23.veebruaril 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-36380
Tsiviilasi
SM hagi V L (L) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SM (isikukood XXX, elukoht XXX);
Menetluse liik
Kostja: V L (isikukood XXX elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Pärn, Raua 19-7, 10124 Tallinn, e-post: [email protected]); Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: R P (isikukood XXX,
XXX).
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas 29.07.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 400 000 krooni nõudes. Hagiavalduses leidis hageja, et OÜ N (likvideerimisel) endine likvideerija R P tuleb kaasata kolmanda isikuna menetlusse kostja poolel.
2.Kohus jättis hagiavalduse 21.09.2010.a määrusega käiguta, kuna hagiavalduses ei olnud selgelt välja toodud, millel põhineb hageja nõue kostja vastu. Samuti oli tasumata riigilõiv.
3.06.10.2010.a esitas hageja kohtule täiendava hagiavalduse, milles täpsustas oma nõude alust. Kohus jättis hagiavalduse 26.10.2010.a määrusega teist korda käiguta, kuna endiselt oli tasumata riigilõiv ja hageja ei olnud piisavalt täpsustanud nõude alust. Hageja esitas kohtule 29.11.2010.a teistkordse hagiavalduse täpsustuse, kuid kohus jättis hagiavalduse kolmandat korda käiguta, kuna nõude alus oli endiselt ebaselge. 03.01.2011. a esitas hageja uue hagiavalduse täienduse, mille kohus võttis 01.02.2011.a menetlusse.
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus rahuldas 21.09.2011.a määrusega hageja taotluse ja kaasas antud asja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel R P.
5.Harju Maakohtu 14.12.2011.a istungil nõustusid menetlusosalised asja menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis oma määrusega kostjale aega kuni 16.01.2012.a hageja täiendavatele seisukohtadele vastamiseks. Seejärel andis kohus kõigile menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule oma lõplikke seisukohti hiljemalt 16.02.2012.a. Kohus määras, et kohtulahend tehakse pooltele teatavaks 23.02.2012.a.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
4.Hagiavalduse kohaselt oli kostja OÜ N (likvideerimisel) juhatuse liige, kelle volitused kehtisid 10.04.2000.a kuni 09.04.2003.a. Hageja on OÜ N (likvideerimisel) osanik, kellele kuulus osa nimiväärtusega 13 400 krooni ehk 33,5% osakapitalist.
5.Kostja ja teine OÜ N juhatuse liige IŠ (kelle volitused kehtisid 08.05.2001.a kuni 07.05.2004.a) kutsusid 22.04.2005.a kokku OÜ N osanike koosoleku, kus nad hääletasid otsuse poolt anda laenu summas 64 098 eurot välismaisele äriühingule LTLLP (asukohaga XXX) intressiga 5,5% aastas. 22.04.2005.a sõlmis IS OÜ N esindajana laenulepingu LTLLPga. 02.05.2005.a kandis kostja raha OÜ N arvelduskontolt LTLLP arvelduskontole 63 843 eurot. Antud summa vastas 992 142,95 kroonile.
6.Harju Maakohtu 25.03.2008.a otsusega tunnistati OÜ N 22.04.2005.a osanike koosoleku otsus tühiseks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Hagejale teadaolevalt on äriühing LTLLP kostja ja IŠ kontrolli all. Juhatuse liikmetena ei esitanud kostja ja IŠ avaldusi juhatuse liikmete äriregistrist kustutamiseks. OÜ N arvelduskontolt raha ülekandmise ajal ei
Lk (14)
olnud kostjal enam õigust OÜ-t N esindada. 22.04.2005.a laenuleping on tühine tehing. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 3 ja lg 4 kaitsevad kolmandaid isikuid, kuid käesolevas asjas pidi OÜ N endiste juhatuse liikmete kontrolli all olev LTLLP olema teadlik, et IŠ ei olnud volitusi äriühingut esindada laenulepingu sõlmimisel. IŠ rikkus juhatuse liikme seadusest tulenevat hoolsuskohustust. OÜ N (likvideerimisel) vara hulka kuulus seega nõudeõigus LTLLP vastu raha tagasisaamiseks ning kahju hüvitamise nõue kahju tekitajate vastu. 22.04.2010.a nõude loovutamise lepinguga loovutas OÜ N osa raha tagasisaamise nõudest summas 400 000 krooni ettevõtte võlausaldajale ja osanikule SM . Kuigi OÜ N (likvideerimisel) on nõue LTLLP vastu raha tagasisaamiseks, ei ole välistatud, et kostja on OÜ N põhjustanud kahju. Nõue LTLLP vastu on väärtusetu, kuna tegemist on välismaise äriühinguga, mis on registrisse kantud aadressil ei asu.
7.Hagiavalduse täienduses 08.10.2010.a tõi hageja välja, et kostja oli teadlik oma juhatuse liikme volituste lõppemisest 09.04.2003, kuid kandis 02.05.2005.a maksekorraldusega OÜ N arvelduskontolt raha üle LTLLP-le. Raha ülekandmise ajal kostjal OÜ N esindusõigust ei olnud. Hagejal on alust arvata, et kostja koos IŠga omandas ülekantud raha.
8.29.11.2010.a hagiavalduse täpsustuses leidis hageja, et IŠl OÜ N esindamiseks volituste puudumise tõttu oli 25.04.2005.a laenuleping tühine. Hagejal ei ole võimalik nõuda raha LTLLP-lt, kuna viimane ei asu registrisse kantud aadressil. Nõude loovutamise teatist ei ole siiani LTLLP õnnestunud kätte toimetada.
9.Hagiavalduse täpsustuses 03.01.2011.a tõi hageja välja, et kostja vastu nõude esitamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 7 ja 8. Hageja leidis, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 esimeses alternatiivis sätestatud eeldused on käesoleval juhul täidetud. Kostja kandis OÜ N arvelduskontolt raha üle tühise laenulepingu alusel, osanike heakskiiduta ja ilma õigusliku aluseta. Kuna raha ülekandmise ajal ei olnud kostjal OÜ N esindusõigust, ei olnud tal õigust äriühingu arvelduskonto käsutamiseks. Raha käsutamise tagajärjel kahjustas kostja OÜ N omandit. Seega rikkus kostja ka muid seadusest tulenevaid kohustusi ehk TsÜS §-s 138 ja VÕS §-s 6 sätestatut, mis kohustab järgima hea usu põhimõtet. Kostja rikkus süüliselt kohustust toimida heas usus ja hoiduda tegevusest, mis kahjustab teise isiku vara. Seega on täidetud ka VÕS § 1045 lg 1 punktis 7 toodud eeldused.
