjat tarvitusele võtma meetmed ja viima müratasemed Tatari 1 tegevuskohas õigusaktidega kehtestatud normtasemetele. Hageja väited selle kohta, et üürnikud kolisid välja müra tõttu, on emotsionaalsed hinnangud, mitte faktidel põhinevad väited. Hagile ei ole lisatud ühtegi üürilepingut ega üüri maksmist tõendavaid dokumente, et tõendada hageja ja üürnike vahelise üürisuhte olemasolu ja reaalselt üüri maksmist. Ehitusregistri väljavõtte kohaselt on Tatari 3 I korrusel äriruumid ja korteri nr 1 üürniku väljakolimine on hageja isiklik probleem. Hageja ei oleks saanud seda korterit välja üürida kui eluruumi. Hageja väited, et ta on otsinud üürnikke alates 26.01.2010, ei tõenda saamata jäänud tulu suurust. Hageja on ise oma tegevusega endale kahju tekitanud, kuna soovib üürikortereid välja üürida selle ümbruskonna keskmistest üürihindadest tunduvalt kõrgema üürihinnaga. Tõendatud ei ole, et üürnikke ei leita seetõttu, et müratase on suurem või et potentsiaalsed üürilised ei ole tundnud huvi sellest põhjusest lähtuvalt. Tänases majandussituatsioonis on üüriliste leidmine raske üüriga 11 000 krooni ja 8000 krooni korteri eest + kommunaalteenuste kulud ei olegi reaalne leida ühtegi üürilist. Samas piirkonnas on võimalik analoogsed korterid üürida 3000 - 5000 krooni eest kuus. Hagi kommunaalteenuste maksmise osas on arusaamatu, sest kommunaalteenuste arveid peaks hageja tasuma ka siis, kui korterites elaksid üürilised sees. Tõendamata on kommunaalkulude suurus. Kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust ega tekitanud sellele kahjulikke mõjutusi. Hageja väited, et kostja teostas 2009.a. remonttöid öisel ajal, on paljasõnalised. Kostja ei saanud enne 01.01.2010 müra tekitada, sest ruumide valdus ei olnud kostjale üle antud. Üüri hakati kostjalt arvestama alles 01.02.2010. Hageja käitub kostja suhtes pahatahtlikult. Hageja kirjad erinevatele ametiasutustele viitavad hageja negatiivsele ja diskrimineerivale käitumisele kostja suhtes. Hageja etteheited kostja tegevusloata tegevuse kohta ei puutu asjasse. Kostjale on väljastatud tegevusluba nr KTO011803 ja puuduvad varasemad karistused Tallinna Linnavalitsuse poolt. Järelevalveametnikud ei ole tuvastanud ühtegi rikkumist kostja tegevuses. Hageja nõue muuta kostja X-Baari lahtioleku aegasid ei ole tsiviilkohtu pädevuses. Maakohtu otsus

kaasneb hageja eluruumides helitaseme tõus üle normtasemete, tekitamisest; 2) hoiduma soovituslikku helitaset ületava madalsagedusliku müra tekitamisest; 3) piirama X-Baari lahtiolekuaega igal päeval 16.00-23.00; 4) esitama Tallinna linnavalitsuse majandustegevuse registrisse kandmiseks igal nädalapäeval kehtivaks X-Baari lahtioleku ajaks 16.00-23.00. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale kuulub Tallinnas, Tatari tn 3 asuv elamu. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja üürib ruume Tatari tn 3 vahetus naabruses, aadressil Tatari tn 1 asuvas hoones, kus kostja peab X-Baari. Kostja baari ja hageja elamu vahel on ühine paekivisein. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja X-Baarist tulenev müramõjutus rikub hageja omandi kasutamist ning kas kostja tekitatud müra tõttu on hagejale tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Hagejal võib olla tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja kahjuks on saamata jäänud üür. Asjas kogutud tõenditega (seniste üürnike üürilepingute ülesütlemise teated I tlk 8-9, tunnistaja M. Ks ütlused I tlk 180-182) on tõendatud, et 2010.a jaanuaris teatasid hagejale kuuluvas Tatari tn 3 elamus asuvate korterite nr 1, 2 ja 4 üürnikud üürilepingu ülesütlemisest ning vabastasid korterid jaanuarisveebruaris 2010.a. Tunnistaja K, kes ühena mitmest kinnisvaramaaklerist tegeleb hageja korterite väljaüürimisega, kinnitas 11.03.2011 toimunud kohtuistungil, et Tatari tn 3 elamus on jätkuvalt välja üürimata korter nr 2, korterile nr 1 leidis tunnistaja üürilise 2010.a augustis ning korterile nr 3 leidis üürilise teise kinnisvarabüroo maakler, mistõttu korteri väljaüürimise aega tunnistaja ei tea. Seega Tatari tn 3 elamus asuvast neljast korterist kolm (korterid nr 1, 2 ja 4) on olnud lühemat või pikemat aega välja üürimata, mistõttu hagejal on jäänud üüritulu saamata, kuigi hageja on pöördunud kinnisvarafirmade poole korteritele uute üüriliste leidmiseks. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja ei saa MTÜna tulu saada. MTÜS §-st 2 tuleneb, et mittetulundusühing võib tulu saada, kuid seda tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete vahel. Hageja põhikirjast nähtuvalt on ühingu eesmärgiks sõjavigastatute heategevuslik sotsiaal-hoolekanne, nende koondamine ühiseks pereks ja nende abistamine majanduslikel, sotsiaalsel ja juriidilisel alal. Hageja seletas, et üüritulu kasutatakse vigastatud sõduritele toetuse maksmiseks ja ühingu tegevuskuludeks. Seega ei välista hageja juriidiline vorm tulu saamise võimaluse kaotamise läbi kahju tekkimist. Tõendamist ei leidnud hageja hagis esitatud väide, et kolme korteri üürnikud ütlesid päevapealt üürilepingud üles X-Baarist 22.-24.01.2010 kostnud ülemäärase müra tõttu. Müra mõõtmist sellel perioodil ei teostatud. Samuti ei ole sellel perioodil tehtud ühtegi pöördumist politseile, et väidetavalt hommikul kella viie-kuueni kostnud talumatu müra lõpetada. Hageja ei ole esile toonud, et kostja poole oleks sellel perioodil Tatari 3 üürnikud pöördunud, kostja väidetel ei ole ükski Tatari 3 üürnikest kunagi kostja poole pöördunud, kogu suhtlus X-Baari põhjustatud müra teemal toimus ainult hageja esindaja J. Tega. Ainsana nähtub Tatari 3 elamus häiriva müra olemasolu korteri nr 2 endiste üüriliste, R. ja B. H lepingu lõpetamise teatest 23.01.2010. Lite lepingu ülesütlemise teade on vastuoluline. Alustuseks kiidavad H korterit ja lubavad seda soovitada kõigile, kes soovivad meeldivat kohta elamiseks. Seejärel H lisavad, et tekkinud müra, mis tuleb magamistoa seina taga asuvast baarist läbi seina, segab und ning H peavad kolima vaiksemasse piirkonda. Tunnistajana ülekuulamisel B. H selgitas samuti, et kolis Tatari 3-2 korterist välja 2010.a jaanuaris X-Baarist kostva müra tõttu. Tunnistaja

