Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja nõue ja selle põhjendused 02.03.2010 esitas TI(EST) AS Harju Maakohtule hagi APOÜ, HKL , MO , AR ja SP vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 4 484 krooni ja viivised ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja ja APOÜ sõlmisid 03.12.2007 rendilepingu vedukauto kasutamiseks. APOÜ kohustuseks oli muuhulgas tasuda ka sõiduki liikluskindlustuse eest. APOÜ oma kohustust ei täitnud ja hageja kindlustas ise sõiduki ning esitas APOÜ-le arve tehtud kulutuste hüvitamiseks hiljemalt 10.06.2008. APOÜ arvet tähtaegselt ei tasunud. Kuna APOÜ jättis oma lepingust tuleneva kohustuse täitmata, siis hageja nõuab kohustuse täitmist ja viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjad M. O , A. R ja S. P on APOÜ endised juhatuse liikmed ning H. K. L APOÜ praegune juhatuse liige, kes ei täitnud oma kohustusi kohaselt. Juhatuse liikmed teadsid, et APOÜ on maksujõuetu, kuna netovara on järel vähem kui pool osakapitalist. Juhatuse liikmed oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud ÄS § 176 sätestatud meetmed. Oma tegevusetusega on nad tekitanud hagejale kahju. Tegemist on raske juhtimisveaga. Tehing hagejaga tehti olukorras, kus osaühingu pankrotimenetlus oli vältimatu. Juhatuse liikmed on oma kohustused teadlikult ja tahtlikult jätnud täitmata ning sellega põhjustanud hagejale kahju. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja A. R esitas kohtule allkirjastamata vastuväite, mille kohaselt ta hagi ei tunnistanud. Ta ei ole tahtlikult oma kohustusi täitmata jätnud. Äriühingu vastutus on piiratud ning juhatuse liikmed ei vastuta äriühingu kohustuste eest. Kohus loeb esitatud vastuse (tl 99-100) TsMS §336 lg4 kohaselt piisavaks, kuivõrd samalt aadressilt on kostja edastanud ka digiallkirjastatud menetlusdokumente (tl 158-161). Kohtu põhjendused 01.02.2011 otsusega rahuldas maakohus hagi APOÜ suhtes ning jättis hagi H. K. L ’i, M. O ’e, A. R ’i ja S. P suhtes rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2011 otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega see jäeti rahuldamata ning jaotati menetluskulud. Tühistatud osas saadeti tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. 27.01.2012 resolutsioonotsusega jättis maakohus hagi H. K. L ’i, M. O ’e, A. R ’i ja S. P suhtes rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võis asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületanud summat, mis vastab 2 000 eurole. Kohus ei pidanud vajalikuks korraldada asjas uuesti poolte ärakuulamine ning võimaldada pooltel esitada oma seisukohad uuesti. Ringkonnakohtu 23.09.2011 otsuses antud juhised on täidetavad ning asi lahendatav asjas juba kogutud tõendite ning väidete põhjal. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 9 jättis kohus otsusest välja kirjeldava ning põhjendava osa. 31.01.2012 teatas hageja kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Lähtudes TsMS § 448 lg-st 41 täiendab kohus käesolevaga Harju Maakohtu 27.01.2012 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga. Ringkonnakohus märkis 23.09.2011 otsuses, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas on tõendatud, et APOÜ juhatuse liikmetest kostjatel oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostjad on seda kohustust rikkunud. Kui maakohus tuvastab, et kostjad on rikkunud