10.Tekkinud kahju ulatuse määramiseks tuleb hinnata, kas negatiivne diferents OÜ N majanduslikus olukorras oleks esinenud ka siis, kui kostja ei oleks raha üle kandnud. Kui kostja ei oleks raha üle kandnud, ei oleks OÜ N vara vähenenud ja seega on kostja õigusvastane tegevus põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Hageja leidis, et kostja sai aru oma tegevuse sisust ja tagajärgedest ning soovis õigusvastase tagajärje saabumist. OÜ N nõudeõigus LTLLP vastu alusetu rikastumise sätete alusel ei välista sama summa omandiõiguse käsitlemist kahjuna ja sellest tulenevat nõudeõigust kostja kui kahju tekitaja vastu.
11.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et nõude aegumine oli alates 02.05.2005.a kuni 17.06.2006.a ning alates 10.10.2008.a kuni 15.09.2009.a peatunud TsÜS § 165 alusel. Kostja volitused OÜ N esindajana kehtisid kuni 09.04.2003.a ning IŠ volitused kuni 07.05.2004.a. Kostja tegi ülekande 02.05.2005.a ning hagi esitati kohtule 28.07.2010.a. Harju Maakohtu 17.06.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-16469 määrati likvideerijaks R P, kelle volitused kehtisid kuni 10.10.2008.a. Äriregistrisse tehti uus kanne likvideerija kohta 15.09.2009.a. Seega ei saanud OÜ N oma õigus kohtus teostada alates 02.05.2005.a. kuni 17.06.2006.a ning alates 10. oktoobrist (likvideerija kohta tehtud kande kustutamine) kuni
Lk (14)
15.09.2009.a (likvideerija kohta uue kande tegemine), sest osaühingul ei olnud seaduslikku esindajat. TsÜS § 165 lg 1 alusel nõude aegumine peatus.
12.Samuti leidis hageja, et nõue ei ole aegunud tulenevalt TsüS § 160 lõikest 1, kuna OÜ N likvideerija esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude kriminaalmenetluses nr 06230100337. Kriminaalmenetlus lõpetati Põhja Politseiprefektuuri 06.01.2009.a määrusega, mis toimetati kuriteokaebuse esitajale kätte 31.01.2009.a ning mis jõustus 10.02.2009.a. Seega oli nõude aegumine peatunud 21.04.2008.a kuni 10.02.2009.a ning seda aega ei arvestata aegumistähtaja hulka. Hagi esitamise ajaks ei olnud nõue aegunud. Täiendavalt märkis hageja, et LTLLP kuulub kostjale. Hageja leidis, et ta saab kostja vastu nõude esitamisel tugineda TsÜS § 150 lõikele 2 ja 3.
13.Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungil täiendas hageja oma seniseid seisukohti ning leidis, et kostja rikkus hoolsuskohustust, kuna laenu anti ilma tagatiseta. Laenu tagastamise nõue on tänaseks vähe väärtuslik. Kostja ise teab, et laenuraha tagasisaamine ei ole reaalne. Samuti ei olnud kostja juhatuse liige laenulepingu sõlmimise ajal, kuigi ta oli äriregistrisse kantud OÜ N juhatuse liikmena. Samas olid tema volitused selleks ajaks lõppenud tähtaja möödumise tõttu. Hagejal ei olnud kostjale kui juhatuse liikmele etteheiteid tulenevalt sellest, et äriregistri kanne jäi muutmata. Hageja märkis, et juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta otsust tehtud ei olnud.
14.31.10.2011.a esitas hageja kohtule uue hagiavalduse tervikteksti. Selles tõi hageja välja, et laenulepingu sõlmis 25.04.2005.a IŠ LTLLP-ga. Laenusumma kandis 02.05.2005.a maksekorraldusega üle kostja. Osanike koosoleku toimumise, laenulepingu sõlmimise ja ülekande tegemise ajal ei olnud kosja ega IŠ enam ettevõtte juhatuse liikmed. Laen anti ilma tagatiseta. Laenu andmine ei olnud OÜ N igapäevaseks majandustegevuseks. Harju Maakohtu 25.03.2008.a otsusega tuvastati 22.04.2005.a osanike koosoleku otsuste tühisus. Laenu tagastamise nõue LTLLP vastu võõrandati 11.10.2011.a OÜ N likvideerimismenetluses avalikul enampakkumisel. 06.04.2010.a esitas OÜ N Harju Maakohtule hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes. Riigilõivu tasumiseks vajalike vahendite puudumise tõttu loovutati kahju nõue hagejale 22.04.2010.a. Hageja leidis, et laenu andmisest tulenevalt on OÜ N kahju juba tekkinud. Kahju suuruseks on laenu tagastamise nõude ehk 64 098 eurot ja nõude enampakkumisel saadud müügihinna 3000 eurot vahe. Kahju tekkis kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Laenu andmise otsustamine ei kuulunud üldkoosoleku, vaid juhatuse pädevusse. Osanike koosoleku otsus ei olnud õiguspärane ning kostja oli teadlik asjaoludest, mis otsuse tühisuse tingisid. Seega rikkus kostja kohustusi teadlikult.
15.TsÜS § 35 sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsus ja lojaalsuskohustuse. Laenu võtmisel oleks tulnud hinnata riske. Laenu andmisel kahjustas kostja äriühingu huve tahtlikult. Hageja leidis, et kostja kinnitus, mille kohaselt ta omab kontrolli LTLLP üle, on märgitud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses.
16.Kohtule 16.02.2012.a esitatud lõplikes seisukohtades rõhutas hageja, et osanike koosoleku sõlmimise, laenulepingu sõlmimise ja raha ülekandmise ajal kostja enam OÜ N juhatuse liige ei olnud. Esindusõiguse puudumise tõttu oli laenuleping tühine. Laenu andmisega tekitati OÜ N kahju. Hagi esitamisega 06.04.2010.a hagi aegumine peatus. Nõue kostja vastu loovutati hagejale. Kostja teadis nii osanike koosolekul kui laenu väljastamise ajal, et koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ning koosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma. Kostja saatis hagejale üldkoosolekule kutsumiseks tühja ümbriku. Kostja pole oma süüd eitanud.
Lk (14)
17.Hageja esitas oma 16.02.2012.a menetlusdokumendis kohtu tegevusele vastuväite. Hageja leidis, et ta ei ole oma 28.10.2011.a menetlusdokumendis hagi alust muutnud, kuna ta ei muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kostja vastu nõude esitamiseks on olemas kehtiv osanike otsus, mida ei ole vaidlustatud. J. S tegutses osaühingu likvideerijana, mitte juhatuse liikmena.