sõnul oli algul ehitusmüra, siis muusika ja naermine, rääkimine. Samas tunnistaja kinnitas, et ehitusmüra ei olnud probleemiks, kuna see oli ajutine. Segasid muusika ja hääled. Tunnistaja sõnul kostus muusikat iga päev hommikul kuni kella 5-6ni. Tunnistaja B. H kinnitas samuti, et nende voodi oli kohe selle seina vastas, kust kaudu müra läbi tuli. Kuivõrd H esitasid ülesütlemise avalduse 23.01.2010 e-kirjaga, ei saanud üürilepingu ülesütlemist mõJda võimalik müra 24.01.2010. Tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja S. A kinnitas, et kostja töötajad, tunnistaja nende hulgas, tegid Tatari 1 hoones baari avamiseks remonttöid 2009.a novembrist kuni 2010.a jaanuarini. S. A sõnul tehti remonti päevasel ajal ja õhtul kella 7-8ni, enne X-Baari avamist oli kostjal teine baar kesklinnas, kuhu töötajad pidid õhtul kella 22ks tööle jõudma. Seetõttu oli välistatud võimalus, et remonttöid oleks tehtud hilisõhtul või öisel ajal. 20.-22.01.2010 paiku oli X-Baari avamisüritus neile, kes aitasid baari ehitada, üritus toimus ühel õhtul ja kestis öösel kella 3ni; baar alustas tegevust 2010.a kevadel. Eeltoodust järeldub, et B. ja R. H üürilepingu ülesütlemise väidetavalt põhjustanud müra kostus ainult ühel öösel. Võttes arvesse, et H elasid Tatari 3-2 korteris alates 2005.a maist, hageja seadusliku esindaja J. T vande all antud seletusest ja B. H ütlustest nähtuvalt oli varem praegu X-Baari käsutuses olevates Tatari 1 ruumides mitmeid aastaid tegutsenud baar „Lily“, ei ole usutav, et B. ja R. H ütlesid lepingu üles ühel ööl X-Baarist kostva baarimüra peale. B. H seletas, et hagejaga 04.05.2005 sõlmitud üheaastase tähtajaga üürilepingut oli korduvalt pikendatud suuliselt. 2009.a sõlmiti üürileping kolmeks aastaks, kuna H oli ajutise elamisloa pikendamiseks vaja Kodakondsus- ja Migratsiooniametile tõendada Eestis püsiva elukoha olemasolu. H 04.05.2005 sõlmitud üürilepingule on tehtud käsikirjaline ja lepingupoolte poolt allkirjastatud juurdekirjutus, milles kinnitatakse, et B. ja R. H elavad alates 07.05.2005 Tallinnas Tatari 3-2 asuvas korteris ja võivad samas korteris samadel tingimustel elada kuni 31.12.2012. Välismaalaste seaduse § 121 lg 3 kohaselt peab välismaalasel Eestis registreeritud elukoht olema kogu elamisloa kehtivusaja vältel. Rahvastikuregistri andmebaasis on B. ja R. Li elukohaks jätkuvalt registreeritud Tatari tn 3-2 Tallinnas, kuigi nad lahkusid nimetatud aadressilt üürilepingu ülesütlemise järel juba 2010.a jaanuaris. Eeltoodust järeldab, et eeltsiteeritud kirje eesmärk üürilepingul ei olnud niivõrd Lite soov ja poolte kokkulepe üürilepingu sõlmimiseks tähtajaga kuni 31.12.2012, kuivõrd eelkõige tõendada seda, et Litel on elamisloa pikendamiseks vajalikud eeldused täidetud ja neil on Eestis püsiv elukoht kuni 31.12.2012. Seetõttu suhtus kohus kriitiliselt B. Li tunnistusse selle kohta, et üürilepingu ülesütlemise põhjustas ülemäärane müra X-Baarist. On põhjendatud kahtlused B. Li ütluste usaldusväärsuses. Hageja võimuses on tagada tunnistaja B. Li elukoha registreering Rahvastikuregistris, tõenäoliselt on tunnistaja huvitatud registreeringu olemasolust vähemalt kuni elamisloa kehtimiseni 14.08.2013 ning seetõttu võib tunnistaja soovida anda hagejale soodsaid ütlusi. Eeltoodud asjaoludel ei ole korteri nr 2 üürnike lahkumise põhjusena tõsikindlalt tõendatud kostja X-Baarist hagiavalduses märgitud perioodil 20.-24.01.2010 väidetavalt kostnud ülemäärane müra. Korteri nr 1 üürilepingu ülesütlemise teatest nähtub, et K. N teatas lepingu ülesütlemisest ette 30 päeva, nagu näeb ette p 1.7.1. hageja ja K. N abikaasa S. M vahel 24.04.2009 sõlmitud tähtajalises üürilepingus. K. N ei nimeta ülesütlemisteates müra olemasolu, veel vähem on alust pidada müra üürilepingu ülesütlemise põhjuseks. Hageja esindaja J. Te vande all antud ütlustest nähtub, et K. N ja S. M on ameeriklased, kes töötasid Eestis Saksa gümnaasiumi inglise keele õpetajatena. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et nende lahkumise põhjuseks oli töölepingu lõppemine. Hageja väited, et korteri nr 1 üürilised ütlesid lepingu

