Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-45778

2-11-45778 Võlgniku seaduslikud esindajad on kinnitanud, et OÜ’l T puudub ning tegevust ei ole võimalik jätkata.

igasugune majandustegevus

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi, OÜ T majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Võlgniku juhatus on avaldanud, et kõik peamised vabad vahendid olid investeeritud AS C (Kurna mõisa aidast restaureeritud hotell-restoran „Üksik Rüütel“) ülesehitusse ja tegevusse, mis aga ei käivitunud nii nagu loodeti. Võlgnik on andnud laenu AS-ile C (ajutise halduri kinnitusel võlgniku osanikuga seotud ettevõte) kokku summas 141 551,52 eurot (2 214 800 krooni). AS C aktsionärideks olid AT ja AP. Võlgniku makseraskuste tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul hiljemalt 2009.a lõpp, kui oli selge, et AS C ei ole võimeline võlgnikule laenu tagasi maksma, mille tagajärjel sattus võlgnik makseraskustesse, majandustegevus seiskus ning töötajad lahkusid töölt. Võlgniku juhatus möönab juba 2008.a majandusaasta aruandes, et alates sügisest 2008 muutus ettevõtte finantsolukord väga raskeks, kuna AS C ei olnud võimeline tagastama laene. OÜ T seaduslik esindaja esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse alles 26. septembril 2011. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus seda kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Ajutine haldur on tuvastanud, et T OÜ raamatupidamist ei ole korraldatud lähtuvalt kehtivast seadusandlusest. Võlgniku juhatus ei ole olnud suuteline väljastama halduri nõutud raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Indrek Lepsoo märgib, et T OÜ ühe juhatuse liikme AP pankrot on kuulutatud välja 25.01.2012, teisele juhatuse liikmele AT’ile on määratud ajutine haldur Harju Maakohtu 06.02.2012 määrusega. AP’l puudub teadaolev vara ning AT’i vara on koormatud hüpoteekidega. Seetõttu loeb ajutine haldur OÜ T võimalike nõuete rahuldamised ebatõenäolisteks. Ajutine haldur ei ole aruande koostamise ajal tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-idest 110-114. Samas on võlgniku arveldusarvetelt võetud välja märkimisväärsed kogused sularaha, mille kasutamist ei ole ajutisel halduril olnud võimalik kontrollida. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara väärtust enam kui 164 000 euro võrra. Juhul, kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis ajutise halduri arvates kuulub OÜ T pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Indrek Lepsoo palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 960 eurot (12 töötundi x 80 eurot) ja kulude hüvitis 91,75 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 08.02.2012 kohtuistungil on võlgniku esindajad juhatuse liikmed avaldanud kohtule, et nad on nõus kandma ajutise halduri tasu ja kulud, mida riigi vahenditest ei kaeta.

2-11-45778 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on OÜ T maksejõuetuse põhjuseks AS-ile C võlgniku poolt antud laenu mittetagastamine, mille tagajärjel sattus võlgnik ise makseraskustesse, majandustegevus seiskus ja töötajad lahkusid töölt. AS C aktsionärideks olid AT ja AP. AS-i C pankrotimenetlus on lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Eeltoodule ei ole võlgniku esindajad kohtuistungil vastu vaielnud.

2-11-45778 Ajutise halduri andmetel on võlgniku olemasolevaks varaks raha pangakontol 17,16 eurot, kohustusi on OÜ-l T vähemalt 164 468,78 euro eest. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 08.02.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teha ettepanek OÜ T võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.02.2012. Seisuga 26.02.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ T pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ T pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ T tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri aruandes toodud hinnangul võivad OÜ T juhatuse liikmete tegevuses esineda KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega: võlgniku makseraskuste tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul hiljemalt 2009.a lõpp, pankrotiavaldus on esitatud 26.09.2011. Ajutine haldur on ka tuvastanud, et OÜ T raamatupidamist ei ole korraldatud lähtuvalt kehtivast seadusandlusest. Võlgniku juhatus ei ole olnud suuteline väljastama halduri nõutud raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Ajutine haldur on nentinud kuriteo tunnustega tegude (Kars § 3811, § 3851 ja Kars § 380) võimalikku olemasolu, mis võib olla ühtlasi käsitletav ka raske juhtimisveana. Samas märgib ajutine haldur, et pankrotiavalduse hiline esitamine, raamatupidamise mittekorraldamine viimastel aastatel ja osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine siiski ei põhjustanud võlgniku maksejõuetust. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjustas asjaolu, et AS C sattus makseraskustesse, mille tagajärjel ei olnud viimane võimeline võlgnikule laenu tagasi maksma, mis omakorda viis võlgniku makseraskusteni ja majandustegevuse seiskumiseni. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku esindaja on 08.02.2012 kohtuistungil selgitanud, et osa raamatupidamisdokumente jäi kaduma väljakolimisel, milleks anti võlgnikule aega 5 tundi. Ajutine pankrotihaldur on kohtuistungil nõustunud võlgniku selgitusega, kinnitanud, et võlgniku esindajate käitumises ei ole kindlaks tehtud pahatahtlikkust, mistõttu ta ei ole pidanud vajalikuks pöörduda kuriteo teatega uurimisorganite poole. Kahjunõude realiseerimine võlgniku esindajate vastu ei ole ajutise halduri hinnangul tõenäoline. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning negatiivsete asjaolude kokkulangemine ja äripartneri maksejõuetus (seda enam et kuivõrd AS C aktsionärideks olid AT ja AP, ei saanud AS-i C maksejõuetus tulla võlgniku esindajatele ootamatult), ei vabasta juhatuse liikmeid vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku makseraskuste tekkimise aeg hiljemalt 2009.a lõpp, pankrotiavaldus on esitatud 26.09.2011, juhatus ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt võlgniku finantsseisundit.

2-11-45778

Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub ka vara, mille arvelt rahuldada ajutise halduri tasu ja kulude taotlus või korraldada pankrotimenetlus. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on AT(isikukood XXX) ja AP (isikukood XXX) toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Indrek Lepsoo on kohtule 07.02.2012 esitanud OÜ T ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: võlgniku esindajaga suhtlemine, päringute ja halduri toimiku koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil viibimine. Indrek Lepsoo palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 960 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 91,75 eurot, s.h päringud, sidekulud, koopiad, büroo- ja transporditeenus. 08.02.2012 kohtuistungil on võlgniku esindajad juhatuse liikmed avaldanud kohtule, et nad on nõus kandma ajutise halduri tasu ja kulud, mida riigi vahenditest ei kaeta. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 960 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 316,80 eurot, tuleb PankrS § 23 lg 4 alusel võlgnikult Indrek Lepsoo kasuks välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot ja võlgniku juhatuse liikmete poolt solidaarselt 563 eurot (kumbki summa ei sisalda sotsiaalmaksu). Sotsiaalmaksu tasuvad isikud, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahendite arvelt kanda Indrek Lepsoo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Väljamõistetud tasust tuleb 563 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 185,79 eurot, mõista välja Indrek Lepsoo kasuks võlgniku seaduslikelt esindajatelt AT’ilt ja AP’lt solidaarselt. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 91,75 eurot tuleb võlgniku juhatuse liikmetelt AT’ilt ja AP’lt solidaarselt halduri büroo - OÜ INC Partner kasuks, tasumisega arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is - välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Indrek Lepsoo on ajutise halduri aruandes taotlenud OÜ T dokumentide hoidjana juhatuse liikme AT’i määramist. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada.

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.