18.Hageja leidis, et tema nõuet kostja vastu saaks rahuldada nii deliktilisel alusel, kui ka käsundita asjaajamise sätete alusel või osaniku vastutuse alusel. Käsundita asjaajamisest tulenev nõue ei ole aegunud, kuna TsÜS § 149 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat. ÄS § 168 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on osanikuna vastutuse aegumise tähtaeg 5 aastat alates kohustuse rikkumisest. Likvideerija esitas kostja vastu hagiavalduse 06.04.2010.a ehk enne 5 aasta möödumist. Deliktilise nõude esitamise aeg on TsÜS § 150 kohaselt 3 aastat, kuid hageja hinnangul ei ole ka deliktiline nõue aegunud.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
19.Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 02.05.2005.a OÜ N arvelduskontolt ülekande LTLLP-le, omamata selleks õiguslikku alust. Hageja on kohtusse esitanud nõude alles 29.07.2010.a ehk rohkem kui 5 aastat pärast kahju tekkimist. Seega on hagiavaldus esitatud hilinemisega ja hageja nõue on aegunud. TsÜS § 150 lg 1 alusel on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
20.Hageja õiguseellane OÜ N (likvideerimisel) pidi saama väidetava kahju tekitamisest teada juba 02.05.2005.a. Igal juhul olid OÜ N (likvideerimisel) ja hageja ise ülekandest teadlikud juba 15.09.2005.a, mil kohtu määratud likvideerija R P nõudis 15.09.2005.a osanike koosolekul OÜ N (likvideerimisel) osanike H OÜ ja kostja esindajalt laenulepingute üleandmist likvideerijale. Laenulepingute all pidas likvideerija muuhulgas silmas 25.04.2005.a LTLLP-ga sõlmitud laenulepingut. Antud koosolekul osales hageja oma esindaja kaudu.
21.Kohtule 24.05.2011.a esitatud seisukohtades vaidles kostja vastu hageja väidetele seoses nõude aegumise peatumisega. Kostja tõi välja, et tegelikult määrati R P OÜ N (likvideerimisel) likvideerijaks 26.06.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-4444. Antud määrus jõustus 26.06.2006.a ning seega oli OÜ N esindaja olemas juba alates 26.06.2006.a. Nõude aegumine peatus igal juhul alates nimetatud ajast. Samuti ei ole õige hageja väide, mille kohaselt lõppesid R P volitused 10.10.2008.a, kuna tegelikkuses lõppes tema esindusõigus alles 21.06.2010.a, kui Harju Maakohtu 17.06.2010.a määruse alusel tehti 21.06.2010.a äriregistrisse OÜ N (likvideerimisel) lõpetamiskanne ning kanti registrisse ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Peeter Allikvere. Kohus lõpetas OÜ N (likvideerimisel) pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
22.Äriregistri kannete ajaloost nähtub, et 17.06.2006.a tehti kanne, mille kohaselt oli kanne R P likvideerijaks oleks kohta kehtetu alates kandest nr 8, mis kinnitati 10.10.2008.a, kuid tegelikkusel ei ole antud kandel õiguslikku tähendust. 10.10.2008.a kanne nr 8 põhines Harju Maakohtu 06.10.2008.a otsusel tsiviilasjas nr 2-05.19491, mis ei jõustunud, sest antud lahend tühistati Harju Maakohtu 24.11.2008.a määrusega samas tsiviilasjas. Seega kanti R P taas OÜ
Lk (14)
N (likvideerimisel) likvideerijana registrisse alates 15.09.2009.a. Seega oli R P OÜ N (likvideerimisel) likvideerija ajavahemikult 26.06.2006.a kuni 21.06.2010.a ning hageja nõue on aegunud. Samuti vaidles kostja vastu hageja väitele, et tsiviilhagi esitati kriminaalasjas, kuna kostjale teadaolevalt sellist tsiviilhagi esitatud ei ole.
23.Kostja leidis, et TsÜS § 150 lg 2 ja lg 3 antud asjas ei kohaldu, sest puuduvad selle kohaldamiseks vajalikud asjaolud. Hageja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud. LTLLP ei kuulu kostjale ja selline väide on paljasõnaline.
24.Harju Maakohtu 28.09.2011.a istungil rõhutas kostja, et laenu tagastamise tähtaeg saabub alles 2012.a aprillis. Kostja kinnitas, et äriregistri kanne tema juhatuse liikmeks olemise kohta oli ebaõige, kuid kostja tegi tehingu teadmatusest. Laenu väljastamise kohta oli laenulepingu sõlmimise ajal olemas osanike otsus ning puudus otsus juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta.
25.Vastuseks hageja nõude täpsustusele vaidles kostja hageja nõudele. Hageja väited kahju tekitamise kohta on täielikult tõendamata. Harju Maakohtu 14.12.2011.a istungil rõhutas kostja, et hageja poolt esitatud 02.05.2005.a osanike otsus on tühine, kuna OÜ N põhikirja punkt 6.3. eeldas osanike otsuste vastuvõtmisel 100%-list poolt hääletamist. Antud juhul hääletas OÜ H otsusele vastu.
26.16.01.2012.a kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendis tõi kostja täiendavalt välja, et 02.12.2005.a osanike koosoleku toimumise ajal ei olnud ka E S OÜ N juhatuse liige, sest tema ametiaeg juhatuse liikmena oli selleks ajaks lõppenud. Hageja väited kahju tekitamise kohta on tõendamata ning puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekkimist ei tõenda asjaolu, et nõue võõrandati enampakkumisel 3000 euro eest. Enampakkumisest ei saa järeldada, et laen jääb tagastamata. Hageja poolt kohtule esitatud nõude loovutamise lepingu alusel on hageja omandanud nõude kostja kui juhatuse liikme vastu, kuid kostja ei olnud laenu andmise ajal OÜ N juhatuse liige.