ennetähtaegselt üles ja lahkusid müra tõttu, on oletuslikud ja paljasõnalised. Hageja taotles esialgu tunnistajana üle kuulata S. M. Hageja teatel ilmnesid S. M ülekuulamisega seoses raskused ning ta taotles S. M asemel tunnistajana üle kuulata K. N. Kui K. N teatas, et ei soovi tulla kohtusse tunnistajana ütlusi andma, loobus hageja ka tema ülekuulamise taotlusest. Seega on hageja loobunud tõendamast, et korterist nr 1 lahkusid üürilised kostja tegevuse tõttu. Korteri nr 4 üüriline A. L esitas üürilepingu ülesütlemise taotluse 01.01.2010, milles teatas 30 päeva ette oma lahkumisest, paludes samas võimalust korter üle anda 03.02.2010, kuna uude korterisse saavad nad kolida 01.02.2010. Hageja leidis 30.09.2011 kohtuistungil, et A. Lu ülesütlemisteade ei tõenda asjas midagi ning loobus sellest tõendist. Eelnevalt oli hageja loobunud A. Lu tunnistajana ülekuulamise taotlusest. Seega on hageja loobunud põhjusliku seose tõendamisest ka korteri nr 4 üürilise lahkumise ja kostja tekitatud müra vahel. 01.01.2010 taotluse esitamise põhjuseks ei saa olla hagi alusena esile toodud asjaolu, et üürnikud lahkusid X-Baarist 22.-24.01.2010 kostnud müra tõttu. Asjaolu, et korteri nr 4 üürniku lahkumise põhjuseks oli kolimine varem välja vaadatud teise korterisse, kinnitab ka hageja esindaja J. T vande all antud seletuses. Eeltoodu alusel ei ole asjas tõendatud, et hageja üürilised ütlesid üürilepingu ennetähtaegselt üles ja lahkusid kostja tegevuse tõttu. Tatari tn 3 elamusse üürnike leidmisega tegeles kolm erinevat kinnisvarafirmat/maaklerit. Tunnistajana üle kuulatud maakler M. K seletas kohtuistungil, et on alates 2004 Tatari tn 3 maakler. 2010.a märtsis teatas talle J. T, et vabad on 3 korterit, T informeeris, et eriti korterites nr 1 ja 2 võib öisel ajal olla müraga probleeme. Maakler informeeris kõiki vaatajaid varjatud puudustest, võimalikust kõrgest öisest müratasemest. Tunnistaja pidas kolme korteri üürimise teemal 50 kirjavahetust, 20 korral käidi kortereid vaatamas, sellist huvi tunnistaja peab selle hinnaklassi ja suurusega korterite puhul mõistlikuks. 2010.a augusti keskel õnnestus korter nr 1 välja üürida hinnaga 10 000 krooni, algset pakkumishinda 11 000 krooni oli vahepeal vähendatud. Korter nr 1 võeti üürile kontoripinnana, kus võis ka ööbida. Magamistoana on võimalik kasutada maja teises tiivas asuvat tuba, kus müraprobleemi ei ole, mistõttu võimalik müra ei olnud selle üürniku jaoks oluline. Korteri nr 4 leidis tunnistaja sõnul teine maakler ning selle väljaüürimise aega tunnistaja ei teadnud, korter on planeeringult sarnane korteriga nr 2 ning mõlema korteri pakkumishind on 8000 krooni. Tunnistuse andmise hetkeni 01.03.2011 oli korter nr 2 välja üürimata. Korterit nr 2 on tunnistaja 2010 septembrist alates näidanud 10-l korral, kuid seda korterit on öise müra tõttu peetud elamiseks sobimatuks. Samas seletas tunnistaja, et kortereid käiakse vaatamas üldjuhul päevasel ajal ja peale viit, keegi ei ole pakkunud, et oleks õhtusel või öisel ajal korteris, et müraprobleemis veenduda. Mürast räägib maakler väidetavalt kõige viimasena pärast korteriga tutvumist, kõigepealt veendub, kas inimene on põhimõtteliselt korterist huvitatud. M. K kinnitas, et selgelt ei ole ükski üüriklient öelnud, et müra pärast ei üüri korterit; tunnistaja üksnes oletab, et müra võib olla üks põhjuseid, miks inimesed korterit ei üüri. Samuti seletas M. K, et korteri nr 2 osas ei ole keegi, peale ühe perekonna, üürisoovi avaldanud ning ei ole olnud juhust, et inimesega oleks jõutud korteri üürimises kokkuleppele ja ta oleks loobunud müraprobleemist teadasaamisel. Tunnistaja M.Ke ütlused ei tõenda hageja väidet, et kortereid ei õnnestunud välja üürida kostja põhjustatud müra tõttu. Tunnistaja Ke ütlused on vastuolulised. Ühelt poolt püüab tunnistaja jätta muljet, et väidetav müra on põhjuseks, miks korterite väljaüürimine venis ning korterit nr 2 ei ole siiani välja üüritud. Samas nähtub

