Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-11-32011 Jätta kõik menetluskulud L OÜ kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab nõuda, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (TsMS § 448 lg 41). Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS 413 lg 3 p1-3). Käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus 13.02.2012.a toimuva istungi kohtukutse kostjale kätte 15.11.2011.a. Kostja seaduslik esindaja 13.02.2012.a toimunud istungile ei ilmunud ega

2-11-32011 teatanud kohtule mõjuva põhjuse olemasolust istungile ilmumata jätmiseks. Ühtlasi ei ole kostja esitanud kohtule taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Hageja taotles Harju Maakohtu 13.02.2012.a istungil hagiavalduse rahuldamist tagaseljaotsusega. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada, kuna puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud TsMS § 413 lg 3 punkti 3 mõttes – kostja oli kutsutud istungile õigeks kuupäevaks ning kellaajaks; kostjat oli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest hoiatatud; kostja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ega ole andnud nõusolekut kirjalikuks menetluseks või asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta. Hageja esindaja esitas 17.02.2012.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabi kulud kogusummas 1 023,24 eurot. Õigusabikulud on esitatud ilma käibemaksuta ning menetluskuludele lisatud arved koos viimastes sisalduva osutatud õigusabi kirjeldusega kajastavad õigusabi osutamist käesolevas tsiviilasjas. Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja piirmääraks tsiviilasjas hinna summas 4 004,39 eurot osas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 3 200 eurot. Seega hageja esitatud õigusabikulud jäävad alla maksimaalset piirmäära. Samas tuleb kohtul kaaluda, kas esindaja tasu summas 480 eurot on käesolevat tsiviilasja arvesse võttes mõistlik. Tsiviilasja nr 2-11-32011 toimiku kohaselt esitas hageja 11.07.2011.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetlus kostja vastuväite tõttu 05.10.2011.a määrusega lõpetati. Hageja esitas kohtule 19.20.2011a hagiavalduse, 22.11.2011.a vastuse kostja 14.11.2011.a vastusele. Ühtlasi osales hageja esindaja 13.02.2012.a kohtuistungil. Võttes arvesse õigusabile osutatud aega ning lähtudes käesoleva tsiviilasja mahust ja olemusest, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. 02.01.2012.a tegi kohus hagi põhinõude osas kostja õigeksvõtul põhineva osaotsuse, milles kohus jättis hageja menetluskulud 96,63 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohus jättis menetluskulude rahalise suuruse määramata ning selgitas, et teeb seda lõpplahendis, kuna kostja poolt õigeks võetud põhinõue ja edasi menetletav viivisenõue on omavahel niivõrd seotud, et hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemisel olnuks keeruline vahet teha kuludel, mis olid seotud põhinõudega ja mis olid seotud viivisenõudega. TsMS § 174 1 lg 1 ja 3 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses ja tagaseljaotsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Tagaseljaotsusega tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel (hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti) kostja kanda. Kuivõrd kostja õigeksvõtvas otsuses jäid põhinõude osas hageja menetluskulud samuti kostja kanda ning ka tagaseljaotsusega rahuldatud nõude osas tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, tuleb hageja menetlukulud täies ulatuses kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

2-11-32011

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.