27.Kohtule 16.02.2012.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et hageja nõue on aegunud, kuna kahju hüvitamise nõude esitas hageja kohtule 29.07.2010.a. Vaidlusalune ülekanne tehti kostja poolt 02.05.2005.a. TsÜS § 150 lg 1 alusel aeguvad nõuded kolme aasta jooksul. Hagiavalduse esitamine 06.04.2010.a nõude aegumist ei peatanud, sest 06.04.2010.a hagiavaldust kohtu poolt menetlusse ei võetud. Hageja esitas oma nõude uuesti 29.07.2010.a. TsÜS § 160 lg 1 alusel oleks nõude aegumine peatunud siis, kui nõue oleks menetlusse võetud. Kostja leidis, et õige oleks alustada hagi aegumise tähtaja arvutamist ülekande tegemise päeval 02.05.2005.a. Kuna kostja ülekande tegemise ajal juhatuse liige ei olnud, ei saa tema suhtes esitatava nõude aegumise puhul arvesse võtta juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete aegumistähtaega. Samuti leidis kostja, et ta ei ole kahju tekitanud ning kostjal puudub võimalus vastutada OÜ N likvideerija tegevuse eest. Kui likvideerija ei oleks esitanud kohtule võlgniku pankrotiavaldust, vaid oleks ära oodanud laenu tagastamise tähtaja saabumise, oleks laen tõenäoliselt tähtaegselt tagastatud. Hageja nõude rahuldamisel ei saa olla aluseks asjaolu, et kostja oli N OÜ osanik. Osanikul ei olnud õigus teha ülekandeid ega äriühingut esindada.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
28.Kolmas isik R P leidis, et kostja volitused OÜ N juhatuse liikmena lõppesid 15.09.2009.a. OÜ N ja LTLLP vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt pidi viimane tagastama laenu
Lk (14)
25.04.2012.a. 06.04.2010.a esitas kolmas isik OÜ N (likvideerimisel) nimel hagiavalduse kostja ja IŠ vastu 1 002 915,77 krooni nõudes. 09.04.201.a. esitas kolmas isik OÜ N (likvideerimisel) pankrotiavalduse. Kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemisega 17.06.2010.a. Kolmanda isiku volitused äriühingu esitamiseks lõppesid alates 21.06.2010.a, mil ajutiseks pankrotihalduriks määrati Peeter Allikvere.
29.Kolmas isik leidis, et hageja nõude alus kostja vastu jääb arusaamatuks, kuna selgusetu on, kas hagi on esitatud kostja kui OÜ N osaniku või juhatuse liikme vastu. 22.04.2005.a osanike koosolekul hääletas laenu andmise poolt lisaks kostjale ka OÜ H . Kui nõude aluseks on ÄS § 187 lg 2, peaksid mõlemad juhatuse liikmed solidaarselt vastutama kahju eest. Kui nõustuda hageja väitega, et 22.04.2005.a ning 02.05.2005.a ei olnud kostja juhatuse liige, pidi juhatuse liikmeks olema järelikult E S ehk hageja isa, kes oleks pidanud tarvitusele võtma abinõud, et kõrvaldada asjasse mittepuutuvad isikud äriühingu juhtimisest. Samuti leidis kolmas isik, et hagiavaldusest ei nähtu, mida heidab hageja ette kolmandale isikule.
30.Kohtule 16.02.2012.a esitatud seisukohtades leidis kolmas isik, et hagejal oli õigus oma nõue esitada kostja vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuste rikkumise sätete alusel või käsundita asjaajamise sätete alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole tervikuna põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja oli OÜ N üks osanikest; 2) kostja oli OÜ N juhatuse liige, kelle volitused kehtisid 10.04.2000.a kuni 09.04.2003.a; 3) kostja volitused lõppesid 09.04.2003.a seoses juhatuse liikme ametiaja tähtaja möödumisega; 4) hageja oli OÜ N osanik, kellele kuulus osa nimiväärtusega 13 400 krooni ehk 33,5% osakapitalist; 5) OÜ N teise juhatuse liikme IŠ volitused kehtisid 08.05.2001.a kuni 07.05.2004.a; 6) kostja ja IŠ kutsusid 22.04.2005.a kokku OÜ N osanike koosoleku, kus osanikud hääletasid otsuse poolt anda laenu summas 64 098 eurot välismaisele äriühingule LTLLP (asukohaga XXX) intressiga 5,5% aastas; 7) 22.04.2005.a sõlmis IŠ OÜ N esindajana laenulepingu LTLLP-ga, mille kohaselt anti viimasele laenu tähtajaga 7 (seitse) aastat; 8) 02.05.2005.a kandis kostja OÜ N arvelduskontolt LTLLP arvelduskontole üle 63 843 eurot; 9) Harju Maakohtu 25.03.2008.a otsusega tunnistati OÜ N 22.04.2005.a osanike koosoleku otsus tühiseks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu; 10) 22.04.2010.a nõude loovutamise lepinguga loovutas OÜ N (likvideerimisel) osa raha tagasisaamise nõudest summas 400 000 krooni hagejale.
33.Pooled vaidlevad antud asjas selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu 400 000 krooni suurune nõue ning kas sellise nõude esitamine on põhjendatud ja tõendatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud või mitte. Käesolevas asjas on kohus jätnud hageja hagiavalduse korduvalt käiguta, kuna sellest ei selgunud üheselt, millise õigusliku alusega seob hageja oma nõude esitamise kostja vastu. Nõude täpsustamise käigus
Lk (14)
on hageja asunud seisukohale, et tal on kostja vastu deliktiline nõue, kuid hageja ei välistanud, et hagiavalduses esile toodud asjaolude pinnalt võib kohaldamisele kuuluda ka mõni teine nõude alus. Kohus leiab, et esmalt tuleb kohtul kvalifitseerida, millisel õiguslikul alusel saab hageja kostja vastu nõude esitada, kuna nõude õiguslikust kvalifikatsioonist sõltub, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud või mitte. Kohus märgib, et hagimenetluses on kohus seotud poolte poolt esile toodud asjaoludega, kuid kohus ei ole seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga. Pärast nõude õiguslikku kvalifitseerimist ning aegumise kohaldamise küsimuse lahendamist hindab kohus sisuliselt, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud või mitte. Hageja nõude aluse õiguslik kvalifitseerimine
34.Hageja tugines oma hagiavalduses esskätt sellele, et 02.05.2005.a, mil kostja raha OÜ N arvelduskontolt LTLLP kontole üle kandis, ei olnud kostja enam äriühingu juhatuse liige, kuigi registrikanne oli veel muutmata. Samuti leidis hageja, et 22.04.2005.a sõlmitud laenuleping on tühine tehing. Kostja oli teadlik oma volituste lõppemisest. Hageja leidis, et tema nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 7 ja 8. Kostja kandis OÜ N arvelduskontolt raha üle tühise laenulepingu alusel, osanike heakskiiduta ja ilma õigusliku aluseta. Kuna raha ülekandmise ajal ei olnud kostjal OÜ N esindusõigust, ei olnud tal õigust äriühingu arvelduskonto käsutamiseks. Raha käsutamise tagajärjel kahjustas kostja OÜ N omandit. Seega rikkus kostja ka muid seadusest tulenevaid kohustusi ehk TsÜS §-s 138 ja VÕS §-s 6 sätestatut, mis kohustab järgima hea usu põhimõtet. Kostja rikkus süüliselt kohustust toimida heas usus ja hoiduda tegevusest, mis kahjustab teise isiku vara. Seega on täidetud VÕS § 1045 lg 1 punktis 7 toodud eeldused. Menetluse käigus leidis hageja, et tema nõuet kostja vastu saaks rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel või osaniku vastutuse alusel.