tunnistaja ütlustest, et korteri 2 väljaüürimisel võivad olla takistuseks mitmed muud asjaolud, s.o korteri planeering (üks magamistuba on läbikäidav) ning osaline möbleeritus, inimesed soovisid 2009-2010 saada hinda alla ning otsisid soodsamaid võimalusi. Tunnistaja kinnitab, et tegelikkuses ei olnud ühtegi juhust, kus tehing oleks ära jäänud müra tõttu. Hageja esindaja J. T andis vande all ütlusi, et Tatari tn 3 elamu on renoveeritud, elamus on 4 kaasaegset korterit saunaga, korterites on vann ja dušš, sisseehitatud köök koos tehnikaga, tegemist on lukskorteritega, mis mõeldud väljaüürimiseks välismaalastele. J. T ei too oma seletuses esile, et kortereid ei ole jätkuvalt võimalik välja üürida müra tõttu. Eeltoodu alusel ei ole hageja tõendanud, et kostja tegevus (kostja poolt põhjustatud müra) takistas või takistab hagejal kortereid välja üürida ja üüritulu saada. Seega ei ole tõendatud, et hagejal üüritulu saamata jäämise näol kahju tekkimise ja kostja poolt väidetava norme ületava müra tekitamise vahel oleks põhjuslik seos. Seega on täitmata kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise oluline eeldus. Kuna kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest, puudub kahju hüvitamise nõudega seoses vajadus hinnata kostja poolt müra tekitamise (kostja teo) tõendatust ja müranormide ületamise ulatust (teo õigusvastasust). Seega tuleb jätta hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue rahuldamata. AÕS § 89 ja § 143 lg 1 ei kohusta hagejat taluma kehtestatud norme ületavat müra, kuid mitte igasuguse avalik-õigusliku normi ületamisega ei kaasne hageja omandi rikkumine. Hageja ei ole tõendanud, et müra normtasemete ületamisega rikub kostja hageja omandit. Sisuliselt tuginevad ka hageja omandikaitse nõuded kostja poolt tekitatud mürast põhjustatud korterite väljaüürimise väidetavale võimatusele. Nimelt leiab hageja, et kostja tekitatav müra ületab kohustuslikke müra normtasemeid, häirib öörahu ja takistab elukondliku kinnisvara sihipärast kasutamist, misläbi rikkus kostja 2010 jaanuaris ja rikub jätkuvalt hageja omandiõigust. Hagejaks on juriidiline isik, mistõttu kinnistu elukondlik sihipärane kasutamine ei tähenda kinnistu elamiseks kasutamist hageja enda poolt. Seega saab müra tekitamisega kinnistu sihipärase kasutamise takistamine ja sellega hageja omandi rikkumine kostja poolt olla seotud üksnes Tatari tn 3 korterite väljaüürimise võimalikkusega. Hageja ei ole asjas esile toonud mingit muud kahju, kui kohustuslikke norme ületavast mürast tingitud üürnike lahkumine ja uute üürnike leidmise raskendatus. Kohus tuvastas eespool, et kostja tekitatud müra ei ole põhjustanud üürnike lahkumist ning ei raskenda uute üürnike leidmist. Hageja ei ole esile toonud, et kostja tekitatav müra kahjustaks inimeste tervist. Terviseameti Kesklabori füüsika labori poolt 12.03.2011 Tatari tn 3-2 teostatud müra mõõtmise protokolli nr 6/4-6-1/130 alusel 22.03.2011 Terviseameti Põhja talituse koostatud mürataseme hinnangus jõutakse järeldusele, et kaebus loetakse põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete rakendamist. Sellest järeldusest ei selgu, kes ja kellelt saab nõuda müravastaste meetmete rakendamist. Määruses nr 42 sätestatud normide ületamise korral on eelkõige Terviseameti pädevuses müra tekitaja suhtes asjakohase menetluse alustamine ja ettekirjutuse tegemine. Terviseameti müra mõõtmise protokollid ja arvamused on tsiviilasjas dokumentaalseks tõendiks, mida kohus hindab koos kõigi teiste tõenditega, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Järelevalveametniku pädevuses ei ole teha järeldusi ja anda hinnanguid selle kohta, kas eraõiguslikul juriidilisel isikul on piisav õiguslik alus esitada teise eraõigusliku isiku vastu nõudeid müravastaste meetmete rakendamiseks. Eeltoodu alusel ei tõenda üksnes müra mõõtmise protokollid, politsei info väljakutsetel tuvastatu kohta ning