kohustust esitada pankrotiavaldus, siis tuleb hinnata, kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kui maakohus need asjaolud tuvastab, vabanevad kostjad vastutusest, kui on tõendatud nende süü puudumine hagejale kahju tekitamises. TsMS § 658 lg 2 järgi on eeltoodud seisukohad maakohtule kohustuslikud. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse (eelkõige VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, aga ka hageja viidatud § 1045 lg 1 p 8) alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Muuhulgas võib selliseks kohustuseks olla ka pankrotiavalduse esitamise kohustus ÄS § 180 lg 51 alusel (vt. RKTsKo nr 3-2-1-150-9, p 11). Kohus nõustub hageja põhjendustega, et täidetud on eeltoodud vastutuse kolm esimest elementi (pankrotiavalduse esitamise kohustuse olemasolu, kohustuse olemasolu hagejaga tehingu tegemise hetkel ning kohustuse rikkumine) ning ei pea vajalikuks pikemalt sellel peatuda. Hageja esitatud APOÜ majandusaasta aruannete (tl 25-28) põhjal on tuvastatav, et vähemasti 01.01.2008 seisuga oli kostja omakapital 17 516 krooni ja 31.12.2008 seisuga 11 042 krooni vähem, kui ÄS §-is 136 sätestatud miinimumnõue. Arvestades, et hageja ja APOÜ vahel sõlmiti hagi aluseks olev leping (tl 18-19) 03.12.2007, on kohtu hinnangul piisavalt veenvalt tõendatud, et kostja omakapital oli seaduses sätestatud miinimumpiiris väiksem ka lepingu sõlmimise hetkel. Võttes arvesse kostjate H. K. L ’i, M. O ’e, A. R ’i ja S. P kui APOÜ juhatuse liikmete hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), pidid nad olema eeltoodust teadlikud. See tõi neile kaasa ÄS §-is 176 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse esitada kohtusse APOÜ pankrotiavaldus. Asjas puudub vaidlus, et pankrotiavaldust kostjad esitanud ei ole. Eeltoodud kinnitab ka Kohtute Infosüsteem. Kohtu hinnangul ei ole aga käesolevas asjas tõendatud VÕS § 127 lg 4 järgi nõutav põhjuslik seos kohustuse rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Põhjusliku seose esinemise peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Selle vastutuse elemendi hindamisel tuleb vaadata, kas hagejale oleks ei oleks kahju tekkinud, kui juhatuse liikmed (kostjad) oleksid täitnud oma seadusliku kohustuse (esitanud pankrotiavalduse). Hageja on ekslikult leidnud, et omakapitali langemine alla miinimumnõude tähendab kostja maksejõuetust. Omakapitali vähenemine on vaid üks asjaoludest mis viitab püsiva maksejõuetuse esinemise võimalusele ning toob kaasa juhatuse liikmetele avalduse esitamise kohustuse. Püsiva maksejõuetuse tegelik esinemine tuvastatakse alles kohtu poolt pärast pankrotiavalduse esitamist. Seega ei ole hageja tõendanud, et APOÜ oli tegelikult püsivalt maksejõuetu hagejaga tehingu tegemise hetkel, s.t. puudus reaalne võimalus hageja ees võetud kohustusi täita. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et pankrotiavalduse esitamisel (või muude ÄS § 176 meetmete rakendamisel juhatuse liikmete poolt), oleks tema nõude täitmine olnud reaalselt võimalik. Eeltoodud asjaolude tõendamatus aga välistab põhjusliku seose esinemise kostjatepoolse kohustuse rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel. Samadel põhjendustel on välistatud ka kostjate vastutus läbi heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kuivõrd tõendatud ei ole APOÜ püsiv maksejõuetus, ei ole ka tõendatud, et kostjad sõlmisid tehingu olles teadlikud võimatusest kohustusi täita. Eelneva tulemusel on kohus jõudnud seisukohale, et hagi tuleb jätta H. K. L ’i, M. O ’e, A. R ’i ja S. P suhtes täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt 01.02.2011 maakohtu ja 23.09.2011 ringkonnakohtu otsustest peab kohus vajalikuks käesoleva otsuse täidetavuse ja selguse huvides täpsustada 27.01.2012 resolutsioonotsuses esitatud kulude jaotust. Kuivõrd 01.02.2011 otsusega rahuldati hagi APOÜ vastu ning selles osas otsust ei

vaidlustatud, jätab kohus selle hetkeni tekkinud hageja menetluskulud APOÜ kanda. 27.01.2012 otsusega jäi hagi kostjate H. K. L ’i, M. O ’e, A. R ’i ja S. P suhtes rahuldamata ning kohus jätab nende menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Jaanus Saaremõts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.