35.Kohus leiab, et olukorras, kus juhatuse liige jätkab äriühingu juhatuse liikmena tegutsemist vaatamata tema volituste tähtaja möödumisel ning osanikud ei vali uut juhatuse liiget ning äriühing ei esita äriregistrile avaldust registrikande muutmiseks, võib senise juhatuse liikme tegevust käsitleda käsundita asjaajamisena. VÕS § 1024 lg 1 sätestab, et kui käsundita asjaajajal puudus VÕS § 1018 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatud asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. Seega olukorras, kus juhatuse liige tegutseb käsundita asjaajajana, kuid asjaajamisele asumine ei vasta soodustatu huvile ega tegelikule või eeldatavale tahtele ning asjaajamisele asumine ei ole muul põhjusel avalikes huvides oluline, tuleb asjaajajal tekkinud kahju hüvitada. Kohus leiab, et lähtuvalt hageja poolt esile toodud asjaoludest, tuleb hageja nõuet kvalifitseerida kui mittenõuetekohasel asjaajamisel põhinevat kahju hüvitamise nõuet VÕS § 1024 lg 1 alusel. Alternatiivselt ei ole välistatud nõude esitamine kostja vastu deliktilisel alusel, kuigi deliktilise nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused ei ole hagejal käesolevas asjas selgelt välja toodud vaatamata kohtu korduvatele selgitustele. Hageja nõude aegumine
36.Kostja on käesolevas asjas palunud kohtul kohaldada aegumist. Kostja tõi välja, et raha ülekanne tehti 02.05.2005.a, kuid hagiavaldus esitati kohtule alles 29.07.2010.a. TsÜS § 150 lg 1 alusel on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja õiguseellane OÜ N (likvideerimisel) pidi saama väidetava kahju tekitamisest teada juba 02.05.2005.a või hiljemalt 15.09.2005.a, mil kohtu määratud likvideerija R P nõudis 15.09.2005.a osanike koosolekul OÜ N (likvideerimisel) osanike H Lk (14)
OÜ ja kostja esindajalt laenulepingute üleandmist likvideerijale. Kostja ei nõustunud hageja väidetega aegumise peatumise kohta. Kostja rõhutas, et R P määrati OÜ N likvideerijaks 26.06.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-4444. Antud määrus jõustus 26.06.2006.a ning seega oli OÜ N esindaja olemas juba alates 26.06.2006.a. R P volitused lõppesid 21.06.2010.a, kui Harju Maakohtu 17.06.2010.a määruse alusel tehti 21.06.2010.a äriregistrisse OÜ N (likvideerimisel) lõpetamiskanne ning kanti registrisse ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Peeter Allikvere. Äriregistri kannete ajaloost nähtub, et 17.06.2006.a tehti kanne, mille kohaselt oli kanne R P likvideerijaks oleks kohta kehtetu alates kandest nr 8, mis kinnitati 10.10.2008.a, kuid tegelikkusel ei ole antud kandel õiguslikku tähendust. 10.10.2008.a kanne nr 8 põhines Harju Maakohtu 06.10.2008.a otsusel tsiviilasjas nr 2-05.19491, mis ei jõustunud, sest antud lahend tühistati Harju Maakohtu 24.11.2008.a määrusega samas tsiviilasjas. Seega oli R P OÜ N (likvideerimisel) likvideerija ajavahemikul 26.06.2006.a kuni 21.06.2010.a. Kostja leidis, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas tõendatud ei ole. Samuti leidis kostja, et TsÜS § 150 lg 2 ja lg 3 antud asjas ei kohaldu, sest puuduvad selle kohaldamiseks vajalikud asjaolud. Hagiavalduse esitamine 06.04.2010.a nõude aegumist ei peatanud, sest 06.04.2010.a hagiavaldust kohtu poolt menetlusse ei võetud. Kuna kostja rahaülekande tegemise ajal juhatuse liige ei olnud, ei saa tema suhtes esitatava nõude aegumise puhul arvesse võtta juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete aegumistähtaega.
37.Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. Hageja leidis, et tema nõude aegumine oli peatunud alates 02.05.2005.a kuni 17.06.2006.a ning alates 10.10.2008.a kuni 15.09.2009.a peatunud TsÜS § 165 alusel, kuna viidatud ajal ei olnud äriühingul seaduslikku esindajat. Samuti leidis hageja, et nõue ei ole aegunud tulenevalt TsüS § 160 lõikest 1, kuna OÜ N likvideerija esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude kriminaalmenetluses nr 06230100337. Kriminaalmenetlus lõpetati Põhja Politseiprefektuuri 06.01.2009.a määrusega, mis toimetati kuriteokaebuse esitajale kätte 31.01.2009.a ning mis jõustus 10.02.2009.a. Seega oli nõude aegumine peatunud 21.04.2008.a kuni 10.02.2009.a ning seda aega ei arvestata aegumistähtaja hulka. Täiendavalt märkis hageja, et LTLLP kuulub kostjale, mistõttu saab hageja kostja vastu nõude esitamisel tugineda TsÜS § 150 lõikele 2 ja 3. Hageja võimalik käsundita asjaajamisest tulenev nõue ei ole aegunud, kuna TsÜS § 149 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat. ÄS § 168 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on osanikuna vastutuse aegumise tähtaeg 5 aastat alates kohustuse rikkumisest. Likvideerija esitas kostja vastu hagiavalduse 06.04.2010.a ehk enne 5 aasta möödumist.
38.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt mittenõuetekohasest asjaajamisest ei ole aegunud. Hageja nõue alternatiivsel deliktilisel alusel kostja vastu on aegunud. Kohus leiab, et aegumise küsimuse lahendamisel ei oma seejuures tähendust TsÜS § 37 lg 4, mille kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg 5 aastat kohustuse rikkumisest, kuna hageja on oma nõude esitamisel tuginenud nimelt sellele, et kostja ei olnud 02.05.2005.a ülekande tegemise ajal äriühingu juhatuse liige.
39.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt mittenõuetekohasest asjaajamisest ei ole aegunud TsÜS § 149 alusel, millest tulenevalt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1024 lõikel 1 põhinev nõue on seadusest tulenev nõue, mille puhul ei ole seaduses sätestatud lühemat aegumistähtaega.