Terviseameti järeldused hageja omandi rikkumist kostja poolt. Terviseameti Põhja talituse 17.05.2010 kirjast nr 1.3.-11/346-17 nähtub, et Terviseameti Kesklabori füüsikalabor teostas 13.03.2010 ajavahemikul 00.00-01.15 ja 20.03.2010 ajavahemikul 00.00-01.00 mõõtmised Tatari tn 3 hoones. 20.03.2010 mõõdeti eluhoone esimesel korrusel asuvas korteris X-Baari muusikast põhjustatud müra ning 13.03.2010 kohviku ventilatsiooniseadmete müra teise korruse korteris. Protokolli kohaselt ei olnud Tatari tn 3 küttesüsteemist tuleneva kõrge mürataseme tõttu võimalik lõplikult hinnata kõiki X-Baari muusikast põhjustatud mõõdetud helirõhutasemeid (taustmüra > 30 dBA). Korteris nr 2 ei eristunud korteri küttesüsteemist tulenev müra muusika poolt tekitatud mürast. Pärast eluhoone ventilatsioonisüsteemi väljalülitamist taustmüra tase eluhoones ei muutunud märgatavalt ning ületas baari muusikast põhjustatud müra mõõtmiseks vajaliku taseme enamuses eluhoone korterite nr 1 ja 2 eluruumides. Protokolli kantud mõõtmistulemuste alusel leiti, et korteris nr 1 ületab muusikast põhjustatud müratase normtaset 5 dB võrra, helirõhu maksimaaltase 7,7 dB võrra. Elamu välisterritooriumil ventilatsiooniseadmest põhjustatud müratasemed ületasid normtasemeid suuremas ulatuses (öösel 13,2 dB võrra ja öine maksimaaltase 13,6 dB võrra), kuid ventilatsiooniseadmega seoses ei ole käesolevas asjas pretensioone esitatud. Vaidlust ei ole, et ventilatsiooniseade on eemaldatud. Kokkuvõttes edastatakse Terviseameti 17.05.2010 kirjas arvamus, et antud olukorras tuleb XBaari muusikast tuleneva müraolukorra lahendamisel lähtuda Tallinna linna avaliku korra eeskirjadest, mis muu hulgas keelavad häirida öörahu kella 23.00-07.00. Akukon OY Eesti filiaali poolt 10.06.2010 Tatari tn 3 eluruumides teostatud müra mõõtmise tulemuste kohaselt ei olnud kõrge taustmüra tõttu võimalik mõõta Tatari tn 3 II korruse korteris nr 2 magamisruumis X-Baari helivõimendussüsteemist põhjustatud müra. Protokollist nähtuvalt ületasid Tatari nt 1 korteri nr 1 (ilmselt mõeldud Tatari tn 3-1) elutoas saadud mõõtmistulemused Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses toodud madalsagedusliku müra hindamiskõverat ainult 100 Hz juures 2,9 dB, arvestades mõõtemääramatuse ulatust, tuleb seda pidada vähetähtsaks. Akukon OY arvamuse kohaselt X-Baari helivõimendussüsteemi põhjustatud müra ei vasta regulaarsele impulssmüra allikale korterite eluruumides, kuna helirõhutasemete mõõtmiste teostamisel korterite eluruumides mõõdetud tasemed kõlasid ühtlaselt. Samas märgitakse, et regulaarse impulssmüra parandusteguri arvestamisel jäävad müra hinnatud tasemed normi piiridesse. Lisaks märgitakse, et võrreldes peale akustiliste parendustööde teostamist saadud mõõtmistulemusi varasemalt teostatud mõõtmistega, siis Tatari tn 3-1 magamisruumis on ekvivalentsed helirõhutasemed vähenenud ca 5-8 dB võrra. Kui helivõimendussüsteemi kasutatakse helitasemel, mis oli kasutusel 28.05.2010 teostatud mõõtmiste ajal, siis normtasemeid ei ületata. 14.03.2011 Terviseameti kesklabori füüsika labori müra mõõtmise protokollist nähtuvalt mõõdeti 12.03.2011 kell 00.05-01.25 X-Baaris esitatavast muusikast põhjustatud müra helirõhutaset Tatari tn 3-2. Müra peamise allikana ja iseloomustusena on fikseeritud X-Baaris reedeti ja laupäeviti öisel ajal kl 03-ni esitatav diskomuusika. Mõõtmise tulemusel selgus, et diskomuusikast Tatari tn 3-2 põhjustatud müra on oma iseloomult laiaribaline, müra võib avalduda ka regulaarse impulssmürana. Mõõtmistulemuste tabelist ja müratasemete hinnangust nähtuvalt ületas helirõhu maksimaalne tase müra normväärtusi 5,3 dB võrra, A-korrigeeritud ekvivalenttase ületas normtaset 0,9 dB ja c-korrigeeritud ekvivalenttase 4 dB. Kuna mõõdetud ja hinnatud A-korrigeeritud müratase on piirtasemele lähedane ja X-Baari tegevusest kostuv müra põhjustab kodanike kaebusi, hinnati Tatari tn 3-2 ka