40.Deliktiliste nõuete puhul näeb TsÜS § 150 lg 1 ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjus ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele, mille kohaselt sai ta võimalikust kahju hüvitamise nõude aluseks olevatest Lk (14)
asjaoludest teadlikuks juba 02.05.2005.a. Antud ülekandest tulenev deliktiline nõue oleks aegunud 02.05.2008.a. Hageja on viidanud sellele, et kuna OÜ N likvideerija esitas kostja vastu tsiviilhagi kriminaalasjas, siis peatus hagi aegumine kuni kriminaalasja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni 10.02.2009.a. Kohus nõustub selle käsitlusega. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega tsiviilkohtumenetluses on võrdsustatud hagi esitamine kriminaalmenetluses ning kohtupraktikas on tsiviilhagi esitamiseks loetud piisavaks ka kannatanu poolt üksnes kohtueelselt protokolli kantud avaldust sooviga nõuda tsiviilhagi hüvitamist (RK KKo 3-1-1-79-09, p 9-16). Põhja Politseiprefektuuri kriminaalasja lõpetamise 06.01.2009.a määrusest (toimiku lk 66-77) nähtub, et R P soovis esitada kriminaalasja raames tsiviilhagi nõuet kostja vastu tulenevalt 02.05.2005.a ülekandest. TsÜS § 160 lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Vastavalt TsÜS § 168 lõikele 1 ei arvestata aega, mille kestel oli aegumine peatunud, aegumistähtaja hulka. Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul (TsÜS § 168 lg 2). Antud juhul ei ole seaduses pikemat aega ette nähtud ja deliktiline nõue kostja vastu aegus kahe kuu möödumisel pärast kriminaalasja menetlus lõpetava lahendi jõustumust 10.02.2009.a. R P esitas uuesti tsiviilhagi kohtusse kostja vastu aga alles 06.04.2010.a ning selleks ajaks oli deliktiline nõue kostja vastu juba aegunud.
41.Kohus leiab, et hageja viited nõude mitteaegumisele TsÜS § 150 lg 2 alusel ei ole põhjendatud ning antud õigusnormile viidates ei saa hageja deliktilise nõude aegumist välistada. TsÜS § 150 lg 2 näeb ette, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lõikes 1 toodud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja on käesolevas asjas üksnes paljasõnaliselt väitnud, et kostja rikastus saadu arvelt ning äriühing LTLLP on kostja kontrolli all, kuid antud väidete tõendamiseks ei ole hageja kohtule esitanud ühtegi tõendit. Hageja poolt viidatud Põhja Politseiprefektuuri kriminaalasja lõpetamise määruses ei ole tuvastatud äriühingu LTLLP kuulumist kostjale või selle äriühingu kostja kontrolli all olekut. Antud määrusest nähtub üksnes, et tunnistajana üle kuulatud kostja sõnade kohaselt oli LTLLP IŠ „tuttavate firma“. TsÜS § 150 lg 2 kohaldamise eelduseks on see, et kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud (RK TKo 3-2-1-45-10, p 13). Kuna antud asjaolu hageja millegagi tõendanud ei ole, ei kuulu TsÜS § 150 lg 2 antud asjas kohaldamisele.
42.Samuti peab kohus asjakohatuteks hageja väiteid selle kohta, et tema nõude aegumine oli TsÜS § 165 alusel peatunud ajal, mil OÜ N puudus seaduslik esindaja. TsÜS § 165 lg 1 sätestab, et kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 165 on analoogia korras kohaldatav olukorras, kus juriidilisel isikul ei olnud õigusvõimet (RK TKo 3-2-1-45-10, p 12). Samas ei vasta kohtu hinnangul hageja väited OÜ N seadusliku esindaja puudumise kohta tõele ning kohus nõustub siinkohal kostja poolt esile toodud asjaoludega, mida kohus ei pea vajalikuks korrata. Äriregistri väljavõtte kohaselt (toimiku lk 111) oli kostjal alates 02.05.2005.a kuni 17.06.2006.a ning alates 10.10.2008.a kuni 15.09.2009.a seaduslik esindaja olemas. Hageja nõude tõendatus
43.Järgmiseks kohus analüüsib, kas hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu VÕS § 1024 alusel on tõendatud ja põhjendatud. Hageja heitis kostjale ette rahalise ülekande tegemist 02.05.2005.a LTLLP-le. Hageja leidis, et kuna ülekande tegemise eelduseks oli tühine osanike koosoleku otsus, oli sõlmitud laenuleping tühine ning nende alusel teostatud ülekanne Lk (14) 10
ebaseaduslik. Hageja oli seisukohal, et kuigi OÜ N (likvideerimisel) oli nõue LTLLP vastu raha tagasisaamiseks, ei ole välistatud, et kostja on OÜ N põhjustanud ka kahju. Nõue LTLLP vastu on väärtusetu, kuna tegemist on välismaise äriühinguga, mis on registrisse kantud aadressil ei asu. Hagejal ei ole võimalik nõuda raha LTLLP-lt, kuna viimane ei asu registrisse kantud aadressil. Nõude loovutamise teatist ei ole siiani LTLLP õnnestunud kätte toimetada. Kui kostja ei oleks raha üle kandnud, ei oleks OÜ N vara vähenenud ja seega on kostja õigusvastane tegevus põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Hageja leidis, et kostja sai aru oma tegevuse sisust ja tagajärgedest ning soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Samuti tõi hageja välja, et laenu tagastamise nõue LTLLP vastu võõrandati 11.10.2011.a OÜ N likvideerimismenetluses avalikul enampakkumisel. Kahju on tekkinud kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Laenu andmise otsustamine ei kuulunud üldkoosoleku, vaid juhatuse pädevusse. Osanike koosoleku otsus ei olnud õiguspärane ning kostja oli teadlik asjaoludest, mis otsuse tühisuse tingisid. Seega rikkus kostja kohustusi teadlikult. Nõude esitamiseks kostja vastu on olemas osanike koosoleku otsus 02.12.2005.a.
44.Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja rõhutas, et laenu tagastamise tähtaeg saabub alles 2012.a aprillis. Kostja kinnitas, et äriregistri kanne tema juhatuse liikmeks olemise kohta oli ebaõige, kuid kostja tegi tehingu teadmatusest. Laenu väljastamise kohta oli laenulepingu sõlmimise ajal olemas osanike otsus ning puudus otsus juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta. Hageja poolt esitatud 02.12.2005.a osanike otsus on tühine, kuna OÜ N põhikirja punkt
6.3.eeldas osanike otsuste vastuvõtmisel 100%-list poolt hääletamist. Antud juhul hääletas OÜ H otsusele vastu. Hageja väited kahju tekkimise kohta on tõendamata. Kahju tekkimist ei tõenda asjaolu, et nõue võõrandati enampakkumisel 3000 euro eest. Enampakkumisest ei saa järeldada, et laen jääb tagastamata. Hageja nõude rahuldamisel ei saa olla aluseks asjaolu, et kostja oli N OÜ osanik. Osanikul ei olnud õigus teha ülekandeid ega äriühingut esindada.
45.Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, millest tuleneb tema nõue kostja vastu, on vastuolulised ning tõendamata. Ühelt poolt heidab hageja kostjale ette hoolsuskohustuse täitmata jätmist laenu summa ülekandmisel, milline on TsÜS § 35 alusel juhatuse liikme kohustus. Teisalt väidab hageja, et kuna kostja ei olnud 02.05.2005.a ülekande tegemise ajal juhatuse liige, puudusid tal volitused ülekande tegemiseks. Samuti väidab hageja, et 25.04.2005.a sõlmitud laenuleping on tühine, kuid vaatamata sellele on nimetatud laenulepingust tulenevat nõuet OÜ N (likvideerimisel) poolt korduvalt loovutatud ning hageja on oma hagiavalduses leidnud, et kostja on tekitanud kahju, kuna laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine LTLLP poolt ei ole tõenäoline. TsMS § 235 kohaselt tuleb menetlusosalisel oma kohtule esitatavaid väiteid põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Olukorras, kus hageja väited on oluliste nõude aluseks olevate asjaolude osas vastuolulised, ei saa kohus lugeda hageja väiteid usutavateks.
46.Kohus leiab, et hageja ei ole ühelgi viisil põhistanud ega tõendanud, milles seisnes kostja poolt tahtlik hoolsuskohustuse rikkumine laenu summa ülekandmisel 02.05.2005.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud ajaks olid kostja kui OÜ N juhatuse liikme volitused lõppenud ning seega võis kostja äriühingu juhtimisel edasi tegutseda käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus leiab, et juhatuse liikmete tegevust reguleeriv TsÜS § 35 ei olnud kostja suhtes kohaldatav. Kuidas rikkus kostja oma kohustusi OÜ N osanikuna ning milline oli kostja roll kohtu poolt tühiseks tunnistatud 22.04.2005.a üldkoosoleku (toimiku lk 6-7) läbiviimisel, ei ole hageja välja toonud, kuigi kohus selgitas hagejale korduvalt vajadust välja tuua selgelt oma nõude aluseks olevad asjaolud nii hagiavalduse menetlusse võtmisel kui ka hiljem, sealhulgas Harju Maakohtu 28.09.2011.a eelistungil. OÜ N osanike 22.04.2005.a üldkoosoleku otsuse tühisus tuvastati Harju Maakohtu 25.03.2008.a otsusega (toimiku lk 912), mistõttu võis kostja 02.05.2005.a ülekande tegemise ajal eeldada, et laenusumma
Lk (14) 11
ülekandmiseks on olemas vajalik osanike otsus. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millest tulenevalt pidi kostja hageja hinnangul juba 02.05.2005.a ülekande tegemise ajal olema teadlik osanike koosoleku otsuse tühisusest, kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline roll oli kostjal endal nimetatud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel.
47.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenulepingut LTLLP-ga 25.04.2005.a ei sõlminud OÜ N esindajana mitte kostja, vaid IŠ (toimiku lk 7, tõlge eesti keelde lk 8). Hageja on väitnud, et laenuleping on tühine, kuid millest tulenevalt tühise tehinguga tegemist on, ei ole hageja põhistanud. Laenulepingu tühisuse või kehtivuse osas on hageja väited samuti vastuolulised. Hagiavaldusest ega hageja väidetest ei nähtu, et OÜ N (likvideerimisel) oleks nõudnud LTLLP-lt tühise tehingu järgi saadu tagastamist. Vastupidi, hageja väidetest ning sellele lisatud tõenditest nähtub, et OÜ N (likvideerimisel) on pidanud laenulepingut kehtivaks tehinguks, kuna laenulepingust tulenevaid nõudeid on loovutatud suisa kaks korda. Esmalt loovutas OÜ N laenulepingust tuleneva nõude hagejale 22.04.2010.a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel (toimiku lk 14). Nõude loovutamise lepingu punktist 1.1. nähtub, et hagejale loovutati muuhulgas nõue LTLLP vastu summas 400 000 krooni koos kõrvalnõuete ja intressi nõuetega. Teist korda toimus nõude loovutamine enampakkumisel, mille tulemusena loovutati laenulepingust tulenev nõue tervikuna OÜ N (likvideerimisel) seadusliku esindaja poolt 11.10.2011.a (toimiku lk 151). Seega tuleneb asjas kogutud tõenditest, et OÜ N pidas laenulepingut kehtivaks tehinguks, kuna ta on pidanud võimalikuks loovutada laenulepingust tulenevaid nõudeid kolmandatele isikutele. Hageja on küll väitnud, et laenulepingust tuleneva nõude täitmine laenu saaja poolt ei ole tõenäoline, kuid antud väite tõendamiseks ei ole hageja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Laenulepingu kohaselt saabub laenu tagastamise tähtaeg alles 2012.a aprillis. Kohus leiab, et ainuüksi Eesti Posti kirjast E S 03.11.2010.a (toimiku lk 35) ei saa teha järeldust, et LTLLP ei kavatse laenulepingust tulenevat kohustust täita. Antud teatisest ei nähtu isegi see, et hagejal ei ole LTLLP õnnestunud kätte toimetada nõude loovutamise teatist. Kirjast nähtub üksnes see, et Eesti Post on saatnud Suurbritanniasse E S poolt postitatud saadetise järeleotsimise avalduse. Kellele oli saadetis adresseeritud ja mida saatis E S (kes antud asjas menetlusosaline ei ole) antud kirjast ei nähtu.
48.TsÜS § 86 lg 1 näeb ette, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud neid asjaolusid, millest tulenevalt oleks 22.04.2005.a sõlmitud laenuleping olnud tühine selle vastuolu tõttu heade kommete või avaliku korraga. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluba vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Hageja ei ole välja toonud ühtegi seaduses sätestatud keeldu, millega oleks 22.04.2005.a laenuleping vastuolus ja seetõttu tühine. Hageja ei ole ühtlasi välja toonud ega põhistanud, et 22.04.2005.a laenuleping oleks näilik tehing või et see oleks olnud sõlmitud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, millest tulenevalt oleks üks lepingu sõlminud pool saanud selle tühistada. Hageja ei ole välja toonud, et OÜ N (likvideerimisel) oleks esitanud teisele lepingu poolele TsÜS § 98 alusel tehingu tühistamise avalduse.