madalsageduslikku müra 1/3 oktaavribade kesksagedustel. Mõõdetud helirõhutase 1/3 oktaavriba sagedustel 40-160 Hz ületab määruse nr 42 lisa 1 tabelis 1 toodud arvsuurusi, mistõttu Terviseameti seisukoht on, et kaebus tuleb lugeda põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete rakendamist. Hagejale kuuluva Tatari tn 3 ja kostja tegevuskoha Tatari tn 1 hoonetel on ühine paekivisein. Terviseameti Põhja talituse 29.06.2010 vastusest hageja kaebusele nähtub, et hoones sees levib müra eelkõige konstruktsioonide kaudu. Seda on kinnitanud ka tunnistaja R, kes seletas, et ruumidesse kostus eelkõige „trummide põmm-põmm“. Terviseameti 12.03.2011 müra mõõtmise protokollist nähtub, et Tatari tn 1 asuva X-Baari diskomuusikast põhjustatud müra on iseloomult laiaribaline ja võib olla ka pulseeriv, maksimaalselt ületasid korrigeeritud ekvivalenttasemed müra normväärtusi 5,3 dB võrra just madalsagedusliku heli puhul. Kohtule esitatud tõenditest järelduvalt ei ole Terviseamet teostatud mõõtmistega tuvastanud kostja poolt müranormide sellist ületamist, mis vääriks järelevalvemenetluse algatamist ja ettekirjutuse tegemist. Hageja kinnistu asub Tallinna kesklinna piirkonnas, kus on rohkesti lõbustusasutusi ning ööpäevaringselt liiklusmüra, mistõttu hageja müra talumise kohustuse piir, võrreldes näiteks Nõmme linnaosas asuva kinnistuga, on kõrgem. Vaatamata teostatud mürataseme mõõtmistel müranormide mõningase ületamise tuvastamisele ja öörahu väidetavale rikkumisele kostja poolt ei ole politsei, Tallinna linnavalitsus ega Terviseamet kostja suhtes alustanud seoses müra tekitamisega ühtegi väärteo- või järelevalvemenetlust. Põhja politseiprefektuuri 25.03.2011 vastusest nr 9.1.-07/29770 nähtub, et X-Baarist kostva valju muusika ja öörahu häirimise kohta on politseile teatatud kolmel korral: 01.05.2010 kell 23.17; 19.06.2010 kell 00.40 ja 27.06.2010 kell 00.05. Seejuures viimasel korral patrulli kohale jõudes muusikat enam ei kostunud. Kohus nõustus kostjaga, et politsei poolt öörahu häirimise fakti tuvastamine ei tõenda müra normtasemete ületamist hageja ruumides. Pärast 27.06.2010 ei ole politseile väljakutseid X-Baarist kostuva müraga seoses tehtud. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja pärast esimesi kaebusi astunud probleemi lahendamiseks mitmeid samme: likvideeritud on välisõhus levivat müra tekitanud ventilatsiooniseade, ehitatud täiendav müratõkkesein Tatari tn 1 ja Tatari tn 3 ühise seina X-Baari poolsesse külge, teisaldatud on varem selles seinas asunud kõlarid ja muudetud nende kinnitust konstruktsioonide küljes, paigaldatud helinivoo piiraja Behringer DSP1424P. Müra normtasemete ületamine maksimaalselt 5,4 dB võrra ei ole kohtu hinnangul Tallinna kesklinnas asuva Tatari tn 3 elamu- ja ärisihtotstarbega kinnistu puhul selline rikkumine, mis õigustaks kostja kohustamist hoiduma hageja omandi rikkumisest ja võtma hageja õiguste rikkumise ärahoidmiseks tarvitusele hageja taotletud meetmed. Tulenevalt müra normtasemete ületamise suhteliselt väikesest tasemest, oleks hagi rahuldamine ja kostja kohustamine reguleerida oma tegevuse aega ja vormi vastavalt hageja huvidele, ebamõistlik ja ebaproportsionaalne kostja ettevõtlusvabaduse piirang. Kostjal on seadusest tulenev kohustus järgida kauplemisloa tingimusi ja Tallinna linnas kehtivat avaliku korra eeskirja. Ajutist ja väheolulises ulatuses müranormide ületamist, nagu on käesolevas asjas tuvastatud, on hageja kohtu hinnangul kohustatud taluma. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja kohustamiseks kõrvaldada hageja omandiõiguse rikkumine ning hoiduda edasisest rikkumisest. Kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