49.Kohus leiab, et hageja väidetest võib üksnes järeldada, et hageja hinnangul oli 22.04.2005.a sõlmitud laenuleping tühine eeskätt selle sõlminud isikul IŠl OÜ N esindamiseks volituste puudumise tõttu. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiitmisel muutub
Lk (14) 12
selline tehing algusest peale kehtivaks. Kohus leiab, et tehingu sõlminud OÜ N (likvideerimisel) heakskiit antud laenulepingule nähtub äriühingu nendest toimingutest, mis on olnud suunatud laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisega. Tühisest tehingust tulenevat nõuet ei oleks OÜ N saanud ühelegi isikule loovutada. Seega on esindatav OÜ N (likvideerimisel) kohtu hinnangul sisuliselt laenulepingu sõlmimise heaks kiitnud, mistõttu ei saa 22.04.2005.a laenulepingut lugeda tühiseks tehinguks. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui tegemist oleks tühise tehinguga, ei saaks OÜ N (likvideerimisel) ega omakorda hageja esitada sellest tulenevat nõuet kostja vastu, kuna kostja ei ole laenulepingut OÜ N esindajana sõlminud. TsÜS § 130 lg 1 alusel vastutab ilma esindusõiguseta tehtud tehingust tulenevate tagajärgede eest esindatava ees see isik, kes tehingu esindajana sõlmis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud isikuks oli IŠ, mitte kostja.
50.Kostja vastu on OÜ N (likvideerimisel) ja seega tema õigusjärglasel hagejal võimalik esitada nõue VÕS § 1024 alusel. VÕS § 1024 lg 1 sätestab, et kui käsundita asjaajajal puudus VÕS § 1018 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tuleneva kahju. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja teostas OÜ N (likvideerimisel) esindajana rahalise ülekande 02.05.2005.a, omamata selleks OÜ N volitusi. Sellise ülekande tegemiseks puudusid kostjal VÕS § 1018 lg 1 punktides 2 ja 3 toodud õigustused, kuid kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et sisuliselt on OÜ N laenulepingu tehinguna heaks kiitnud, kuna on pidanud võimalikuks loovutada kolmandatele isikutele laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kohus leiab, et isegi juhul, kui OÜ N tegevust laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisel kolmandatele isikutele ei saaks pidada soodustatud isiku heakskiiduks laenu summa ülekandmisele VÕS § 1024 lg 1 mõistes, ei ole hageja tõendanud, millist kahju tekitas kostja ülekande tegemisel OÜ N. Kahju hüvitamise üldiseks eelduseks on VÕS § 127 lg 4 alusel põhjusliku seose olemasolu. Kohus leiab, et olukorras, kus laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ei saa OÜ N (likvideerimisel) olla laenulepingust või laenusumma ülekandmisest tulenevat kahju. Kohus peab vajalikuks osundada, et käesolevas asjas on ebaselge, kellele on OÜ N (likvideerimisel) tegelikult loovutanud laenulepingust tuleneva nõude LTLLP vastu. 22.04.2010.a nõudeõiguse loovutamise kokkuleppe kohaselt on OÜ N (likvideerimisel) loovutanud hagejale muuhulgas osaliselt nõude LTLLP vastu, mis tuleneb laenusumma ülekandmisest koos kõrvalnõuetega. Samas on enampakkumisel 11.10.2011.a loovutatud kogu laenulepingust tulenev nõue LTLLP vastu summas 64 098 eurot. Kuidas sai OÜ N loovutada enampakkumisel kolmandale isikule tervikuna LTLLP vastu suunatud laenulepingust tuleneva nõude olukorras, kus antud nõue oli juba osaliselt hagejale loovutatud, jääb selgusetuks. Samas ei nõustu kohus hageja käsitlusega, mille kohaselt tõendab nõude enampakkumine 11.10.2011.a seda, et LTLLP laenusummat tagasi ei maksa. Antud seisukohta ei ole hageja sisuliselt põhistanud ning enampakkumise aktist endast seesugust järeldust teha ei saa. Kohus leiab, et kuna sisuliselt on OÜ N (likvideerimisel) laenulepingu heaks kiitnud, on laenulepingust tulenevat nõuet korduvalt loovutanud ning laenulepingu täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud, puudub 02.05.2005.a laenu summa ülekandmisest tulenev kahju, mille väljanõudmist saaks hageja nõuda kostjalt. Seetõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
51.Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohus nõustub kostja seisukohtadega, milliste järgi on hageja poolt kohtule esitatud OÜ N (likvideerimisel) osanike koosoleku otsus 02.12.2005.a (toimiku lk 185-187, tõlge eesti keelde lk 188-190) tühine. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib üldjuhul huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või
Lk (14) 13
põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist ning sellise nõude esitamise tähtaeg on TsÜS § 38 lg 5 alusel kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Samas sätestab TsÜS § 38 lg 2, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. ÄS § 168 lg 1 kohaselt on õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles vaidluses esindaja määramine osanike pädevuses. Vastavalt ÄS § 177 lõikele 1 ei või osanik hääletada, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ja selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Kooskõlas ÄS § 1771 lõikega 1 on otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus selgitas hagejale (sealhulgas Harju Maakohtu 28.09.2011.a eelistungil), et hagejal tuleb kohtule esitada kehtiv osanike otsus, milles on otsustatud OÜ N (likvideerimisel) poolt nõude esitamine kostja kui sama äriühingu osaniku ja endise juhatuse liikme vastu. OÜ N põhikirja (toimiku lk 149-150) punkt 6.3. nägi ette, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on 100% koosolekul esindatud osanike häältest. Hageja poolt kohtule esitatud 02.12.2005.a koosoleku protokollist nähtub, et kostja vastu nõude esitamise poolt andis oma hääled hageja, kuid antud otsuse vastu hääletas OÜ H . Kostja ise antud küsimuses hääletada ei saanud, kuigi ta hääletas otsuse vastuvõtmise vastu. Tulenevalt OÜ N põhikirja punktist 6.3. oleks otsus olnud vastu võetud siis, kui selle poolt oleksid andnud oma hääled kõik need osanikud, kes otsuse tegemisel hääletada said –ehk nii hageja kui ka OÜ H . Kuna otsuse protokollija, hageja isa E. S , antud põhikirja olulist nõuet ei järginud ning on lugenud otsuse vastuvõetuks vaatamata OÜ H vastuhäältele, on kohtu hinnangul tegemist olulise otsuse vastuvõtmisele sätestatud nõude rikkumisega, mistõttu on otsus tühine. Eeltoodu alusel puudub käesolevas asjas OÜ NL (likvideerimisel) osanike otsus nõude esitamise kohta kostja vastu, millest tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul antud nõude loovutamine hagejale õiguspärane.
52.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (14) 14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.