üürisid Tatari tn 3-2 korterit alates 2005.a maist, millal tegutses aadressil Tatari tn 1 asuvates ruumides baar „Lily“. Kohtuotsuses on valesti hinnatud B. Li ülesütlemisavaldust ja tunnistajana ülekuulamisel antud ütlusi. B. L tunnistas kohtus, et ehitusmüraga seonduv probleem ei olnud niivõrd oluline, kuivõrd B. L teadis, et ehitusmüra oli ajutine ja selle püüdis üürnik veel välja kannatada. Samas teadvustas B. L, et baarist kostuv liigne müra ei ole ajutine. Üürilepingu ülesütlemise põhjuseks tõi B. L just X-Baarist kostuvad muusika ja hääled, mis tekitasid kokku talumatu müra. Ka B. Li üürilepingu ülesütlemise teade ei ole vastuoluline ega ebausutav. Üürilepingu ülesütlemisteates on üürilepingu lõpetamise konkreetseks põhjuseks välja toodud X-Baarist tulenev müra, mis ei võimalda üürnikel normaalselt igapäevast elu elada. Asjaolu, et üürilepingu ülesütlemise avalduses oli kiidetud korteri seisukohta ja asukohta üldiselt, ei anna alust arvata nagu tunnistaja ütlused oleksid vastuolulised. B. Li poolt üürilepingu ülesütlemisele eelnevalt oli ta kannatanud välja vähemalt kaks X-Baari pidu, millest sai ta piisava ettekujutuse sellest, millised on X-Baaris igal nädalavahetusel toimuma hakkavad üritused. Seega oli B. Li ülesütlemisavaldus põhjendatud ja usutav ning tehtud ilmselt mõistliku kaalumise tagajärjel. Kohtul olid kahtlused B. Li ütluste usaldusväärsuses ja väidetavalt on hageja võimuses tagada tunnistaja B. Li elukoha registreering rahvastikuregistris ning sellest tulenevalt võib B. L anda soodsaid ütlusi just hageja kasuks. Antud juhul on kohus omal algatusel kogunud tõendeid, mida kumbki pool ei ole oma menetlusdokumentides taotlenud. Kohus ei ole pooltele ka teatanud selliste tõendite kogumisest omal algatusel, kuid kohus oleks pidanud need tõendid pooltele avaldama ja nende osas laskma seisukoha esitada. Hageja kinnitab, et võimalikust elukoha registreeringust ega muust asjaolust tulenevalt ei olnud B. Lil põhjust hagejale teadlikult soodsamate ütluste andmiseks. B. Li tunnistust ja vaidlusaluseid sündmusi ning selle tagajärgi on kinnitanud ka teised tunnistajad. Seega on kohtuotsuses põhjendamatult seatud kahtluse alla B. Li ütlused, mis omavad antud tsiviilasja lahendamisel olulist tähtsust. Kohus on asunud seisukohale, et asjas ei ole tõendatud hageja üürnike lahkumine kostja tegevuse tõttu, kuid kohtuotsuses ei ole sellisele järeldusele jõudmise põhjendusi esitatud. Kohtuotsuse kohaselt ei ole välistatud K. N ja S. M üürilepingu ülesütlemine tulenevalt üürnike töölepingu lõppemisest. Antud juhul töötavad mõlemad isikud jätkuvalt Eesti koolis, International School of Estonia. Lisaks ei ole kumbki pool kogu menetluse käigus esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks K. N ja S. M üürilepingu ülesütlemisele seoses väidetavate töölepingute lõppemisega. Kohtu järeldus on oletuslik ega põhine asjas kogutud tõenditel. Antud juhul on oluline analüüsida K. N ja S. M üürilepingu ülesütlemist koos teiste asjas esitatud tõenditega. Oluline on asjaolu, et eelnevalt nimetatud üürnikud ütlesid üürilepingu üles ainult kolm päeva hiljem, s.o 27.01.2010, kui seda oli teinud B. L. K. N ei ole põhjendanud oma avalduses üürilepingu ülesütlemise konkreetset põhjust, kuid ta ei olnud selleks kohustatud, sest tegemist oli korralise ülesütlemisavaldusega. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on välismaalasega, kes ei soovinud ilmselt ennast kohalikesse vaidlustesse pühendada. Arvestades ajalist kokkulangevust ja ka P.-I. Ra tunnistust X-Baarist lähtuva müra kohta, on usutav, et üürilepingu lõpetamise põhjuseks oli ka sel juhul X-Baari poolt tekitatud müra, mis muutis igapäevase pereelu Tatari tn 3 asuvates ruumides praktiliselt võimatuks. Kohus on asunud seisukohale, et müra normtaseme ületamine maksimaalselt 5,4 dB võrra ei ole kohtu hinnangul Tallinna kesklinnas asuva Tatari tn 3 elamu- ja ärisihtotstarbega kinnistu puhul selline rikkumine, mis õigustaks kostja kohustamist

hoiduma hageja omandi rikkumisest. Kohus ei ole oma seisukohta põhistanud. Jääb arusaamatuks kas ja kuidas on kohus määrust nr 42 tõlgendanud ja kohaldanud. Samuti jääb arusaamatuks, millel põhineb kohtu hinnang, et müra normtaseme ületamine maksimaalselt 5,4 dB võrra ei ole oluline või normaalset elukorraldust häiriv. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et see oleks inimesele tajumatu või vähetaJv helitugevus. 14.03.2011 koostatud Terviseameti Kesklabori füüsikalabori müramõõtmiste protokoll ning protokollile juurde lisatud 23.03.2011 mürataseme hinnang on koostatud 12.03.2011 kl 00.05-01.25 toimunud mõõtmiste alusel. Vastavast hinnangust lähtuvalt ületas eelnevalt nimetatud ajaperioodil mõõdetud müra määruse nr 42 lisa 1 tabelis 1 toodud arvsuurusi. Sellest tulenevalt peab Terviseameti arvates rakendama müravastaseid meetmeid. Tuleb eeldada, et määruse nr 42 eesmärgist tulenevalt tähendab selles toodud piirmäärade ületamine keskmise inimese jaoks normaalset elukorraldust häirivat müra. Kohus sai asuda antud juhul vastupidisele seisukohale üksnes juhul, kui sellele viitavad asjas kogutud tõendid. Antud juhul need puudusid. Kui ka pärast mürasummutusmeetmete rakendamist 2010-2011 ületati sotsiaalministri kehtestatud müranorme, siis see kinnitab kaudselt, et (20)22.-24.01.2010 tõenäoliselt oli müratase veelgi kõrgem. Müratase ületas lubatud piirmäärasid juba ka 17.05.2010 Terviseameti poolt teostatud müramõõtmiste käigus. Kostja on sellesse suhtunud ükskõikselt, sest ka peaaegu aasta hiljem teostatud mürataseme mõõtmisel on olukord praktiliselt sama – mürataset ei ole suudetud piirmäärade raames hoida. Kohus leidis, et Tatari tn 3 elanikud on harjunud sellise müraga, kuivõrd enne XBaari tegutses aastaid samadel pindadel baar „Lily“. X-Baari ja baari „Lily“ ei ole võimalik võrrelda, kuna viimase tegevuseks ei olnud lärmakate pidude korraldamine, vaid pigem seltskondlikud koosviibimised intiimsemas õhkkonnas. Lisaks on J. Te 07.06.2011 kohtuistungil antud ütlustega kinnitatud, et baaris „Lily“ olid algusest peale võetud kasutusele erinevad müratõkked. Hagejale arusaamatutel põhjustel kostja eemaldas need. Kohus asus ka seisukohale, et kesklinnas peavadki inimesed arvestama kesklinna müra ja nende talumiskohustus on suurem. Kohus ei ole arvestatud üldiselt teada oleva asjaoluga, et Tatari tn tervikuna (olenemata asukohast südalinnas) on tupiktänavana märksa rahulikum, kui teised ümberkaudsed tänavad ning et Tatari tn 3 asuv hoone asetseb Tatari tänavast pisut kaugemal. Sinna majja on üürinud korterid need inimesed, kes soovivad korteri asukohta südalinnas, kuid vaikses piirkonnas. Kuna tegemist on tänava vaiksema ja eraldatud osaga, ei ole elanikke häirinud ka näiteks baarist „Woodstock“ kostuv müra. Kostjale kuuluvast X-Baarist pärinev müra on tänase päevani olemas ning segab olulisel määral Tatari tn 3 elanike igapäevast elu. Samuti on mürast tulenevalt keeruline üürida seal asuvaid kortereid uutele üürnikele. Vastus apellatsioonkaebusele

maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Samuti võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant on maakohtu otsuse vaidlustanud eelkõige põhjusel, et tema hinnangul on maakohus tuginenud kohtuotsuses asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud, kohtu seisukohad on põhjendamata, kohus on hinnanud valesti kogutud tõendeid ning selle tulemusel on kohus teinud vastuolulise ning ebaõige lahendi. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus TsMS § 442 nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 analüüsinud kogumis poolte esitatud tõendeid ning kujundanud nende alusel oma siseveendumuse. Tõendite teistsuguseks hindamiseks kolleegium alust ei näe. Maakohus on igakülgselt hinnanud, kas hageja üüritulu saamatajäämine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ning analüüsinud kõiki kolme üürilepingu ülesütlemise asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et asjas ei ole tõsikindlalt tõendatud EVSÜ üürnike lahkumine kostja ülemäärase müra põhjustamise tõttu ajavahemikul 22.-24.01.2010. Müra tugevust ei ole võimalik hinnata tagantjärgi muude tõenditega. Müra mõõtmist antud ajavahemikul ei tehtud, samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja või tema üürnikud oleksid pöördunud politsei poole korrarikkumise registreerimiseks ja abi saamiseks. Samuti ei ole ükski üürnik nimetatud ajavahemikul pöördunud kostja poole probleemist teavitamiseks. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et hageja üürnikel puudub igasugune õiguslik seos teise kinnistu kasutajatega ning kohustus pöörduda kostja poole ei tule seadusest. Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka vastustaja seisukohaga selles, et öörahu rikkumisel on mõistlik pöörduda esmalt müratekitaja või politseiasutuse poole ja seejärel teavitada ka üürileandjat, ning alles nende abinõude tagajärgedeta jäämisel on mõistlik öelda üürileping üles. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka tunnistaja B. Li ülesütlemisavalduse ja tema ütluste vastuolulisuse kohta. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tekitavad B. Li ütlused kahtlust nende usaldusväärsuses ja ringkonnakohtu arvates on maakohtu seisukoht õige. Ka korteri nr 1 üürilepingu ülesütlemise teatest ei tulene, et üürilepingu lõpetamine oleks toimunud just kostja tegevuse tõttu. Kohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väited korteri nr 1 üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta on oletuslikud ja paljasõnalised. Maakohus järeldas õigesti, et ka korteri nr 4 01.01.2010 üürilepingu ülesütlemise põhjuseks ei saanud olla kostja baarist 22.24.01.2010 kostnud müra. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saanud maakohus kuidagi väita, et Tatari 3 korterite nr 1, 2 ja 4 üürilepingud öeldi üles just kostja tegevuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud ka seda, kas kostja baarist kostuv müra takistas hagejal uute üürnike

leidmist. Rngkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus takistas või takistab hagejal korterid välja üürida ja üüritulu saada. Hagejale jäi arusaamatuks, millel põhines kohtu hinnang, et müra normtaseme ületamine maksimaalselt 5,4dB võrra ei ole normaalset elutegevust häiriv. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu OÜ Akukon poolt esitatud müramõõtmiste protokollile, milles on asutud seisukohale, et normtaseme maksimaalselt 5,4 dB võrra ületamine ei ole normaalset elukorraldust häiriv ja on vaevu taJv üleüldse. Maakohus tuvastas samuti, et vaatamata teostatud mürataseme mõõtmistel müranormide mõningase ületamise kindlaks tegemisel ing öörahu väidetavale rikkumisele ei ole politsei, Tallinna linnavalitsus ega Terviseamet kostja suhtes alustanud seoses müra tekitamisega ühtegi väärteo- või järelevalvemenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, et kuivõrd hageja kinnistu asub Tallinna kesklinna piirkonnas, kus on rohkesti lõbustusasutusi ning ööpäevaringselt liiklusmüra, on hageja müra talumise kohustuse piir kõrgem. Kuigi Tatari tänav võib hageja hinnangul olla vaiksem tupiktänav, ei saa hageja eeldada, et seal ei avata uusi lõbustusasutusi ning senine olukord jääb muutumatuks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-104-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. oktoober 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu hagi osaühingu

Augello vastu saamata jäänud tulu hüvitamiseks, omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja omandiõiguse rikkumisest hoidumiseks Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-10-17730

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

7945 eurot

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

2012. a

otsus

nende Hageja Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing (registrikood 80048400), esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Kostja osaühing Augello (registrikood 10343899)

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.